Obsah (16)

§ 637§ 150§ 173§ 174§ 138§ 172§ 144§ 175§ 133§ 4842§ 162§ 163§ 168§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 03.04.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-23-137097 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S.

) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 637lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 15.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 507,24 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 21.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 22.11.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus.
2. Hageja esitas Harju Maakohtule 05.12.2023 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 2.
3. mõista kostjalt hageja kasuks välja Tele2 Eesti AS ja S. S. vahel 29.01.2021 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr 852914056 tulenev võlgnevus Tele2 sideteenuste eest 28,87 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 5,72 eurot; 2.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja Tele2 Eesti AS ja S. S. vahel 26.02.2021 ja 13.11.2021 sõlmitud Tele2 liitumislepingutest nr 852914056 tulenev võlgnevus seadmete järelmaksude eest 350,04 eurot, intressid 10,90 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 38,42 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 25 eurot; 2.3 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 06.12.2023 Tele2 liitumislepingu nr 852914056 alusel tekkinud sideteenuste põhinõudelt summas 28,87 eurot viivise määraga 0,05% päevas kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni; 2.4 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 06.12.2023 Tele2 liitumislepingute nr 852914056 alusel tekkinud seadmete järelmaksude põhinõudelt summas 350,04 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni.
4. Hageja väitel sõlmisid Tele2 ja kostja 29.01.2021 liitumislepingu, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenuseid numbrile xxx ning kostja kohustus tasuma saadud 2 sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostjal on põhiosa võlgnevus sideteenuste eest 28,87 eurot. Tele2 ja kostja sõlmisid 26.02.2021 järelmaksulepingu, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Samsung Galaxy S21 5G 128GB maksumusega 849 eurot. Tele2 ja kostja sõlmisid 13.11.2021 järelmaksulepingu, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Apple iPhone 13 128GB maksumusega 919 eurot. Kostja rikkus lepingu p 2 ja järelmaksu tingimuste p 3.2 ning ei tasunud osamakseid alates 01.10.2022 osamaksest. Järelmaksu osamaksed muutusid sissenõutavaks tähtaja saabumisega. Kostjal on seadmete järelmaksude põhiosa võlgnevus 350,04 eurot. Lepingu eritingimuste kohaselt oli järelmaksulepingute sõlmimise hetkest intressimäär 16% aastas. Kostjal oli intressivõlgnevus 10,90 eurot. Hageja nõuab ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist 25 eurot. Tingimuste p 3 kohaselt on viivisemääraks tasumata Tele2 sideteenuste eest 0,05% päevas. Viivis põhinõudelt 28,87 eurot on ajavahemiku 19.10.2022-05.12.2023 eest kokku 5,72 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist Tele2 sideteenuste põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (hagiavalduses arvestuslik summa hagihinnas 5,27 eurot). Hageja nõuab kostjalt seadmete järelmaksu põhinõudelt 350,04 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses ajavahemiku 19.10.2022-05.12.2023 eest kokku 38,42 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist Tele2 seadmete järelmaksu põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (hagiavalduses arvestuslik summa hagihinnas 32,21 eurot). Tele2 loovutas 27.03.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale.
5. 11.03.2024 esitas hageja hagiavalduse tervikteksti, milles selgitas, et loobub hagist osaliselt põhivõla 212,38 euro, intresside 10,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 19,69 euro ulatuses. Hageja kordab esialgset haginõuet ja juhul, kui kohus leiab, et Tele2 on rikkunud VÕS § 4034 lg-t 6, palub hageja: 4.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 29.01.2021 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr 852914056 tulenev võlgnevus Tele2 sideteenuste 28,87 eurot ja viivised 5,72 eurot; 4.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 26.02.2021 ja 13.11.2021 sõlmitud Tele2 liitumislepingutest nr 852914056 tulenev võlgnevus seadmete järelmaksude eest 137,66 eurot, viivised 18,73 eurot, sissenõudekulud 25 eurot; 4.3 mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 06.12.2023 kuni Tele2 sideteenuste põhinõude 28,87 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas; 4.4 mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis seadmete järelmaksu eest võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni seadmete järelmaksude põhinõude 137,66 euro jäägi täieliku tasumiseni alates 12.03.
7. 28.03.2024 seisukohas täpsustab hageja, et loobub algsest hagist ja alles jääb 11.03.2024 hagiavalduses esitatud nõue hagihinnaga 238,45 eurot, mille pealt tuli tasuda riigilõivu 100 eurot, hageja tasus algselt hagilt riigilõivu 140 eurot. Tuginedes

§ 150lg 2 p-le 2 3 taotleb hageja tagastada hagejale pool enamtasutud riigilõivust summas 20 eurot AS Plus

Plus Capital arveldusarvele nr EE662200221052378572 Swedbank. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Nõudest osaline loobumine ja riigilõivu tagastus Võrreldes algselt esitatud hagiga nõuab hageja 11.03.2024 esitatud hagiavalduse terviktekstis Tele2 seadmete järelmaksude põhivõlgnevust vähem summas 212,38 eurot, intressi vähem summas 10,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist vähem summas 19,69 eurot. 28.03.2024 seisukohas täpsustas hageja, et loobub algsest hagist ja alles jääb 11.03.2024 hagiavalduses esitatud nõue hagihinnaga 238,45 eurot. Kohus võtab nõudest osalise loobumise vastu. Hageja on tasunud riigilõivu 140 eurot. Hageja toob välja, et muudetud hagi hind 238,45 eurot koosneb: Tele2 liitumislepingust nr 852914056 tulenevast põhivõlgnevusest Tele2 sideteenuste eest summas 28,87 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest 5,72 eurot; võlgnevusest seadmete järelmaksude eest 137,66 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest 18,73 eurot, võlgnevuse sissenõudekuludest 25 eurot; täiendavast viivise nõudest, mis vastab ühe aasta eest arvestatud sideteenuste lepingu viivise nõudele, summas 5,27 eurot ja täiendavast viivise nõudest, mis vastab ühe aasta eest arvestatud seadmete järelmaksu lepingu viivise nõudele, summas 17,21 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt, tsiviilasjalt hinnaga kuni 500 eurot tuleb tasuda riigilõivu 140 eurot, tsiviilasjalt hinnaga 350 eurot tuleb tasuda riigilõivu 100 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 40 euro võrra enam. Hageja taotleb riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 2 alusel.

Pool riigilõivu on õigus tagasi saada

§ 150lg 2 p 2 alusel hagist (osalise) loobumise korral.

Seega tuleb hagejale tagastada 20 eurot.

1. Kohtuotsuse tegemise eeldused ja põhjendused Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus 04.01.2024 teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes kätte toimetatuks loetud 20.01.
2. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib siiski lühidalt, et tuvastas hageja seletuste (mida lihtmenetluses võib arvestada tõendina) ja hageja esitatud tõendite alusel, et nõude aluseks olevad lepingud on sõlmitud (lepingutel on kostja omakäeline allkiri), et kostja on kinnitanud järelmaksuga ostetud kauba kättesaamist (ning selle kaudu ka laenu kasutusse saamist), kostjale esitati mõlema järelmaksulepingu puhul ka Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht, lepingus oli selgelt viidatud kohalduvatele üldtingimustele, kostjale on esitatud sideteenuse arved, kostjale saadetud leping üles ütlemise teates anti kostjale täiendav 14-päevane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, kostjat on nõude loovutamisest teavitatud, kostjale on pärast lepingu lõppemist saadetud kolm meeldetuletuskirja (seejuures on hageja selgelt välja toonud, millal, millisel viisil ja kuhu kostjale ülesütlemise, loovutamise ja meeldetuletuse teated saadeti). Kuivõrd kohtu hinnangul ei järgitud järelmaksulepingute sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise kohustusi, tegi kohus hagejale ettepaneku teha nõude ümberarvestus, mida hageja ka tegi, loobudes ülejäänud osas algsest nõudest järelmaksulepingute osas. 4 Kohus on seega seisukohal, et kostjal oli sõlmitud leping, millest tulenesid kohustused, mis olid täitmata. Kohustuste täitmata jätmine andis alust lepingute üles ütlemiseks. Sideteenuse lepingu järgi tasumata summadelt on hagejal õigus saada viivist lepingus sätestatud määras, järelmaksulepingute alusel võlgnetavatelt summadelt viivist seadusjärgses määras. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on sissenõudjal jätkuvalt õigus saada ka hüvitist peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskuludelt. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
3. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 172

lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid 580 eurot (riigilõiv 140 eurot ja esindaja kulud 440 eurot). Hageja toob välja, et esindaja kuludeks on maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikuludeks dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi, hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi. Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot, seega koos käibemaksuga kokku 420 eurot (350 + 70). Hageja tõi menetluskulude arvestuse välja koos hagiavaldusega, mis on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud koos menetlusse võtmise määrusega. Hageja hiljem menetluskulude nimekirja täiendanud ei ole. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Käesoleva tsiviilasja hinnaks oli hagi menetlusse võtmise ajal

§ 133kohaselt 496,43 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 500 eurot tasuda riigilõiv summas 140 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv 140 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

§ 4842

kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist

§ 4842

esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. 5 Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind mõistlik ja vastab turuhinnale. Märgitud ajakulu 3,5 tundi on põhjendatud, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 440 eurot (3,5 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) koos käibemaksuga. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 580 eurot, millest riigilõiv on 140 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 440 eurot.

§ 162

lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 168

lg 2 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hageja on hagist osaliselt loobunud ja kohus on võtnud hagist osaliselt loobumise vastu. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud hagihinnalt 496,43 eurot eurot riigilõivu 140 eurot, seega 40 euro võrra enam kui tuleb tasuda hagilt pärast hagist osaliselt loobumist. Kohus on

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastanud hagejale poole enam tasutud riigilõivust, s.o 20 eurot. Lähtudes eeltoodust jätab kohus teise poole enam tasutud riigilõivust, s.o 20 eurot

§ 168lg 2 alusel hageja kanda ja riigilõivu summas 100 eurot kostja kanda.

Kohus jätab hageja lepingulise esindaja kulud kostja kanda. Kostja ei ole menetluses vastanud ega esitanud enda menetluskulusid. Kostja menetluskulud, kui neid oli, jäävad kostja enda kanda.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on selgitanud, et KMS § 25 lg 1 kolmanda lause alusel ei ole piiratud maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 540 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 440 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 6 Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7