Obsah (11)
§ 121§ 209§ 424§ 68§ 69§ 65§ 63§ 201§ 16§ 56§ 581 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2023, Rakvere Kriminaalasja number 1-23-5592 (23259050073) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär
§ 121
lg 2 p 1,2 järgi lühimenetluses Prokurör Elle Karm Süüdistatav KAIDO TANIBERG, isikukood 37907100270, xxxx kodanik, xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, töökoht R OÜ xxxx, kriminaalkorras karistatud: 1) 20.09.2019 Pärnu Maakohtu poolt
§ 209
lg 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 2000 eurot, karistus täidetud 21.09.2021; 2) 12.11.2019 Harju Maakohtu poolt
§ 424lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, Kr
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,
§ 68
lg 1 alusel loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis
§ 69
alusel asendati 357 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest,
§ 65
lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Pärnu Maakohtu 20.09.2019 otsusega mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osaga, mõistetud karistused kuulusid kandmisele iseseisvalt; 3) 25.11.2021 Harju Maakohtu poolt
§ 424
lg 2 ja § 4231 järgi
§ 63
lg 1 alusel
§ 424lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, Kr
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,
§ 68
lg 1 alusel loeti ärakandmata karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis
§ 69
alusel asendati 357 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest; 4) 21.09.2022 Harju Maakohtu poolt
§ 201
lg 1 järgi vangistusega 10 kuud,
§ 65
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, lugedes mõistetud karistus – 10 kuud vangistust kaetuks 25.11.2021 Harju Maakohtu otsusega nr 1- 2 21-8082 mõistetud liitkaristusega 11 kuud ja 27 päeva, mis asendati
§ 69
lg 1 alusel 357 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat alates 25.11.2021 Harju Maakohtu otsuse jõustumisest, s.o 26.11.2021, üldkasulik töö sooritatud; väärteokorras karistatud 3 korral, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban määratud korras RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada KAIDO TANIBERG
§ 121lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning KAIDO TANIBERG’i karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Kaido Tanibergile mõistetud karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 414 lg 2 kohaselt lugeda Kaido Tanibergile mõistetud vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo (asukoht Rakvere 4, 41531 Jõhvi) kasuks 319,20 (kolmsada üheksateist eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 53,20 eurot) eurot vandeadvokaat Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava Kaido Tanibergi kaitsjana kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Välja mõista Kaido Tanibergilt menetluskuludena Eesti Vabariigi kasuks sundraha 1087,50 (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot, ekspertiisitasu summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot ning kaitsjatasud kokku summas 518,40 (viissada kaheksateist eurot ja 40 senti) eurot vandeadvokaat Arvo Suubani poolt kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1689,90 eurot võimaldada Kaido Tanibergil tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700039414 ning selgitus: „Kaido Taniberg, 1-23-5592, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt
- detsembriks 2023). Apellatsioon 3 esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
- jaanuarist 2024 (seega hiljemalt
- veebruariks 2024). Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale, välja arvatud osas, millega jäetakse rahuldamata tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või rahuldatakse see osaliselt, kui kannatanu on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja asemel on vastavalt KrMS § 381 lõikele 31, 32 või 33 tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitanud prokuratuur. Süüdistus Kaido Taniberg on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema tungis 07.04.2023 kella 16.00-19.06 vahel Xxxx korteris kallale temaga ühises elukohas ja leibkonnas elavale xxxxaastasele vanaemale (ema ema) A. T., ettekäändel, et vanaema oli kunagi varem talle politsei kutsunud – lõi vanaema lahtise käega ühe korra vasaku kõrva ja ühe korra parema pea poole piirkonda, pigistas ja väänas jõuliselt vanaema vasakut käevart, lõi mitu korda rusikaga vanaema alaselja piirkonda ja lõppeks tõukas vanaema nii intensiivselt, et vanaema kukkus maha, paremale küünarnukile. Sellisel viisil kehalise väärkohtlemisega põhjustas Kaido Taniberg A. T. füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasaku kodarluu alumise otsa murru, parempoolse IX roide murru, parema neeru põrutuse ning hulgalised nahaalused verevalumid pea piirkonnas, kehatüve paremal poolel ning mõlemal randmel, s.o pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle 4 nädala, kuid vähem kui 4 kuud. Lähisuhtes olevale isikule teadlikult füüsilise valu ja vähemalt 4 nädalat kestva tervisekahjustuse tekitamisega, pani Kaido Taniberg toime
§ 121lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo.
Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, nende põhjal tehtud järeldused ja kohtuotsuse põhjendused
- Süüdistatav Kaido Taniberg tunnistas kohtuistungil ennast täielikult süüdi talle esitatud süüdistuses. Kaido Taniberg kohtuistungil ütlusi andes põhjendas oma käitumist süüdistuses tähendatud ajal sõnadega „keesin üle, ei andnud aru enda käitumisest, mida täpselt tegin, silme ees lõi lihtsalt mustaks ja oligi kõik.“ Kaido Taniberg kahetses toimepandut. Ta on kannatanu ees vabandanud, nad elavad eraldi ja ta on kannatanuga suhelnud väga minimaalselt. Kaido Tanibergi väitel on kannatanu A. T. kohtueelses menetluses ütlusi andes rääkinud tõtt, aga jätnud ka teatud asjad rääkimata, sest antud olukord, mis Xxxx eskaleerus, sai alguse sellest, et kannatanu pidi köögi põlema panema ja see ei olnud mitte esimene kord, kui selline situatsioon tema poolt on tekitatud. Kaido Taniberg vastas küsimusele, kas ta oli alkoholi tarvitanud, et „ võisin olla küll jah.“
- Kannatanu A. T. on kohtueelses menetluses ülekuulatuna Rakvere Haiglas 12.04.2023 (tl 36) kinnitanud, et tema lapselaps Kaido Taniberg elab temaga ja oma emaga ehk tema tütrega koos. Tööl Kaido Taniberg ei käi, varem kunagi käis, raha nuiab oma emalt ja temalt. Ta on maksnud Kaido võlgasid ja siis kui Kaido viimati sõiduki juhtimisega alkoholijoobes vahele jäi, siis ta samuti maksis tema advokaadi tasud ja menetluskulud kinni, summa oli üle 2000 euro. Kuna tema kutsus politsei välja, siis Kaido süüdistab teda, et tänu temale jäi ta ilma oma töökohast, haiguspensionist ja millestki veel. See oli umbes 2 aastat tagasi. Alates sellest ajast peale on Kaido teda süüdistanud, et miks ta politsei kutsus, ja talle paaril korral ka kallale tulnud. Reedel 07.04.2023 kella 17.00 paiku olid nad kolmekesi kodus, Kaido oli 4 alkoholijoobes, tuli tema tuppa ja hakkas temalt pärima korduvalt, et miks ta politsei kutsus ja debiilik oled või. Ta istus oma toas diivani peal ega vastanud, mispeale Kaido tuli talle kallale ja lõi teda rusikaga selga neerude piirkonda kaks korda, üks löök oli tugevam ja teine oli nõrgem. Siis tuli tema tütar G. vahele ja tõmbas Kaido eemale, lükates ta oma tuppa. Tegelikult hakkas asi pihta kella 16.00 ajal, kui Kaido n.ö. terroriseeris, küsides, miks ta politsei kutsus. Siis samuti Kaido tuli tema tuppa ja lõi teda lahtise käega vasakule poole kõrva pihta, seejärel lahtise käega paremale poole, see oli kergem hoop ning samuti haaras Kaido tema vasakust käevarrest ja pigistas, väänas seda väga tugevalt. Tal on parema käe küünarnukk samuti sinine, mille sai arvatavasti siis, kui Kaido oli teda neerudesse löönud ja tõukas teda maha. Ta kukkus siis arvatavasti küünarnuki peale. Paremal käsivarrel on samuti sinikas. Kõikidest löökidest, pigistamistest tundis ta füüsilist valu ja sai haiget. Tal hakkas pea valutama ja ta helistas kiirabisse. Kiirabi kutsus ka politsei. Tema politseid kohale ei soovinud, sest kartis, et mis see talle kõik jälle maksma läheb. Kui politsei ja kiirabi olid ära läinud, siis ühel hetkel umbes poole tunni pärast tundis ta, et külg valutab. Ta läks WC-sse ja märkas, et tuleb verd, mis oli lausa tumedat värvi. Ta ehmatas sellest ära ja kuna verejooks ei jäänud seisma, siis helistas uuesti kiirabisse. Ta toimetati kiirabiga Rakvere Haiglasse, kus ta sai arstilt teada, et Kaido löök neerude pihta oli otse tabamus. Verejooks tekkis kindlasti löögi tagajärjel. Pigistamise, väänamise tagajärjel on tal vasaku käe luu puru ja see on kipsis. Sellel korral ehk reedel oli Kaido poolt löömine kõige hullem. Tema on pensionär, aga teeb veel tööd ka, sest muidu nad ära ei ela. Paar kuud nad elasid ainult tema pensionist ja tema töö rahast.
- Karell Kiirabi AS kiirabikaartidelt (tl 10-12) nähtub, et kiirabi kutsus kannatanu A. T. sündmuskohale 07.04.2023 kahel korral: kell 19.08 ja kell 22.
- Kiirabi esimese väljakutse kohta on kiirabikaardil märgitud /anamnees ja kaebused/, et perekonnas suhted segased ning patsiendi lapselaps, kes on alkoholijoobes, tuli patsiendile kallale seoses varasemalt perekonnas juhtunud asjadega. Patsienti löödud pea piirkonda (korduvalt rusikaga), - vasakul otsmikul/oimu piirkonnas kaks hematoomi diameetriga 2 cm, vasaku kõrva taga ovaalne hematoom umbes 4 x 3 cm -, parema kõrva pihta (visuaalselt vigastusi ei tuvasta, palpatoorne valulikkus). Vasaku randme peal hematoom 5 x 7 cm, parema randme siseküljel hematoom diameetriga umbes 2 cm. Patsiendi sõnul tõugatud ta põrandale pikali ja löödud teda korduvalt jalaga vasaku tuhara piirkonda (visuaalselt vigastusi ei tuvasta, palpatoorne valulikkus), paremale poole puusa piirkonda (visuaalselt vigastusi ei tuvasta, palpatoorne valulikkus). Patsient ei soovi politsei poole pöörduda, kuna kardab lapselapse poolset vägivalda selle järgselt. Veel nähtub brigaadi tegevuse kokkuvõttest, et patsient on aruselge, orienteerub ajas-ruumis. Patsiendi sõnul ei ole selline vägivald esmakordne lapselapse poolt. Eelnevatel kordadel ei ole julgenud kiirabi kutsuda vigastuste fikseerimiseks. Kiirabi teise väljakutse kohta on kiirabikaardil märgitud /anamnees ja brigaadi tegevuse kokkuvõte/, et patsient sai täna lapselapse käest jalaga löögi parema külje piirkonda. Nüüd uriinis tume veri. Kiirabi saabudes näitab patsient karbis tumepunast/verist uriini (koguseliselt umbes 400 ml tulnud hetkel). Tugev valu paremas küljes, seal kus varasemalt saanud löögi. Tugev valu alakõhus. Orienteerub ajas-ruumis, aruselge. Visiidi tulemusena hospitaliseeriti patsient Rakvere Haiglasse.
- AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaardilt nr 23-015127 (tl 17-21) nähtub, et A. T. saabus 07.04.2023 kell 23.55 kiirabiga. Patsiendikaardil on märgitud /anamnees/objektiivne seisund/lokaalne leid/, et täna õhtul kella 16.00-17.00 vahemikus tekkinud konflikt alkoholi tarbinud lapselapsega, kes lõi patsienti rusikatega pea, näo, alalõua, vasaku randme, parema alaselja/külje piirkonda. Jalaga lõi vasaku tuhara piirkonda. Vasakut rannet väänati. Samuti kasutati jõudu, et patsient maha pikali lükata. Kurdab valu paremas küljes, alakõhus, vasakus 5 randmes, peas. Teadvust ei kaotanud, mäletab kõike selgelt. Patsient alkoholi ei olnud tarvitanud. On ka varem esinenud taolisi vägivallatsemisi. Politsei käis kohapeal. Objektiivselt rahuldavas üldseisundis, adekvaatne, kontaktne xxxx-aastane naispatsient. Patsiendil paremal pool küljel sinakas-lillakas 1 x 1 cm hematoom. Vasakul otsmikuoimupiirkonnas kaks hematoomi (keskelt lillad, äärtest sinised), mõõtmed ülemisel 2 x 1 cm, alumisel 1 x 1 cm, omavaheline kaugus 0,5 cm. Vasaku kõrva taga, juuste sees lilla hematoom 2 x 1 cm. Vasaku kõrvalesta ülemises kõhrelises osas lillakas-sinine hematoom, mõõtmed 2,5 x 1 cm. Paremal pool alalõual (keskelt lilla, äärtest sinine) hematoom, mõõtmed 2 x 1 cm. Vasaku randme piirkond turses, sinise värvusega, keskmises osas lilla alatooniga hematoom, mõõtmed 12 x 6 cm. Liikuvus randmest häiritud valu ja turse tõttu. Paremal randmel (keskelt lilla, äärtest sinine) hematoom, mõõtmed 1 x 1,5 cm. Uriiniproovis uriin tumepruun/punane, verehüüvetega. Tuvastati roiete nähtavas osas parempoolse IX roide värske murd, vasakul randmel radiuse (kodarluu) tüüpilise koha murd.
- Asitõendi vaatlusprotokollis 17.04.2023 (tl 35-42) on vaadeldud politsei vormikaamerate salvestisi, Aweroc WebPlayeri kõnesalvestusprogrammis asuvaid häirekeskuse kõnede salvestisi ja patrullpolitseinike poolt tehtud fotosid. Vormikaamera salvestiselt, mis algab 07.04.2023 kell 21.07, nähtub politseinike vestlus xxxx asuvas korteris kahe naisterahva ja ühe meesterahvaga. Üks politseiametnik suundub vestlema vanema naisterahvaga (edasise vestluse käigus selgub tema nimi – A. T.), kes ütleb politseile: „Ta tuli kallale, ta lõi mind otsa ette ja siin on muhk ja siis neerud hakkasid natuke valutama, on hästi tume /…/ pea hakkas valutama, võtsin Tramadoli /…/ mul on seotud neer ja ta virutas mulle siia rusikaga /…/ nüüd hakkas see neer valutama.“ Politseinik fotografeerib A. T. vigastused. A. T. näitab politseiametnikule, et tal on vigastused otsa ees, mõlemal pool pead ja ütleb, et neerud on valusad. A. T. räägib, et kaks aastat tagasi teatas ta politseile, et tema tütrepoeg (edasise vestluse käigus selgub tema nimi – Kaido Taniberg) läks purjus peaga autoga sõitma, peeti politsei poolt kinni ja seetõttu tulebki ta A. T.le kallale, kuna A. T. helistas tol päeval politseisse. A. T. ütleb: „Nii kui purjus on, nii mulle kallale tuleb /…/ neeruga on nüüd probleem, nii tume oli see, et vist oli veri /…/ põrutas rusikaga ja pärast jalaga.“ A. T. ütleb, et K. Taniberg lõi teda täna umbes 16.00-17.00 vahel. A. T. räägib, et K. Taniberg tuli norima enne löömist, miks A. talle politsei kutsus ja miks A. talle raha ei anna. A. T. ütleb, et K. Taniberg oli enne löömist alkoholi tarbinud. Salvestuse
- minutil läheb politsei vestlema Kaido Tanibergiga, viimane keeldub joobe tuvastamisest. Politseinikud suhtlesid salvestuse
- minutil ka K. Tanibergi ema G. S. (S.), kes tahab, et tema poega politseijaoskonda ei viidaks. A. T. tegi numbrilt xxxx (kasutaja A. T.) häirekeskusele 07.04.2023 kolm kõnet: kell 19.06, kell 22.16 (soovis üksnes konsultatsiooni) ja kell 22.
- Esimese kõne alguses ütleb teataja: „Korterikaaslane on joonud ja peksis, tapab mu ära.“ Teataja palub, et saadetakse kiirabi, kuna tal pea valutab. Häirekeskuse töötaja küsib, kas teataja on üksi, mille peale teataja vastab, et ei ole üksi, temaga on veel tütar ja peksja. Teataja ütleb: „Ta lõi nii kõvasti.“ Häirekeskuse töötaja küsib, kes teatajat lõi ja teataja vastab: „Tütre poeg /…/ ta on purjus.“ Teataja ütleb häirekeskuse töötajale, et tema nimi on A. T. ja tütrepoja nimi on Kaido Taniberg. Politseinike poolt sündmuskohal tehtud fotodest nähtub, et A. T. vasakul käelabal hematoom, parema käe randmel hematoom, vasakul pool otsmikul hematoom ja paremal pool pea peal kõrvast üleval pool hematoom.
- Kriminaalasjas on teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis – ekspertiisiakt nr 23E-AOI0121 30.05.2023 (tl 47-51). Eksperdiarvamusest nähtub, et A. T.l esinesid tervisekahjustustena vasaku kodarluu alumise otsa murd, parempoolse IX roide murd, parema neeru põrutus ning 6 hulgalised nahaalused verevalumid pea piirkonnas, kehatüve paremal poolel ning mõlemal randmel. Tervisekahjustused on tekitatud 07.04.2023 korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega, milleks võivad olla rusikad ja lahtine käsi ning mõni muu analoogne ese; kodarluumurd võib olla tekkinud ka kukkumisel väljasirutatud käele; nahaalune verevalum parema randmeliigese piirkonnas võib olla ka tekkinud jõulisest pigistamisest sõrmedega. A. T. vigastused ei ole eluohtlikud ning põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle 4 nädala, kuid vähem kui 4 kuud. Ekspertiisiaktist nähtub, et AS Rakvere Haigla statsionaarse haigusloo nr 23-015127 väljavõtte andmetel viibis A. T. haiglas 07.04.-14.04.
- Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leidis, et süüdistatava Kaido Tanibergi süü temale esitatud süüdistuses leidis täielikult tõendamist. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu A. T. ütluste õigsuses, sest need on kooskõlas muude tõenditega. Kaido Tanibergi väide selle kohta, et asi sai 07.04.2023 alguse sellest, et vanaema (A. T.) pidi köögi põlema panema, ei vasta tõele, sest ükski teine uuritud tõend seda ei kinnita. A. T. on öelnud seda, et 07.04.2023 süüdistuses tähendatud ajal olid nad kolmekesi kodus, pidades silmas seda, et kodus oli ka tema tütar G. S.. Politsei vormikaamerate salvestistest nähtub, et 07.04.2023 õhtul oli sündmuskohal lisaks A. T. ja Kaido Tanibergile ka G. S., kes on Kaido Tanibergi ema. A. T. on nii ütlusi andes kui ka sündmuskohal politseiametnikega vesteldes kinnitanud seda, et kallaletungi ettekäändeks oli see, et ta oli kunagi varem Kaido Tanibergile politsei kutsunud, kui viimane läks alkoholijoobes olles autoga sõitma. Kohtu arvates on Kaido Taniberg väitega köögi põlema panemisest tahtnud oma olukorda teataval määral kergendada ja sellega näidata oma vanaema A. T.t inimesena, kes ei saa endaga enam hästi hakkama. Samas vaatamata oma kõrgele eale (A. T. on sündinud xxxx) käib vanaema veel tööl (töötab Xxxx) ning on paar kuud isegi tütart ja tütrepoega üleval pidanud. 8.
§ 121
kohaselt on kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu.
§ 121
lg 1 objektiivne koosseis näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Lõige 2 sätestab kehalise väärkohtlemise enamohtliku koosseisu, nähes ette kolm alternatiivset kvalifitseerivat tunnust, millest esimene (p 1) iseloomustab tagajärge (kestev terviserike), teine (p 2) teoobjekti (lähedane või sõltuv isik) ning kolmas (p 3) toimepanijat (korduvus).
§ 121
lg 2 p 1,2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat (p 1) ja see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes (p 2). Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et süüdistuses tähendatud ajal elasid süüdistatav ja kannatanu ühises elukohas ja leibkonnas. Toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, sest lähisuhtes olevale isikule (vanaemale) füüsilise valu ja vähemalt 4 nädalat kestva tervisekahjustuse tekitamisega pani Kaido Taniberg toime
§ 121lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
9. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
§ 16
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Kaido Taniberg väljendas tegu toime pannes pahameelt selle üle, et vanaema A. T. oli kunagi varem talle politsei kutsunud, sest ta oli läinud alkoholijoobes olles autoga sõitma. Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt, eelkõige arvestades kannatanu A. T. ütlusi, pani süüdistatav Kaido Taniberg teo toime otsese tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatava Kaido Tanibergi käitumises esinevad seega
§ 121
lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 7 Karistus
§ 121
lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme tervisevastane süütegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.
Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
§ 56
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 56
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatava Kaido Tanibergi süü ei ole väike, arvestades tema tegu ja sellega kannatanule põhjustatud tervisekahjustuste ulatust. Karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus süü tunnistamist (faktiliselt süü osalist tunnistamist) ja puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendab
§ 58p 3 kohaselt süüteo toimepanemine kõrges eas inimese suhtes (kannatanu A.
T. oli 07.04.2023 xxxx-aastane). Lisaks sellele väärib märkimist, et süüdistatav on kannatanu ees vabandanud, kannatanu on süüdistatavale andeks andnud (tl 69-70), süüdistatav ja kannatanu enam ühises elukohas ei ela. Kaido Tanibergil on 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 3 kehtivat väärteokaristust (tl 60-62). Kuritegu on toime pandud 21.09.2022 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-22-4106 mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal (tl 76-79), mis nüüdseks on sooritatud. Viimane ÜKT sooritamise päev oli 31.10.2023, lisaks läbis Kaido Taniberg edukalt sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 04.09.-23.10.2023, seades endale eesmärgiks alkoholi tarvitamise lõpetamise (tl 115-117). 21.09.2022 Harju Maakohtu otsusega oli Kaido Taniberg käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi, kuid nii Kaido Tanibergi enda ütlustega kui ka muude tõenditega leidis tõendamist, et ta oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Kaido Taniberg ei ole seni toime pannud vägivallakuritegusid. Teda on korduvalt karistatud
§ 424
lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt (viimati pani ta nimetatud teo toime 23.11.2021), samuti varavastaste kuritegude toimepanemise eest (
§ 209lg 1, § 201 lg 1 järgi).
Ehkki
§ 121
lg 2 p 1,2 võimaldab mõista ka kergeimaliigilist karistust, milleks on rahaline karistus, ei pea kohus, erinevalt kaitsjast, seda põhjendatuks, arvestades eelkõige isiku süü suurust, mis ei ole väike, samuti isikut iseloomustavaid andmeid, millel kohus eelnevalt peatus. Lisaks sellele väärib märkimist, et 20.09.2019 Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-197024
§ 209
lg 1 järgi mõistetud rahalise karistuse 200 miinimumpäevamäära, s.o 2000 eurot, mis tuli tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul, on Kaido Taniberg suutnud tasuda alles 2 aastat hiljem, s.o 21.09.2021. Samuti väärib märkimist, et Kaido Tanibergil on 3 kehtivat väärteokaristust, kuid määratud rahatrahvid on tal eranditult kõik tasumata. Lähtudes eeltoodutust leiab kohus, et Kaido Tanibergi tuleb karistada
§ 121
lg 2 p 1,2 järgi vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, milleks on 2 aastat vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel 8 karistust vähendada kolmandiku võrra ning karistuseks jääb seega 1 aasta 4 kuud vangistust, mis tal tuleb reaalselt ära kanda. Kohtu hinnangul on lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu (isiku kohtuarstlik ekspertiis – akt nr 23E-AOI0121) summas 84 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud kohtueelses menetluses summas 199,20 eurot (tl 101) ja kohtumenetluses summas 319,20 eurot (tl 128-131) vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. Kaido Tanibergilt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 1689,90 eurot, mida kohus võimaldab tal tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2024 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 22.12.2023. a otsus muutmata ning Kaido Tanibergi kaitsja apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 20.05.2024 kohtumäärusega jäeti Kaido Tanibergi kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani kassatsioon menetlusse võtmata. 22.12.2023 kohtuotsus 1-23-5592 jõustus 20.05.2024 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent