Obsah (5)
§150§ 430§ 190§ 168§ 64KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-2560 Tsiviilasi H Te hagi S Te vastu pärandi sundosa väljanõudmiseks
§150lg-st 8 tulenevalt.
Asjaolud
- Harju Maakohtu menetluses on H Te (hageja) hagi S Te (kostja) vastu pärandi sundosa väljanõudmiseks ja S Te vastuhagi H Te vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja A Te (surnud xxx) laps. Pärimistunnistuse kohaselt on A. Te pärijaks tema abikaasa, so kostja. Kuivõrd hageja on alaealine on ta abivajav, mistõttu nõuab ta 1/8 suurust sundosa A. Te pärandist, so 46 301 eurot. Vastuhagi kohaselt on kostja tasunud A. Te matusekulud, pärimismenetluse kulud, mõlema korteriomandi ülalpidamisega seotud kulud ning võlad. Samuti on ta A. Te eest tema haiguse ajal hoolitsenud, mistõttu ei saanud ta käia tööl ja jäi sissetulekust ilma. Kantud kuludest tulenevalt nõuab kostja kulude hüvitamist hagejale langevas osas, so 14 065,28 eurot. Kostja soovib tasaarvestada nõutud summa põhihagis nõutava summaga.
- 15.05.2024 saabus kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping järgneva sisuga: „Hageja ja kostja avaldavad kohtule, et on jõudnud tsiviilasjas nr 2-23-2560 järgmisele kompromissile, mille paluvad kohtul kinnitada:
- S T tasub H Tele A Te (surnud xxx) pärandvarast sundosa 33 000 eurot, millest 15 000 eurot tuleb S Tel tasuda 7 päeva jooksul kompromissi kinnitava määruse tegemisest.
- Ülejäänud 18 000 eurot maksab S T H Tele 4500 euro suuruste osamaksetega selliselt, et neli võrdses suuruses osamakset tasutakse iga 90 päeva järel. Esimese osamakse (so 4500 eurot) tasumise kohustus tekib peale lepingu punktis 1 viidatud makse tegemisest 90 päeva möödumisel.
- S T tasub lepingu punktis 1 ja 2 nimetatud summad H Te arvelduskontole number xxx AS Swedbank. 2
- S T ja H T on kokku leppinud korteriomandile registriosa numbriga xxx IV jakku S Tele kuuluvale kaasomandiosale esimesele vabale järjekohale hüpoteegi seadmises summas 18 000 eurot. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab S Te tahteavalduse hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse.
- H T annab nõusoleku kompromissilepingu punktis 4 seatud hüpoteegi lõpetamiseks, kui kompromissilepingu punktis 1 ja 2 nimetatud kohustus on täidetud, st S T on H Tele maksnud 33 000 eurot. Sellisel juhul asendab kompromissi kinnitav kohtumäärus H Te tahteavalduse hüpoteegi lõpetamiseks.
- Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
- Pooled loobuvad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele edasikaebe õigusest Hageja ja kostja kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Eelkõige sellest, et kui kohus kompromissi määrusega kinnitab ja see jõustub, on tegu täitedokumendiga. Aga ka sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitavad, et kompromissi tingimused vastavad poolte tahtele ning paluvad kohtul kinnitada poolte kokkulepitud kompromiss kohtumäärusega kirjalikus menetluses ilma istungit pidamata ja lõpetada tsiviilasja nr 2-23-2560 menetlus.“ Kohtu seisukoht
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
§ 430
lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss
§ 430lg 3 järgi kinnitamata.
Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud
§-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. 4. Harju Maakohtu 22.02.2023 määrusega andis kohus H. Tele menetlusabi ning vabastas ta 1400 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Üldjuhul tuleb
§ 190
lg 4 kohaselt hagejal menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja mõista. Kohtu hinnangul on selles asjas põhjendatud eeltoodud üldreeglist kõrvale kalduda ja kohaldada
§ 190lg-s 7 sätestatut.
Võttes arvesse, et pooled on sõlminud kompromissi, vabastab kohus hageja
§ 190lg 7 alusel riigilõivu summas 1400 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe alusel poolte endi kanda (
§ 168lg 3).
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 3 5.
§ 150
lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
§ 150
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohtu elektroonilisest infosüsteemist nähtub, et S. T on vastuhagi esitamisel tasunud riigilõivu 1050 eurot. Tulenevalt vastuhagis esitatud nõudest ja riigilõivuseaduse § 59 lg-st 1 ning selle lisast 1 tulnuks tasuda riigilõivu 910 eurot. Seega on S. T tasunud riigilõivu enam 140 eurot ning taotlus riigilõivu tagastamiseks on
§ 150lg 1 p 1 alusel põhjendatud.
Riigilõivu tagastamise nõue ei ole
§ 150lg 6 alusel lõppenud.
Vastavalt taotlusele tuleb riigilõiv 140 eurot tagastada S. Te arvelduskontole nr xxx. 6.
§ 150
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. S. T on esitanud taotluse poole vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu kuulub
§ 150lg 2 p 1 alusel S.
Tele tagastamisele pool vastuhagilt tasutud riigilõivust (so 910 eurost). Riigilõivu tagastamise nõue ei ole
§ 150lg 6 alusel lõppenud.
Vastavalt hageja taotlusele tuleb riigilõiv 455 eurot tagastada S Te arvelduskontole nr xxx. 7. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes
§ 64lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.
Riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust
§150lg-st 8 tulenevalt.
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 4