3-22-2539/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2539 Määruse kuupäev

1. juuli 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi CC (C) kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju 500 eurot hüvitamise nõudes seoses väidetavalt ebaõigete andmete esitamisega kaebaja iseloomustuses ja teabenõudele vastamata jätmisega Menetlusosalises Kaebaja – CC Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON
2. Tagastada CC kaebus.
3. Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Kinnipeetav CC (edaspidi kaebaja) esitas
5. septembril 2022 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja avaldas kahjunõudes rahulolematust
6. aprillil 2022 koostatud iseloomustusega, mis saadeti seoses vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise (TEV) menetlusega Viru Maakohtule, leides, et iseloomustuses on valetatud, kuivõrd teda süüdistati alusetult käesoleva vangistuse ajal ametnike fekaalidega pritsimises. Lisaks väitis kaebaja, et pole vastatud tema
7. juuli
8. a teabenõudele TN-22/M1047 seoses ametnike fekaalidega ründamisega ning seetõttu pole antud intsidenti ka toimunud. Kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot.
9. Viru Vangla jättis
10. novembri
11. a otsusega nr 6-16/221-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
12. Kaebaja esitas
13. novembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju summas 500 eurot hüvitamise nõudes seoses väidetavalt ebaõigete andmete esitamisega maakohtule ja teabenõudele vastamata jätmisega. Kaebaja palub menetleda kohtule esitatud kaebust
14. septembril 2022 esitatud taotlusest lähtuvalt. Täiendavalt märgib kaebaja kaebuses, et vangla on ka vastuses nr 6-16/221-2 jätkanud valetamisega, viidates
15. juuli
16. a ettekandele nr 6-20/3330-1 ja väärteomenetlusele, mis algatati kaebaja suhtes, 3-22-2539 ning kaebaja karistamisele karistusseadustiku § 275 lõike 1 järgi rahatrahviga. Kaebaja sõnul algatati tema suhtes küll väärteomenetlus ja karistati rahatrahviga, kuid mitte selle eest, et kaebaja pritsis vanglaametnikku fekaalidega. Väärteomenetluses selgitati välja, et kaebaja pritsis vanglaametnikku eelnevate päevade suppide vedelikega, mis kokku segatuna ebameeldivalt lõhnasid. Kaebaja märgib, et lisaks
17. aprillil 2022 koostatud iseloomustusele valetati ka
18. juulil 2021 koostatud iseloomustuses. Kaebaja väitel vestles ta iseloomustuse koostanud vanglaametnikuga, kes olevat kaebajale tunnistanud, et T. Salomets käskis kaebaja iseloomustuses valetada. Kaebaja palub kohtulahendis tema nime initsiaalidega asendada.
19. Viru Vangla esitas
20. juunil 2023 vastusena kohtunõudele kaebaja poolt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT
21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt on kohtul õigus kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus märgib, et eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab olema täidetud kaks eeldust: kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud ning hüvitamiskaebus tuleb HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
22. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav kahjuhüvitis seda summat ei ületa, siis saab seda arvestades pidada kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks. Ka väidetav vangla tegevus iseenesest ei saanud kohtu hinnangul põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive.
23. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikes 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lõikes
24. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
25. Viru Vangla
26. novembri
27. a otsuse nr 6-16/221-2 kohaselt on kaebaja
28. aprilli
29. a iseloomustuses muu hulgas välja toodud, et kaebaja on käesoleva vangistuse jooksul rünnanud ametnikke, pritsides neid oma fekaalidega segatud vedelikuga. Kaebaja kohta on
30. juulil 2018 koostatud ettekanne nr 6-20/3330-1, mille kohaselt pritsis ta läbi toiduluugi 2 3-22-2539 kahte vanglaametnikku tugevalt fekaalide järgi haiseva vedelikuga. Sündmuse osas algatati väärteomenetlus ning kaebajat karistati karistusseadustiku § 275 lõike 1 järgi rahatrahviga. Kohus leiab, et isegi kui vedelik, millega kaebaja vanglaametnikke viskas, ei sisaldanud tegelikult fekaale, vaid üksnes haises fekaalide taoliselt, siis ei ole kaebaja iseloomustuses esitatud väide niivõrd ebakorrektne, et see võiks kaebajale põhjustada taolisi tagajärgi, et oleks põhjendatud kaebaja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmine. Oluline pole niivõrd see, mida täpselt sisaldas vedelik, millega kaebaja ametnikke viskas, vaid fakt, et kaebaja viskas ametnikke tugevalt ebameeldivalt haiseva vedelikuga, näidates nii oma suhtumist vanglaametnikesse ja vanglas kehtivasse korda. Kaebaja jäeti vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata Viru Maakohtu
31. mai
32. a määrusega asjas nr 1-16-9149 ning Tartu Ringkonnakohus jättis
33. juuni
34. a määrusega kaebaja määruskaebuse läbi vaatamata. Kohtute määrustest asjas nr 1-16-9149 ei nähtu, et kohtud oleksid määrava tähenduse kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel andnud just vangla väitele, et kaebaja viskas ametnikke fekaalidega segatud vedelikuga. Vangla on otsuses nr 6-16/221-2 asjakohaselt viidanud, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestati kaebaja käitumist kogumis. Pealegi oli kaebajal võimalik need väidetavad valeväited TEV menetluses ümber lükata, muu hulgas oma kaitsja abil.
35. Kaebaja
36. juulil 2022 fekaalidega pritsimisega seoses esitatud teabenõude TN-22/M1047 kohta selgitas vangla otsuses nr 6-16/221-2, et vangla tagastas
37. oktoobril 2022 kaebaja pöördumised, mille ta oli esitanud ajavahemikus
38. jaanuar 2022 kuni
39. oktoober 2022, kuna kaebaja pöördumiste arv ulatus sadadesse ja vangla ei olnud võimeline nendele enam vastama. Vangla arvates ei saa välistada seda, et kaebaja tegelikuks sooviks oligi pöördumiste esitamisega saavutada, et mõni asjakohane pöördumine jääb vastuseta või vastus viibib, kuna pöördumiste suure hulga tõttu ei jõuta neid vajaliku kiirusega läbi vaadata. Kohus leiab, et isegi kui vangla jättis kaebaja fekaalidega pritsimisega seoses esitatud teabenõudele õigusvastaselt vastamata, siis ei saanud see kaebaja õigusi kuigi intensiivselt riivata ega tekitada kaebajale mittevaralist kahju, mille peaks rahas hüvitama. Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Praeguses kaebuses vastustajale ette heidetav tegevus ei ole kohtu hinnangul taoliste olukordadega võrreldav.
40. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
41. Kaebaja palvel asendab kohus määruse avalikustamisel kaebaja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3