MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ANDREY KOMYAGIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Andrey Komyaginilt menetluskuluna kaitsjatasu 131,76 (ükssada kolmkümmend üks eurot 76 senti) eurot vandeadvokaadi Leelo Viili poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga 99918700056473. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Vanalinna Advokaadibüroo OÜ (registrikood 10367581) kasuks 131,76 eurot (sh käibemaks 22%) vandeadvokaadi Leelo Viili poolt süüdimõistetu Andrey Komyagini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärus teha teatavaks Viru Vanglale, Andrey Komyaginile, kaitsjale ja prokurörile. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.12.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrey Komyagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 26.10.2018 otsusega karistati Andrey Komyaginit
lg 2 p 3 järgi 3 aasta vangistusega, mille hulka
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg kokku 9 kuud 11 päeva ja mõisteti ärakandmisele 2 aastat 2 kuud 19 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.10.2017 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra (8 kuud 29 päeva) ning mõisteti A. Komyaginile liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 18 päeva vangistust. Süüdistuses
Komyagin õigeks. Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2019 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt A. Komyagini süüdi tunnistamises kannatanu J. S. kehalise väärkohtlemise episoodis ja karistamises
lg 2 p 3 järgi, liitkaristuse mõistmises
S. kasuks väljamõistetud tsiviilhagi osas. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti A. Komyaginile kannatanu V. K. episoodis
Komyagin süüdi
lg 2 p 7 järgi ning mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.
Komyaginile liitkaristuseks 6 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.10.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (8 kuud 29 päeva) ning mõisteti A. Komyaginile liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 9 kuud 11 päeva ja mõisteti A. Komyaginile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 11 kuud 18 päeva vangistust. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 26.08.2019. Arvestades asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveametis on menetluses Andrey Komyagini elamisloa kehtetuks tunnistamine, ei toeta vangla isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm, et ei soovi osa võtta Andrey Komyagini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tahab vanglast vabaneda, et hoolitseda ema eest, emal on tervis halb. Ta suhtleb naisterahva ja tema lastega, leiab, et oleks aeg pere luua. Läbis vanglas programmid omal soovil, alkoholiga tal probleeme ei ole. Käis koolitusel, kuidas juhtida oma emotsioone, leiab, et see oli väga kasulik. Algselt andis xxxx aadressi, kuid õige on xxxx 2 aadress. Vabanemisel on tal töökoht olemas. Tema sõnul on väljamõeldis see, et iseloomustuses on kirjas, et ta on konflikti situatsioonis konfliktne. Kaitsja ei saa nõustuda prokuratuuri ja vangla hinnanguga. Isik on läbinud sotsiaalprogrammid, tal ei ole distsiplinaarkaristusi ega konflikte vanglaametnikega, vangistuse kandmine on olnud igati positiivne. Tal on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht Xxxx ettevõttes. Lähedastest on tal eakas ema ja ristipoeg. Kaitsja palub kohtul kindlasti tutvuda isiku poolt saadetud motivatsioonikirjaga ning leiab, et kinnipeetava võib vabastada ennetähtaegselt vangistusest. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Andrey Komyagin kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 5 aasta 3 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 5 aasta 11 kuu 18 päeva pikkusest karistusajast. Vangistuseaduse § 76 lg 4 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Viru Maakohus jättis 18.10.2022 määrusega Andrey Komyagini
Kohtumäärus jõustus 28.12.2022. Seega esinevad formaalsed alused kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega, sealhulgas isiku motivatsioonikirjaga ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei ole asjaolud muutunud võrreldes aasta tagasi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisest. Andrey Komyagin kannab liitkaristust mh esimese astme kuriteo eest, s.o nii isiku- kui varavastaste kuritegude eest. Vanglakaristust kannab kinnipeetav korduvalt. Käesolev kuritegu on grupi poolt toime pandud rööv ning kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud korduvalt. Kinnipeetava poolt on enamus kuritegusid sooritatud vägivalla kasutamisega. Kinnipeetava kuritegude laad viitab impulsiivsusele ja sellele, et isik ei oska lahendada probleeme või lahendab neid kuritegelikul viisil. Positiivseks on kinnipeetava puhul asjaolu, et tal on vabanemisel olemas elukoht. Iseloomustusest nähtub, et isikul on vabanemisel võimalik elama asuda aadressile Xxxx. Tegemist on OÜ Xxxx ühiselamuga, kelle juhatuse liige ja tegevusjuht kinnitasid telefonivestluses, et garanteerivad elukoha kinnipeetavale tema vabanemisel. Kohtuistungil 3 selgitas Andrey Komyagin, et soovib elama asuda hoopis aadressile Xxxx. Eelmisest tingimisi ennetähtaega koostatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tegemist on rehabilitatsioonija adaptsioonikeskusega „Uus Põlvkond“, kus on olemas kõik eluks vajalik. Rehabilitatsioonikeskuse „Uus Põlvkond“ juhatuse liige Y. M. kinnitas enne eelmist vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise läbivaatamist, et vabanemisel võimaldatakse Andrey Komyaginile koht rehabilitatsioonikeskuses. Samas nähtub iseloomustusest, et elukoht ühiselamus oli tal ka enne vangistust. Kuigi see asus xxxx, pani ta eelmises elukohas toime mitu vägivaldset kuritegu olles alkoholijoobes. Vabanemisel on Andrey Komyaginil olemas ka töökoht xxxx ettevõttes H OÜ, mis garanteerib talle kindla igakuise sissetuleku. Iseloomustusest nähtuvalt töötas ta ka enne vangistust, kuid see ei takistanud varavastaste kuritegude toimepanemist, mistõttu ei saa kohtu hinnangul välistada, et kinnipeetav võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel asuda uuesti kuritegelikule teele, et oma toimetulekut parandada. Isikule on küll garanteeritud vabanemisel töökoht, kuid seda miinimumpalgaga. Seega ei erine vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised nad olid enne vangistust, mistõttu ei ole neil suurt positiivset kaalu ka käesoleval ajal uute kuritegude ärahoidmisel. Kinnipeetava käitumine vangistuses on jätkuvalt olnud õiguskuulekas. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning vangistuses on ta olnud rahulik ja koostöövalmis, probleeme ei ole esinenud. Ka individuaalse täitmiskava raames ettenähtud tegevused on suures osas läbitud. Ta on olnud hõivatud vangla tööhõives, õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, samuti sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevuse. Samas nähtub sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkuvestluse kokkuvõttest, et isiku hinnangul ei olnud sotsiaalprogrammi läbimine tema jaoks ning ta ei mõista miks see talle määrati, kuna tal ei ole probleeme alkoholi tarbimisega. Kuivõrd kuritegude toimepanemise asjaoludest nähtub vastupidine, on ilmne, et isik et tunnista ega teadvusta probleeme, mis alkoholi tarvitamine talle seni tekitanud on. Kuritegude toimepanemist on alkoholi kuritarvitamine soodustanud, samuti on ta käitumiskontrollile allutatuna rikkunud talle kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu. Eeltoodust nähtub, et kuigi alkoholisõltuvust isikul diagnoositud ei ole, siis probleeme alkoholi tarvitamine talle siiski tekitab. Kuivõrd isik ei ole neid seisukohti käesolevaks ajaks muutnud, ka istungil kinnitas ta, et alkoholiga tal probleeme ei ole, püsib kohtu hinnangul oht, et kuni ta ei teadvusta endale ohtusid, mida alkoholi tarvitamine võib tekitada, jätkab ta vabanemisel alkoholi tarvitamist, mis võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Kinnipeetava iseloomustusest ja individuaalsest täitmiskavast nähtub, et isikule on planeeritud veel läbida vestlused suhtlusringkonnast, riskivast ja hoolimatust elustiilist ning sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ jätkutegevused. Arvestades sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ tagasisidet, kus on märgitud, et isik kasutab erinevaid käitumisviise, aga arvab, et palju sõltub situatsioonist, mitte temast endast, on kohus jätkuvalt arvamusel sarnaselt vanglaga, et isiku hoiakud vajavad veel arendamist. Seda kinnitas oma seisukohaga kinnipeetav ka istungil, kus tõi välja, et tema sõnul on väljamõeldis see, et iseloomustuses on kirjas, et ta on konflikti situatsioonis konfliktne. Kohtu hinnangul viitab tema varasem kuritegelik käitumine ja ka käesoleva kuriteo asjaolud sellele, et isikul on probleeme oma käitumise vaos hoidmisega. Kuritegude asjaoludest lähtuvalt saab tõsikindlalt siiski väita, et isik võib konfliktiolukordades muutuda agressiivseks, eriti alkoholijoobes olles, millest saab järeldada, et isik on impulsiivne ning tema hoiakud vajavad veel arendamist. Kohus leiab, et sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ eesmärkide saavutamiseks on jätkutegevuse läbimine vajalik. 4 Kohtu seisukoha järgi Andrey Komyagini karistuse kandmisel viibimise aeg ei ole täitnud karistuse eesmärke ja veel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et kinnipeetav suudab senist elukorraldust täielikult muuta. Teda ei ole siiani mõjutanud seaduskuulekale teele reaalsed vangistused ega ka talle antud võimalused kanda karistust vabaduses käitumiskontrollile allutatuna. Viru Maakohus tunnistas 31.10.2017 otsusega Andrey Komyagini süüdi
lg 1 järgi ja mõistis talle
lg 1 kohaldades karistuseks 8 kuud 29 päeva vangistust, mille jättis
alusel tingimis kohaldamata 1 aasta 8 kuu pikkuse katseajaga, milliseks ajaks allutas isiku kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustas teda täitma
lõikes 1 toodud kontrollnõudeid ja
Viru Maakohus 18.01.2018 määrusega vahistas Andrey Komyagini kahtlustatuna
lg 2 p 4,7 sätestatud kuriteo toimepanemises ning asjaoludest nähtuvalt oli ta alkoholijoobes. Seega ei mõjunud isikule antud võimalus karistust vabaduses kanda positiivselt, isik rikkus talle pandud kohustust ning pani katseajal toime uue kuriteo. Seega puudub kohtul kindlus selles, et käesolevaks ajaks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning isik asub vabanemisel seaduskuulekale teele, kuivõrd oma kuritegelikke hoiakuid ta vangistuses viibitud ajal jooksul täielikult muutnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andrey Komyagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 02.04.2024 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 15. veebruari 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. 15.02.2024 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-17-8828 jõustus 22.05.2024 Tartu Ringkonnakohtu (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.