TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1399 Määruse kuupäev 31. juuli 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Mikhail Simtsovi kaebus Viru Vangla 22. aprilli 2022. a käskkirja nr 6-3/350-1 ja

) § 491 lõikele 3, tagastas Viru Vangla

1. juuni
2. a otsusega nr 6-12/205-3 kaebaja võõrkeelse vaide HMS § 79 lõike 1 punkti 2 alusel. Viru Vangla tagastas kaebaja vaide seetõttu, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaide puudusi ega esitanud vaide eestikeelset tõlget ning vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Seetõttu ei pidanud vangla põhjendatuks vangla kulul võõrkeelse vaide tõlkesse edastamist. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas ning leiab, et vangla tegevus vaide tagastamisel oli õigusvastane.
3. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. oktoobri
5. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
6. juuni
7. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
8. septembri
9. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi
10. juuni
11. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas vangla tagastas kaebaja vaide Viru Vangla
12. aprilli
13. a käskkirja nr 6-3/350-1 peale õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines vaide läbivaatamist takistav puudus.
14. PS §-dest 6 ja 52 ning ka KeeleS § 3 lõikest 1 ja § 10 lõikest 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lõike 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti.
15. Vaide tõlkimist vanglas reguleerib

§ 491

.

§ 491

lõike 1 kohaselt saadab vangla või Viru Vangla haldusosakond võõrkeelse vaide koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping.

§ 491

lõike 2 esimese lause kohaselt võetakse enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt nõusolek, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse maha tema vanglasiseselt isikuarvelt.

§ 491

lõikest 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale, kes põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.

§ 491

lõikest 4 tulenevalt edastab vangla 3 3-22-1399 kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas sätestab

§ 491

lõige 5, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale, kes põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.

1. Viru Vangla asus kaebaja võõrkeelse vaide nr 6-12/205-1 menetlemisel seisukohale, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt, et oma õigusi eesti keeles kaitsta, kuna ta on varasemalt esitanud vanglale eestikeelseid kirjalikke pöördumisi. Sellest tingituna ei pidanud vangla põhjendatuks omal algatusel kaebaja võõrkeelse vaide vangla kulul tõlkesse edastamist ning andis
2. mai
3. a kirjaga nr 6-12/205-2 kaebajale 10-päevase tähtaja võõrkeelse vaide eestikeelse tõlke esitamiseks. Kirjas sisaldus hoiatus, et vaide eestikeelse tõlke esitamata jätmise korral jätab vangla vaide HMS § 79 lõike 1 punkti 2 alusel läbi vaatamata.
4. Kohus, tutvunud vangla
5. juunil 2023 ja
6. juunil 2023 edastatud kaebaja erinevate eestikeelsete pöördumistega, on seisukohal, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelse vaide nr 6-12/205-1 tõlkimisest, kuna kaebaja oskab piisaval määral riigikeelt, et oma õigusi kaitsta. Kohtule nähtub haldusasja materjalidest, et kaebaja on võimeline end eesti keeles väljendama. Kuigi mitmed vangla edastatud kaebaja eestikeelsed pöördumised on üldjuhul paarilauselised ning kirjavigadega, on nad siiski arusaadavad ning menetletavad. Kaebaja
7. aprillil 2022 vanglale esitatud venekeelne vaie nr 6-12/205-1 sisaldas kolme lauset. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt vanglale esitatud eestikeelsed pöördumised kinnitavad, et kaebaja oli kolmelauselist vaiet võimeline ka eesti keeles esitama. Kohus osutab, et vaide esitamiseks piisab üksnes oma taotluse väljendamisest ning lühidalt oma sõnadega põhjenduste esitamisest. Vaide koostamisel ei ole vaja kasutada keeleliselt keerulisi väljendeid või esitada keerulist õiguslikku analüüsi ega seada eesmärgiks vältida keelevigu. Kohtule edastatud kaebaja eestikeelsetest kahju hüvitamise taotlustest, vaietest ja teistest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid kirjalikke vaideid. Ka Tartu Ringkonnakohus on hinnanud kaebaja keeleoskust ning leidnud, et kaebaja eesti keele oskus on piisav eestikeelsete pöördumiste esitamiseks (Tartu Ringkonnakohtu
8. novembri
9. a määrus asjas nr 3-21-1668).
10. Seega, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaide eesti keeles esitamiseks, on vangla põhjendatult nõudnud
11. mai
12. a kirjaga kaebajalt võõrkeelse vaide nr 6-12/205-1 eestikeelse tõlke esitamist. Kuivõrd kaebaja ei esitanud vaide nr 6-12/205-1 eestikeelset tõlget ehk ei kõrvaldanud vaides esinenud puudust ja see takistas vaide läbivaatamist, siis on Viru Vangla õiguspäraselt oma
13. juuni
14. a otsusega nr 6-12/205-3 kaebaja vaide nr 6-12/205-1 tagastanud HMS § 79 lõike 1 punkti 2 alusel.
15. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust Viru Vangla
16. aprilli
17. a käskkirja nr 6-3/350-1 tühistamise nõude osas. Kohus tagastab kaebuse vastavas osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
18. Järgmisena võtab kohus seisukoha Viru Vangla
19. aprilli
20. a käskkirja nr 6-3/358-1 tühistamise nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta.
21. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa VangS § 11 lõikest 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ka antud nõude osas. 4 3-22-1399
22. Kuigi kaebaja väidab, et ta on esitanud käskkirja nr 6-3/358-1 peale vaide, siis ei nähtu vangla poolt kohtule edastatud dokumentidest, et taotleja oleks pöördunud selles osas vaidega vangla poole. Vangla kinnitas
23. juunil 2023, et kaebaja ei ole Viru Vangla
24. aprilli
25. a käskkirja nr 6-3/358-1 peale vaiet esitanud. Kohtul ei ole põhjust vangla väites kahelda.
26. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja pidanud kinni VangS § 11 lõikes 5 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kaebus nimetatud tühistamisnõude osas ei ole tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav ja tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
27. Kokkuvõtlikult tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
28. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja tõendite kogumise, tunnistajate ülekuulamise ja riigilõivust vabastamise taotlused läbi vaatamata.
29. Kaebaja on soovinud ka vabastamist menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmisest ja kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmisest. Kohus mõistab eeltoodut riigi õigusabi taotlusena. Arvestades, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebajal enne halduskohtule uue tühistamiskaebuse esitamist pöörduda esmalt vangla poole, mistõttu on praegusel juhul asjakohane otsustada riigi õigusabi andmise üle esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6). Ehkki kohus tagastab kaebuse, on kaebajal võimalik esitada praeguse määruse peale määruskaebus, mis tähendab, et asjakohane on otsustada ka riigi õigusabi andmise üle esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lõike 3 punkt 5). RÕS § 10 lõike 1 ja lõike 3 1 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.
30. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
31. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks vajadusel samaväärselt oma õigusi kaitsta kohtueelses menetluses. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (HMS §-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Samuti puudub kohtul põhjus kahelda kaebaja võimes esitada soovi korral iseseisvalt määruskaebus. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on eelnevalt esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi vangla vastu, sh on ta edukalt läbinud ka vaidemenetlusi vanglas, mistõttu ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses ja haldusmenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi kohtule ja vanglale menetlusdokumente esitada ja ise menetluses osaleda.
32. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5