1-18-7086/609

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7086 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2024 määrus Eduard Košljakovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebus esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Eduard Košljakovi (Košljakov; isikukood 37401240237) kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdimõistetu advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu
5. detsembri 2020 otsusega karistati Eduard Košljakovi karistusseadustiku (KarS) § 256 lg 1 järgi 9 aasta vangistusega. Süüdistuses KarS § 202 lg 2 p-de 1, 3 järgi mõisteti E. Košljakov õigeks. KarS § 68 lg 1 alusel arvati E. Košljakovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti
6. märts
7. 1.
8. Tallinna Ringkonnakohtu
9. juuni 2021 otsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu
10. detsembri 2020 otsus E. Košljakovi süüdimõistmises KarS § 256 järgi kuritegeliku ühenduse juhtimises ehk ühes KarS §-s 256 järgi ettenähtud osateos. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega loeti E. Košljakovi käitumine tühistatud osas kuritegelikku ühendusse kuulumiseks ehk KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritavaks kuriteoks ja loeti see hõlmatuks tema süüdimõistmisega KarS § 256 lg 1 järgi. 1.
11. Karistuse kandmise aja lõpp
12. märts
14. Viru Maakohtu
15. aprilli 2024 määrusega jäeti E. Košljakov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused on täidetud. 2.
16. E. Košljakov on osalenud täitmiskava läbimises, samas on süüdimõistetut korduvalt karistatud distsiplinaarkorras ametniku korraldusele mitte allumise eest (keeldus tööle asumisest). Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu seab kahtluse alla käitumiskontrolli distsiplineeriva mõju ja katseaja eduka läbimise perspektiivi. Ehk vabanemisjärgselt käitumiskontrollile allutatuna võib samuti esineda probleeme kohustustele allumisega. Süüdimõistetu õigusvastane käitumine vanglas näitab tema kuritegelikke hoiakuid. Vastupidiselt kaitsjale leiab maakohus, et E. Košljakovi distsiplinaarkaristus on seotud tema kuriteoga – isiku keeldumine vangla pakutud tööst näitabki, et isik peab häbistavaks teha teatud liiki töid (vahet pole, kas selline töö on lihttöölise töö ja/või töötasu on madal). Organiseeritud kuritegevuse puhul on teada, et selle liikmed püüavad vältida vähemalt teatud tööd vanglas või üldse keelduvad määratud tööst. Käesoleval ajal ei ole isik endale teadvustanud, et vangistuses ei vali ta endale meelepärast töökohta, vaid on kohustatud alluma ja tegema töid, millele on ta määratud. 2.
17. E. Košljakovile on garanteeritud elukoht, säilinud on lähedased ja toetavad suhted pereliiketega, ent elukoha olemasolu ja lähedaste toetus ei ole süüdimõistetu puhul piisavalt kuriteoriski maandavaks asjaoluks. Süüdimõistetu oli kuriteo toimepanemise ajal pikaajalises abielus ja tal on lapsed, kuid sellele vaatamata pani ta pika aja jooksul toime kuriteo, millega teenis märkimisväärses ulatuses kriminaaltulu. Samale seisukohale tuleb asuda ka ametliku töökoha olemasolu osas. Arvestades toime pandud kuriteo asjaolusid ja andmeid isiku varasema ametliku töötamise kohta, samuti tema suhtumist töösse vanglas on isiku tööleasumine 1150 euro suuruse kuupalga eest vähetõenäoline. E. Košljakovi näol on tegemist kuritegeliku ühenduse liikmega, ühega selle loojatest, ning ühenduse hierarhias kõrgel kohal seisva isikuga, kellel on kujunenud välja teatud elustandardid ja hoiakud. Arvestades sedagi, et vangistuses ei ole isik seni sisuliselt asunud analüüsima kuriteoni viinud asjaolusid ja võimalusi neid edaspidi vältida, puudub praegu usk isiku suutlikkusse asuda elama kardinaalselt teistsugust elu võrreldes varasemaga. 2.
18. Arvestades isiku pikaajalisemat kuritegelikku käitumismustrit ja kogemusi, samuti kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid kuritegelikul teel teenitud sissetulekute kohta, säilib vabanemisel risk, et E. Košljakov jätkab vabaduses samalaadsete kuritegude toimepanemist, et suurendada sissetulekuid ja tagada senist elukvaliteeti. Kahtlemata omab siinjuures teatavat mõju ka kuriteokaaslastest ja teistest kriminaalkorras karistatud isikutest koosnev tutvusringkond. Süüdimõistetul on veel läbimata mitmed individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ehk võimalik on jätkata riskide maandamist. Praegusel ajal ei ole võimalik hinnata E. Košljakovi motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Selleks, et uskuda süüdimõistetu soovi käituda edaspidi seaduskuulekalt, ei piisa vaid ennetähtaegse menetluse raames kohtuistungil väljendatust. 2.
19. Arvestades eeltoodut ei ole põhjendatud süüdimõistetut vabastada ka kriminaalhoolduslike meetmete, sh elektroonilise valve alla. E. Košljakov oli kuritegeliku ühenduse liige, üks selle loojatest, mistõttu tuleneb temast oht just kuritegude organiseerimiseks, suheldes erinevate kriminaalse taustaga isikutega. Sellise tegevusega on võimalik tegelda erinevatel viisidel, muuhulgas elukohast lahkumata, mistõttu ei saa sellist ohtu kõigest kriminaalhoolduslike meetmetega maandada. E. Košljakovil tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. Määruskaebus
20. Viru Maakohtu
21. aprilli 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Košljakovi kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja vabastada E. Košljakov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonse valve alla. 3.
22. Maakohus on põhjendamatult suurt kaalu omistanud kuriteo asjaoludele ja vanglas töö tegemisest keeldumisele, jättes üldse hindamata asjaolu, et konkreetse süüdimõistetu puhul on tegu tema esimese karistuse ja vangistusega. Maakohtu järeldused ilma neid asjaolusid arvesse võtmata ei ole jälgitavad, ammendavad ega veenvad. Esmakordse vangistuse puhul tuleks vastupidiselt alati eeldada selle suuremat parandavat mõju isiku käitumisele ning uskuda, et vähemalt esmakordse süüdimõistmise ja vangistuse puhul teeb isik sellest oma järeldused ega jätka uute kuritegude toimepanemisega. 2 3.
23. Süüdimõistetu käitumine vangistuses on olnud eeskujulik – viisakas, korrektne ning käitumises vägivaldsust ei esine. Töö tegemisest keeldumise puhul on E. Košljakov selgitanud, et on nõus tegema, kui selle eest saab inimväärset tasu nagu näiteks on võimalik töötada vangla teistes osakondades. Süüdimõistetu viibib vangla osas, kus ainus pakutav töö on koristustöö. Ta ei keeldu töö tegemisest subkultuurilistel põhjustel. Distsiplinaarrikkumine peaks olema seotud isikuga seotud riskidega, et seda isiku kahjuks arvestada. Isiku peamiseks riskiks iseloomustuse kohaselt on kuritegelikus ühenduses osalemine, millega isiku distsiplinaarrikkumine (töö tegemisest keeldumine) kuidagi seotud ei ole. Süüdimõistetu puhul ei ole tegu allumatu inimesega ning ainuüksi vangla töö tegemisest keeldumisest ei saa teha järeldust, et isik ei asu tööle väljaspool vanglat või et ei suudaks järgida kriminaalhoolduse nõudeid. 3.
24. Maakohtu selgitused ei ole piisavad, miks E. Košljakov ei sobi kriminaalhooldusele. Maakohtu põhjenduste järgi ühte tüüpi kuritegude toimepanemise riski pole üldse võimalik kriminaalhooldusega maandada, mis ei saa olla seaduse mõte. Välja ei ole toodud miks just konkreetset süüdimõistetu isikut arvestades ei oleks kriminaalhooldus edukas. Maakohus ei ole midagi vastanud sellele, et isik on ise olnud vabatahtlikult nõus elektroonilise valvega.
25. Tartu Ringkonnakohtu
26. aprilli 2024 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni
27. aprill
29. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
30. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega veena kohut selles, et E. Košljakovi ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud. Seda isegi siis, kui isik on olnud vabatahtlikult nõus elektroonilisele valvele allumisega. Ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohus oleks rikkunud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg-t
32. Maakohus on asjaolude kogumi pinnalt jõudnud põhjendatult seisukohale, et E. Košljakovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ei ole võimalik tõdeda, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini, mis nähtub KarS § 76 lg 4 asjaolude kogumis analüüsimisest, milles on maakohus olnud põhjalik. Seejuures, tutvudes määrusega, ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohus ei ole kõiki asjaolusid kogumis analüüsinud. Käsitlenud on nii süüdimõistetu isikut, käitumist vangistuses, toimepandud kuritegu kui ka vabaduses avanevaid võimalusi. Puudub praktika, mille kohaselt peaks vabastamata isiku sisuliselt igal võimalusel, kui ta on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Vabastamise eeldused, mida tuleb kaaluda, tulevad KarS § 76 lg-st
33. Arvestades kõiki neid asjaolusid kogumis, ei ole põhjendatud omistada ülemäära suurt kaalu asjaolule, et tegemist on isiku esimese karistuse ning vangistusega, kui tema kuritegelik käitumine on olnud pikaajaline, see sisaldab kuritegeliku ühenduse juhtimist ning õiguskorrale allumatus jätkub ka vanglas.
34. Ka ei ole ringkonnakohtul etteheiteid maakohtu käsitlusele sellest, miks ei pruugi E. Košljakovi puhul elektrooniline valve mõjutada tema käitumist õiguskuulekuse suunas. Käesoleval ajal ei ole E. Košljakovi puhul sobiv meede uute kuritegude maandamiseks ka kriminaalhooldus ning seda ka koos elektroonilise valvega mitte. See meede oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma või kehtestatud korda järgima. E. Košljakov on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et vaatamata sellele, et tegemist on tema esimese vangistusega, oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust koos elektroonilise valvega. Puudub veendumus, et ta suudaks selle käigus seatavaid nõudeid ja kohustusi täita. Ka ei nõustu 3 ringkonnakohus kaitsjaga nagu maakohus ei oleks sidunud kriminaalhoolduse edukust toimepandud kuriteoga. See nähtub maakohtu määrusest, kus kohus on välja toonud, et kriminaalhooldus ega elektrooniline valve ei takistaks süüdimõistetud samaliigilist kuritegu toime panemast, sest õiguskorra rikkumine selles vormis on võimalik ka kodust lahkumata. Elektrooniline valve ei ole seotud kuriteoliigiga, et justkui ainult teatud kuritegude puhul saab seda kohaldada, vaid kuriteo spetsiifilised asjaolud võivad määrata elektroonilise valve edukuse.
35. Ka asutakse määruskaebuses õigustama distsiplinaarkaristusi. Kui süüdimõistetu määratud distsiplinaarkaristustega ei nõustunud, oli tal võimalus neid seaduses sätestatud korras vaidlustada. Ringkonnakohtul puudub info, et isik oleks edukalt määratud karistusi vaidlustanud. Seega on tegemist kehtivate arvestamisele kuuluvate karistustega. Vaatamata sellele märgib ringkonnakohus, et ka väljatoodud õigustused rikkumistele on kummastavad ja viitavad siiski süüdimõistetu subkultuurisele käitumisele. Vangla on justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Seega ei ole tegemist äriühinguga, kes peaks tagama isikule sobiva ja meeldiva töökoha, mida süüdimõistetu endale valib. Vangistuses töötamise tulemuseks on E. Košljakovi individuaalse täitmiskava kohaselt tööharjumuse tekitamine ja toimetulekuoskuste omandamine. Samas oleks kummastav kujutada ette olukorda, et isik paneb toime kuriteo, töötab vangistuses, valib töötamise koha ning viisi ja saab selle eest sarnast tasu inimesega, kes on vabaduses ja ei pane kuritegusid toime.
36. Määruskaebuses puuduvad argumendid maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks.
37. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
38. aprilli 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 4 Aarne Sarjas