) § 24 lg 1 korras. Credit.ee OÜ, Eesti Inkasso OÜ, Holm Bank AS ja OÜ GS Core on nõus võlgade ümberkujundamiskavaga. Julianus Inkasso OÜ, Osaühing Aaloe Kinnisvara, Keila Linnavalitsus, R OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital ei ole esitanud seisukohta etteantud tähtajaks, so 31.08.2023. Sellest tulenevalt arvestab usaldusisik, et X võlgade ümberkujundamise kavaga nõustutakse (
Antud juhul on kavale vastu vaielnud neli võlausaldajat, kelle nõudeid kokku on 22 657,20 eurot (ümberkujundamiskavas 16 584,95 eurot). TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, kelle nõude kogusumma on 7592,77 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 5546,03 eurot), on seisukohal, et ta toetaks ümberkujundamiskava, millega rahuldatakse põhinõue 100 % ulatuses. OK Incure OÜ, kelle nõude kogusumma on 7762,40 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 5357,60 eurot), on samuti seisukohal, et ta toetab ümberkujundamiskava, mille järgi põhinõuet ei vähendata. Swedbank AS, kelle nõude kogusumma on 6733,35 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 5324,32 eurot), ei nõustunud nõude ümberkujundamisega, kuna võlausaldaja hinnangul on võimalik pankrotimenetluses võlausaldaja huvisid mitte kahjustada rahuldades võlausaldaja nõue kogu ulatuses. Lisaks märgib Swedbank, et võlgniku sissetulekute suurus ja suutlikkus nõudeid täita jääb esitatud andmetest lähtudes ebaselgeks. Aasnor OÜ, kelle nõude kogusumma on 568,68 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 357 eurot), leiab, et võlgniku maksevõime võlgade ümberkujundamiskava täitmiseks ei ole selge ning nõustuda võiks kavaga, mille alusel põhinõude summa suurust ei vähendata. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõuded on kokku kogusummas 66 213,72 eurot, kelle nõuded võlgade ümberkujundamiskavas pärast nõuete ümberkujundamist on kokku 42 649,14 eurot. Seega on ümberkujundamiskavaga nõustunud võlausaldajaid 69,30 % kõigist võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad 74,50 % kõikide võlausaldajate nõuetest. Usaldusisiku hinnangul tuleb
06.09.2023 e-kirjas selgitas kohus usaldusisikule, et 05.09.2023 esitatud võlgade ümberkujundamiskavas on märgitud usaldusisiku töötasuks ümberkujundamiskava koostamise eest 1200 eurot, kuid tööaruannet ei ole lisatud. Eeltoodust tulenevalt määras kohus usaldusisikule tähtaja tööaruande esitamiseks kuni 13.09.2023. 8 Usaldusisik täitis 06.09.2023 kohtunõude tähtaegselt. Kohtu seisukoht ja põhjendused
lg 1 järgi vaatab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse läbi, arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid, et valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.
lg 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule (p 3). Usaldusisik Martin Krupp esitas kohtule kava koostamise eelselt 20.03.2023 hinnangu võlgniku X varalise seisundi, maksejõulisuse ja väljavaadete kohta, missugune on selle võlgniku jaoks sobivaim menetluse liik. Võlgnik on abielus isikuga Yga alates 08.12.
lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus on seisukohal, et võlgniku X hinnang ja soov, et kohus algataks tema võlgade ümberkujundamise menetluse ja kinnitaks kohtule esitatud võlgade ümberkujundamiskava, on kohases vastavuses võlgniku enda varalise olukorra ja võimalustega. Võlgnik töötab endale kuuluvas ettevõttes ja teenib igakuiselt töötasu 1516 eurot, millele lisandub autokompensatsioon 300 eurot, kokku 1816 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt piirab ta enda igakuiseid kulutusi ja otsib aktiivselt lisatööd, kuna töökoormus ja ajakasutus võimaldab tal teha lisaks palgatööd umbes 0,5 koormusega. Võlgnik omab töökogemust ja oskusi mitmes erinevas valdkonnas (juhtimine, logistika, administreerimine ja toitlustamine). Võlgade ümberkujundamist taotleb võlgnik eelkõige sooviga säilitada oma kodu ja perele elamine. Peres on kaks on alaealist last. Pere igapäevavajadusi katab ja toimetulekut toetab ka abikaasa. Võlgnik selgitab, et hetkel on ta küll makseraskustes, kuid on kindel makseraskused on ajutist laadi ja ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlusega. Võlgnik on veendunud, et on võimeline suurendama oma sissetulekut ja avaldab kohtule, et teeb kõik selleks, et tagada oma perele edaspidi piisav sissetulek, s.h tasuda oma võetud kohustused. Võlgniku selgituste kohaselt on ta jõudumööda tasunud kõikide võetud kohustuste summast seni 70 %. 05.09.2023 kohtule esitatud ümberkujundamiskavas on usaldusisik märkinud, et võlgniku sissetulek võimaldab tasuda kohustusi nii, et võlausaldajate põhinõudeid rahuldatakse 80 % ulatuses 48 kuu jooksul kokku summas 59 234,094 eurot. Kava täitmisel tasub võlgnik esimesel aastal võlausaldajatele kokku igakuiselt 1200 eurot, teisel aastal kokku igakuiselt 1350 eurot, kolmandal aastal igakuiselt 1500 eurot ning neljandal aastal, täpsemalt 7 kuud, tasub võlgnik võlausaldajatele kokku igakuiselt 1517,49 eurot. Võlgade ümberkujundamise menetluses kujundatakse ümber 15 võlausaldaja nõuded võlgniku vastu. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik X on kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. X võlausaldajad on usaldusisiku 05.09.2023 andmete kohaselt Credit.ee OÜ, Eesti Inkasso OÜ, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Julianus Inkasso OÜ, Holm Bank AS, Osaühing Aaloe Kinnisvara, Keila Linnavalitsus, Swedbank AS, OK Incure OÜ, R OÜ, Aasnor OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital ja OÜ GS Core. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ümberkujundamiskavale esitanud vastuväited neli võlausaldajat, kelle nõudeid kokku on 22 657,20 eurot (ümberkujundamiskavas 16 584,95 eurot). TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, kelle nõude kogusumma on 7592,77 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 5546,03 eurot), on seisukohal, et toetaks ümberkujundamiskava, millega rahuldatakse põhinõue 100 % ulatuses. OK Incure OÜ, kelle nõude kogusumma on 10 7762,40 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 5357,60 eurot), on samuti seisukohal, et ta toetab ümberkujundamiskava, mille järgi põhinõuet ei vähendata. Swedbank AS, kelle nõude kogusumma on 6733,35 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 5324,32eurot), ei nõustunud nõude ümberkujundamisega, kuna võlausaldaja hinnangul on võimalik pankrotimenetluses võlausaldaja huvisid mitte kahjustada rahuldades võlausaldaja nõue kogu ulatuses. Lisaks märgib Swedbank, et võlgniku sissetulekute suurus ja suutlikkus nõudeid täita jääb esitatud andmetest lähtudes ebaselgeks. Aasnor OÜ, kelle nõude kogusumma on 568,68 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 357 eurot), leiab, et võlgniku maksevõime võlgade ümberkujundamiskava täitmiseks ei ole selge ning nõustuda võik kavaga, mille alusel põhinõude summa suurust ei vähendata. Credit.ee OÜ, Eesti Inkasso OÜ, Holm Bank AS ja OÜ GS Core on nõus võlgade ümberkujundamiskavaga. Julianus Inkasso OÜ, Osaühing Aaloe Kinnisvara, Keila Linnavalitsus, R OÜ ja Aktsiaselts PlusPlus Capital ei ole esitanud seisukohta etteantud tähtajaks, s.o 31.08.2023, millest tulenevalt arvestab usaldusisik, et X võlgade ümberkujundamise kavaga nõustutakse (
Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid oli 05.09.2023 ümberkujundamiskava kohaselt kokku 66 213,72 eurot, kelle nõuded võlgade ümberkujundamiskavas pärast nõuete ümberkujundamist on kokku 42 649,14 eurot. Seega on ümberkujundamiskavaga nõustunud võlausaldajaid 69,30 % kõigist võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad 74,50 % kõikide võlausaldajate nõuetest. Usaldusisiku hinnangul tuleb
lg 2 alusel ümberkujundamiskava kinnitada.
lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on antud juhul põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Tartu Ringkonnakohus on oma 19.12.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-22-118076 olnud seisukohal, et kohus peab omaalgatuslikult kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. See tähendab, et võlausaldaja ei saa olla kindel, et kohtumenetluses või ka pankrotimenetluses tema kogunõue (s.h kõrvalnõuded), kogu ulatuses tunnustatud saab. Seetõttu peab kohus kohaseks lähenemist, et kõigi võlausaldajate põhinõuded rahuldatakse 80 % ulatuses ja kõrvalnõuded jäävad rahuldamata. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (
lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones 11 ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega).
lg 4 alusel hindab kohus, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses võrreldes võlgade ümberkujundamiskavas ettenähtuga. Võlgnik käib tööl. Tema igakuine sissetulek on keskmiselt 1816 eurot, millest ta on valmis eraldama oma võlgade tasumiseks esimesel aastal võlausaldajatele kokku igakuiselt 1200 eurot, teisel aastal kokku igakuiselt 1350 eurot, kolmandal aastal igakuiselt 1500 eurot ning neljandal aastal (7 kuud) igakuiselt 1517,49 eurot. Mittearestitav miinimumpalk on käesoleval ajal 725 eurot kuus. Võlgniku sissetulekust kuuluks võrreldavas pankrotimenetluses täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 alusel arestimisele 1091 eurot kuus, millest pankrotimenetlusele järgneval kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul võlgnevuste katteks loovutada 818,25 eurot kuus (
lg 4 alusel tuleb võlgnikul võlausaldajatele loovutada 75 % arestitavast sissetulekust). Siinjuures märgib kohus, et arestitava summa suurus väheneks tulenevalt TMS § 132 lg 11 jj alusel kahe alaealise ülalpeetava lapse arvestuses veelgi. Samuti lisanduksid pankrotimenetluses võlgniku kohustustele võlausaldajate ees ka pankrotimenetluse kulud ja oleks prognoositav, et võlgniku pankrotimenetluses koguneks võlausaldajate nõuete katteks oluliselt vähem vahendeid kui käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses. Nimelt on pankrotimenetluse kestus
lg 1 järgi kolm aastat, mille kestel koguneks võlausaldajatele võlgniku sissetulekust makstavaid oluliselt vähem kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Seetõttu on võlgniku praegune tegevus eesmärgiga tasuda oma kohustusi kõigile võlausaldajatele neid võrdselt koheldes vastutustundlik ja võimaldab vältida võlgniku pankrotimenetlust, säilitada võlgniku eluasemena kinnistu ja tasuda võlausaldajatele võlgasid. Võlgade ümberkujundamise menetlus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ettenähtud korras on seadusandja poolt võlgnikele loodud võimalus ületada makseraskusi ja sellega on sellise menetluse kasutamine nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides (
Seadusandja ongi pidanud omaette väärtuseks võimalust vältida võlgniku pankrotimenetlust. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava andmete kohaselt maksab võlgnik kõigile võlausaldajatele 80 % nende põhinõuetele vastavast summast s.o kokku 59 234,094 eurot ja seeläbi välditakse pankrotimenetlust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et antud juhul kuulub ümberkujundamiskava kinnitamisele
Kavaga nõustunud võlausaldajate nõuded on kokku kogusummas 66 213,72 eurot, kelle nõuded võlgade ümberkujundamiskavas pärast nõuete ümberkujundamist on kokku 42 649,14 eurot. Seega on ümberkujundamiskavaga nõustunud võlausaldajaid 69,30 % kõigist võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad 74,50 % kõikide võlausaldajate nõuetest. Käesolevas menetluses on tagatud võlausaldajatele nende põhinõuete laekumine kohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava alusel ja tähtaja jooksul. On ilmne, et võlgnik ei suuda temal käesolevaks ajaks tasumata jäänud kohustusi tasuda võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata ja
Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine on põhjendatud ja X võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada. 12 Võlgniku X puhul ei esine
lg 3 loetletud eeldusi, mille puhul oleks alust kaaluda võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmist. Kohus kinnitab X võlgade ümberkujundamiskava
05.09.2023 kohtule esitatud ümberkujundamiskavas on usaldusisik märkinud, et võlgniku sissetulek võimaldab kava täitmisel tasuda kohustusi nii, et esimesel aastal tasub võlgnik võlausaldajatele kokku igakuiselt 1200 eurot, teisel aastal kokku igakuiselt 1350 eurot, kolmandal aastal igakuiselt 1500 eurot ning neljandal aastal, täpsemalt 7 kuud, tasub võlgnik võlausaldajatele kokku igakuiselt 1517,49 eurot, kokku summas 59 234,094 eurot. Ümberkujundamiskava kuulub kinnitamisele eeltoodud tingimustel. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärgi.
lg 1 järgi hakkab ümberkujundamiskava kinnitamisega selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse.
lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
järgi teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle usaldusisik, võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule vajalikku teavet. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 3 kohaselt kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.
Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 13 Usaldusisiku tööaruande kohaselt on tasu suuruseks kava kinnitamisel 10 töötunni eest määraga 120 eurot tund (lisandub käibemaks), kokku 1440 eurot koos käibemaksuga, millele lisandub tasu võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisik palub endale järelevalvemenetluses tasu määrata arvestusega 70 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), kokku eeldatavalt 12 tunni eest. Pärast 01.01.2024 tehtavatelt väljamaksetelt tuleb arvestada käibemaksu suuruseks 22 %. Usaldusisik palub järelevalvetasu määrata võrdsetes osades ja selliselt, et iga aasta möödudes saneerimiskava kinnitamisest, maksab võlgnik usaldusisikule 210 eurot aastas, millele lisandub käibemaks viimane osamakse makstakse pärast kava täitmist ehk kolm aastat ja seitse kuud pärast saneerimiskava kinnitamist. Usaldusisik palub kohtul määrata kindlaks usaldusisiku Martin Krupi tasu ja selle välja mõista võlgnikult Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994, a/a XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS) kasuks. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab
Kohus märgib siiski, et
lg 3 kohaselt usaldusisiku tasu kava täitmise üle järelevalve teostamisel määratakse ja makstakse välja järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus käesolevas menetlusetapis kindlaks üksnes usaldusisiku tasu kava kinnitamisel 10 töötunni eest määraga 120 eurot tund (lisandub käibemaks), kokku 1440 eurot koos käibemaksuga. Usaldusisikule määratud tasu tuleb mõista välja võlgnikult Xlt ja tasu tuleb välja maksta võlgniku poolt 22.03.2023 määruse alusel selleks otstarbeks kohtu deposiidikontole laekunud vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.