Obsah (10)

§ 94§ 85§ 1§ 89§ 86§ 150§ 11§ 23§ 65§ 146

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Harju Maakohus Andres Suik 17.04.2024, Tallinn Ger

§ 94kohases nõudeavalduses.

2. Võlausaldaja on pankrotiavalduses taotlenud, et kohus kohustaks nii võlgnikku kui ka

§ 85

lg-st 3 tulenevalt G P’t esitama kohtule ja haldurile andmeid võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning kohtus vandega kinnitama, et kohtule ja haldurile esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on õiged. Võlausaldaja hinnangul on vande andmine vajalik vältimaks varade varjamist.

1. Kohus võttis 27.02.2024 määrusega võlausaldaja avalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 3000 eurot hiljemalt 08.03.
2. Võlgnikku kohustati esitama kohtule kirjalik vastus pankrotiavaldusele hiljemalt 08.03.
4. Võlausaldaja täitis 27.02.2024 kohtumääruses toodud kohtunõude ning tasus ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 3000 eurot 28.02.
6. Kohus nimetas 14.03.2024 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Kauri Rattus’e. Ajutine haldur esitas 12.04.2024 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus

§ 1

lg 2 ja lg 3 mõttes, sest võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, samuti puuduvad töötajad. Ajutise halduri esitatud aruande kohaselt puudub võlgnikul vara. Võlgniku pangakontod on suletud. Kriminaalasja raames arestiti Lever-ID programm, mis asub jätkuvalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri valduses ning selle väärtust ilma spetsialisti eriarvamuseta on võimatu hinnata. Kontorimööbli ja kontoritehnika võttis kontoriruumide üürileandja endale üürivõlgade katteks. Muu vallasvara kohta täpsed andmed puuduvad, sest seoses kriminaalasjaga toimus Võlgniku ruumides läbiotsimine ja selle käigus viidi ära kõik arvutid ja dokumendid sh raamatupidamisdokumendid. Võlgniku dokumendid asuvad jätkuvalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri valduses. Võlgnikul on osalused mitmetes äriühingutes, kuid selleks, et hinnata äriühingute väärust, tuleb läbi viia majanduslik analüüs ja hindamine. Aruande koostamise ajal on ajutine haldur hinnanud varade väärtuseks 0 eurot. Võlgniku kohustused moodustavad 11.04.2024 seisuga 115 417,66 eurot. Seega ületavad kohustused vara väärtuse. Ajutine haldur on seisukohal, et kogutud informatsiooni põhjal on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

1. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni põhjal praeguses menetlusstaadiumis asjaolu, et seoses kriminaalasjaga toimus võlgniku ruumides läbiotsimine ja selle käigus viidi ära kõik arvutid ja dokumendid, sh raamatupidamisdokumendid. Võlgniku omanik ja viimane juhatuse liige vahistati. See kõik tõi kaasa võlgniku maine languse ja selles sektoris tegutsemise võimatuse. Maksejõuetuse tekkimise aeg ajutise halduri hinnangul on
2. aasta oktoober-november.
3. Võlausaldaja Riddec Estonia OÜ on 15.04.2024 seisukohas ajutise halduri aruandele välja toonud, et nõustub ajutise halduri hinnanguga, et võlgnik on maksejõuetu ja see 2-24-2860 maksejõuetus ei ole ajutine ning võlgniku vara ei kata tema kohustusi, mistõttu tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot. Aruandes välja toodud võlgniku vara kohta, märgib võlausaldaja siiski, et aruande kohaselt kontoriruumide üürileandja „võttis endale“ võlgniku kontorimööbli ja -tehnika üürivõlgnevuse katteks. Täiendavat teavet eelneva kohta aruandest ei nähtu. Kui eelneva all on peetud silmas, et üürileandja on võlgniku asjade suhtes teostanud oma VÕS § 305 kohast pandiõigust, kuulub viidatud kontorimööbel ja kontoritehnika endiselt võlgniku vara hulka, isegi kui see on koormatud üürileandja pandiõigusega.
4. Lisaks on võlausaldaja 15.04.2024 seisukohas märkinud, et ei nõustu ajutise halduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjustele. Võlgniku
5. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2021 seisuga varasid 790 522 eurot, millest 583 138 eurot moodustasid käibevarad. Võttes arvesse, et N G ja G P võeti vahi alla
6. a oktoobris ning juba
7. a oktoobris–novembris tekkis võlgniku maksejõuetus, viitab eelnev võlausaldaja hinnangul, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei saanud olla üksnes kriminaalmenetluse raames tehtud menetlustoimingutega kaasnenud mainelangus, vaid võlgniku vara võib olla äriühingust n-ö välja kanditud. Eelnevat saaks kontrollida võlgniku raamatupidamisdokumentide põhjal, mis aruande kohaselt on Lõuna ringkonnaprokuratuuri valduses, ja võlgniku kontoväljavõtte põhjal, mis eelnes võlgniku AS LHV Pank arveldusarve sulgemisele 26.10.
9. Kohtuistungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks 17.04.2024 osalesid võlausaldaja esindaja ja ajutine haldur. Võlausaldaja kinnitas, et jääb oma seniste seisukohtade juurde ja ajutise halduri tasutaotluse osas vastuväiteid ei ole. Ajutine haldur kinnitas, et võlgniku pankroti väljakuulutamise korral on ta nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused
10. Kohus kuulutab pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

1. Kohus loeb pankrotiavalduste, ajutise pankrotihalduri aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et Levercode OÜ on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku vara väärtus ajutise halduri hinnangul 0 eurot ning kohustuste suuruseks vähemalt 115 417,66 eurot.
2. Võlausaldaja on pankrotiavalduses taotlenud, et kohus kohustaks nii võlgnikku kui ka

§ 85

lg-st 3 tulenevalt G P’t esitama kohtule ja haldurile andmeid võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning kohtus vandega kinnitama, et kohtule ja haldurile esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on õiged. 13. Kohus märgib, et võlgniku poolt pankrotihaldurile teabe andmise kohustus tuleneb otse seadusest ja seda ei ole iseenesest vaja kohtu poolt üle korrata.

§ 85

lg 1 on sätestatud, et võlgnik peab kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse 2-24-2860 teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kuna võlausaldaja on vastava taotluse esitanud, siis selguse huvides kordab kohus käesoleva määruse resolutsioonis siiski üle, et võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kohus hoiatab võlgnikku, et kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (

§ 89lg 1 p 1).

Kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes.

§ 85

lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankroti- või maksejõuetusavalduse esitamist. 14. Rahuldamata jääb võlausaldaja taotlus kohustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajal võlgnikku ja võlgniku endist juhatuse liiget G P’t (ik xxx) kohtus vandega kinnitama, et kohtule ja haldurile esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus märgib, et kohus ei ole küsinud ja kohtule ei ole esitatud võlgniku poolt andmeid vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta, seega ei saa kohus võtta võlgniku esindajatelt ka vannet kohtule mitte esitatud info õigsuse kohta. Haldurile esitatavate andmete osas märgib kohus, et võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Praeguses menetlusfaasis oleks võlgnikult vande võtmine veel mitte esitatud andmete osas ennatlik. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajal vande andmisega tegelemine võiks kaasa tuua menetluslikku segadust ja täiendavaid menetluskulusid. Võlausaldaja pole põhjendanud, kuidas saaks antud juhul tema poolt soovitud isikutelt vande võtmine võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajal kaasa aidata võlausaldajate nõuete rahuldamisele ja muude pankrotimenetluse eesmärkide saavutamisele. Kohus selgitab täiendavalt, et asjaolude muutumisel ja uue põhjendatud taotluse esitamise korral ei saa välistada võlgnikult vande võtmist ka pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut (

§ 86lg 2).

1. Võlgniku ajutise pankrotihaldurina tegutsenud Kauri Rattus on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab välja Levercode OÜ pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Kauri Rattus’e. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas. Menetluskulud
2. Vastavalt

§ 150

lg 1 p-le 1 ja lg-le 2 jätab kohus menetluskulud ja ajutise halduri tasu võlgniku kanda. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga. 17.

§ 11

lg 1 kohaselt, võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Kohus kohustas 27.02.2024 kohtumäärusega võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 3000 eurot. Võlausaldaja tasus 28.02.2024 kohtu deposiitkontole 3000 eurot. 18.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. 2-24-2860 19.

§ 23

lg 1 ja lg 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lõikes 1 sätestatust.

Vabariigi Valituse 08.12.2023 määruse nr 113 § 1 alusel on 2024 kuutasu alamäär 820 eurot ja seega on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 164 eurot. 20. Ajutine haldur on esitanud tasunõude 16 töötunni eest kokku 1952 eurot (100 eurot tund, millele lisandub käibemaks summas 352 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud ja tuleb välja mõista. Ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud ega ületa

§ 23lg 3 järgset piirmäära.

Ajutise halduri taotlusel ja

§ 23

lg 6 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, Õigusbüroo Rattus OÜ-le (registrikood 10423859). Büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE100876011), mistõttu lisandub halduri tasule käibemaks (

§ 65lg 11).

21.

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel hüvitatakse ajutise halduri tasu võlgniku pankrotivarast. Kuna pankrotivaras puuduvad käesoleval ajal eeldatavalt rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamakseks, tuleb ajutise halduri tasu 1952 eurot (sh käibemaks) hüvitada võlausaldaja tasutud deposiidi arvel.

1. Võlausaldaja 15.04.2024 menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks riigilõiv summas 420 eurot, kohtu deposiit ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 3000 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi kulud 2935 eurot (15,5 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 189,35 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et võlausaldaja poolt pankrotiavalduselt tasutud riigilõivu summas 420 eurot puhul on tegemist RLS § 59 lg-t 9 arvestades põhjendatud menetluskuluga.
2. Võlausaldaja on menetluskulude nimekirjas kajastanud

§ 11

lg 1 ja Harju Maakohtu 27.02.2024 kohtumääruse alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud ettemakset. Puutuvalt deposiidi hüvitamisse selgitab maakohus, et see ei ole menetluskulu

§ 150lg 1 p 1 tähenduses.

Võlausaldaja poolt pankrotimenetluses kohtu deposiiti kantud summa tagastamist reguleerib erisättena

§ 150

lg 1 p 6, mille kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks muu hulgas

§ 11

või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa.

§ 11

lg 2 ja § 30 lg 4 kohaselt tagastatakse kohtu deposiiti tasutud raha makse teinud isikule

§ 146lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6 sätestatu järgi.

Deposiiti kantud summa suurust ei määrata täiendavalt kindlaks võlausaldaja menetluskulude koosseisus (RKTKm 10.04.2013.a, nr 3-2-1-23-13, p 13).

1. Kohus peab võlausaldaja lepingulise esindaja tasu põhjendatuks osaliselt. Kohus peab aktsepteeritavaks võlausaldaja lepinguliste esindajate keskmist tunnitasu summas 189,35 eurot (millele ei lisandu käibemaksu, sest võlausaldaja pole esitanud TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust). Lepingulise esindaja tasu
2. veebruari
3. a pankrotiavalduse ettevalmistamisel ja eelneval õiguslikul analüüsil, lisade komplekteerimisel ja suhtlusel kliendiga peab kohus põhjendatuks 7,5 tunni ulatuses, s.o summas 1420,125 (7,5 x 189,35) eurot. Lepingulise esindaja tasu
4. märtsi
5. a kohtumääruse ja kutsega tutvumisel ja seda puudutaval 2-24-2860 suhtlusel kliendi ja ajutise halduriga peab kohus põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses, s.o summas 284,025 eurot (1,5 x 189,35) eurot. Muud osas ei pea kohus vajalikuks võlausaldaja lepingulise esindaja ajakulu vähendada. Eeltoodu alusel määrab kohus võlausaldaja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 2698,24 eurot (14,25 x 189,35) eurot. Kokku on võlausaldaja põhjendatud menetluskulud summas 3118,24 (420 + 2698,24) eurot. Seega tuleb määrata võlausaldajale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3118,24 eurot. Kohus selgitab, et menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt

§-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus määrab kindlaks üksnes võlausaldajale hüvitamisele kuuluva menetluskulude summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu 10.04.2013 määrus tsiviilasjas nr, nr 3-2-1-23-13, p 12). 25. Võlgniku menetluskulud jätab kohus võlgniku kanda, kuivõrd kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (

§ 150lg 2).

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik