Obsah (8)

§ 230§ 445§ 132§ 134§ 162§ 173§ 175§ 177

Tsiviilasi nr. 2-22-5334 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse avalikult 30.11.2022, Tallinn teatavakstegemise aeg ja koht

§ 230lg 1 järgi.

Kohus saab eeldada, et registrikanded on õiged. Kaubamärgi register ja äriregister ei ole küll täies mahus konstitutiivsed registrid, kuid nendes sisalduvate andmete õigust saab eeldada, mis tähendab, et kostja on olukorras, kus ta vaidlustab faktilise asjaolu, kohustus esitama tõendid selle kohta, et registrikanded on ebaõiged. Kostja sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole. Äriühingu olemasolu ja kaubamärgi registreerimise osas on viidatud registrid konstitutiivsed registrid. Olgugi, et kostja on vaidlustanud kõik hageja esitatud faktiväited, leiab kohus, et registrikannetega on tõsikindlat tõendatud, et hageja nimele on vaidlusalused kaubamärgid registreeritud, sest kaubamärgi õigus tekib KaMS § 8 lg 1 ja 2 järgi registreeringu tegemisel ja hakkab kehtima tagasiulatuvalt taotluse esitamise kuupäevast. Järelikult on hagejal õiguskaitse vaidlusaluste kaubamärkide osas vastavalt alates 29.05.2015 ja 07.06.

1. Kaubamärgiõigus on absoluutne õigus, mis tähendab, et vastavalt KaMS § 14 lg 1 p 2 ja 3 on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga või registreeritud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse identseid, samaliigilisi või teist liiki kaupu või teenuseid, juhul kui kaubamärk on Eestis tuntud ja kui tähise põhjendamatu kasutamine kasutab ebaausalt ära või kahjustab kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet. Kasutamine äritegevuses hõlmab muuhulgas ka kasutamist ärinimena või selle osana. Järelikult tuleb kohtuvaidluse lahendamiseks välja selgitada, kas hageja ja kostja pakutavad teenused on sarnased, kas esineb tõenäosus, et tarbijad ajavad hageja ja kostja teenused segi, kas hageja kaubamärk on üldtuntud. Teenuste sarnasus Kostja on registreeritud 22.02.2022 (dtl 79) ja põhitegevuseks on märgitud „Külalistemajad“ ning majandustegevuse registris on märgitud kostja tegevuseks reisiettevõtjana tegutsemine (dtl 30). Teenuste sarnasuse hindamisel tuleb lähtuda teenuste sisust, mitte grammatilisest sõnastusest, arvestada tuleb eelkõige tarbija arusaama teenuse sisust. Kaubamärgi kaitse eesmärk on kauba või teenuse identiteedi kaitse, samuti kaubamärgiomaniku investeeringute kaitse, mida on tehtud kauba või teenuse kvaliteedi ja maine hoidmiseks. Segiajamise ohtu tuleb hinnata teoreetiliste st oht ei pea olema õiguskaitse saamiseks realiseerunud. Kohtule esitatud hageja kliendi kirjast (dtl 41-42) nähtub, et hageja klient on pöördunud kostja poole hagejale pakutava teenuse küsimuses. Kohtule esitatud osakapitali vähendamise teates (dtl 44) on 6 välja toodud, et kostja soovib vähendada oma omakapitali. Pankrotihaldur Toomas Saarma on saatnud kostjale kirja, milles teavitab hagejat, kui võlausaldajat võlausaldajate koosolekust (dtl 9495) ning hageja klient on teavitanud kostjat hageja teenuse kvaliteedist (dtl 96). Kohus järeldab esitatud tõenditest, et oht hageja kaubamärgi ja ostja ärinime segiajamisel ei ole mitte üksnes teoreetiline vaid see on ka realiseerunud. Järelikult on segiajamise risk olemas. Kaubamärgi funktsioon on eristada erinevate äriühingute poolt pakutavaid teenuseid. On tavapärane, et kaubamärk ja ärinimi kas kattuvad osaliselt või täielikult, kaubamärk sisaldab endas ärinime sõnalist osa või selle fragmente nagu näiteks esitähed, äriühingu lühend vms. Hageja kaubamärgid on registreeritud klassis 39: veondus, kaupade pakendamine, reiside korraldamine, kaupade vedu, kullerteenus, ladustamine, transpordilogistika, veovahendus ja transporditeave. Kostja on oma tegevuseks märkinud reisiettevõtjana tegutsemine ja külaiste majade teenus. Kohtu hinnangul on reisettevõtjana tegutsemine abstraktsem, kui konkreetne teenuste loetelu kaubamärgi klassis, kuid tavatarbijale hõlmab reisiettevõtjaks olemine reiside korraldamist, reisijate vedu, transporditeavet ja logistikat. Sellest võib järeldada, et hageja ja kostja teenused on sarnased. Asjaolu, et kostja on märkinud äriregistris oma tegevuseks külalistemajadega soetud teenused, ei muuda olematuks majandustegevuse registris esitatud. Liiatigi on majandustegevuse registris esitatud tegevuse määratlus hilisem. Registrites märgitu ei piira iseenesest kostja tegutsemist ka muudel tegevusaladel, seega saavad registris märgitu olla vaid deklaratiivse tähendusega. Kohus järeldab, et hageja ja kostja pakuvad sarnaseid teenuseid. Kaubamärgi üldtuntus KaMS § 14 lg 1 p 3 annab tuntud kaubamärgiomanikule laiema õiguskaitse, eelkõige seetõttu, et kaitstakse kaubamärgi maine hoidmisse paigutatud investeeringuid. Maine all tuleb silmas pidada tuntust teenust või toodet tarbivate isikute jaoks. Arvestada tuleb nii kaubamärgi turuosa, kui selle kasutamise intensiivsust, samuti geograafilist ulatust ja kasutamise kestvust. Kostja on võtnud ärinimeks kehtiva kaubamärgi, mis on intensiivses kasutuses olnud hageja ärinimena juba 1996.aastast ja registreeritud kaubamärgina alates 2016 aastast. Taotlus kaubamärgi registreerimiseks on esitatud 2015 aastast. XXX OÜ poolt hageja tellimusel tehtud uuringust nähtub, et ligi 90 % pakiveose teenust tarbivatest tarbijatest on teadlikud hagejast, kui teenusepakkujast, spontaanselt oskas hageja kaubamärki pakiveose teenuse pakkujana nimetada. Hageja on tuntud ka kui transpordilogistika teenuse pakkuja. Ajaliselt on hageja pakkunud oma teenuseid alates
2. aastast nii kaubamärgi kui ka ärinime Cargobus all. Kohtule esitatud meedia kajastustest nähtub, et teenuseid pakutakse kogu Eestis. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et hageja kaubamärk on valdkonnas üldtuntud. Järelikult on hageja kaubamärgi kaitse ulatus laiem, kui vaid klassis 39 registreeritud teenused. Ärinime kaitse ÄS § 12 lg 3 kohaselt on keelatud ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta. KOsjta kohustuseks oleks tõendada, et tal on olemas ühingu registreerimisel vastav luba. Kostja sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on tegemist täiendava kaubamärgiomaniku õiguse kaitsega, sest ärinime ja kaubamärgi vahel on tavapärases äritegevuses tugev seos. Kuna kaubamärgiõiguse puhul on tegemist absoluutse õigusega, siis tuleb ÄS § 12 lg-t 3, mille järgi ei ole lubatud äriregistrisse kanda sellise ärinimega ettevõtjaid, kelle ärinimi sisaldab kaubamärgina kaitstavat tähist, tõlgendada selliselt, et hagejal on õigus ka vastav tegevus keelata, mitte ei ole üksnes registripidaja keeldu sellist ärinime registreerida. Vastasel korral on säte üksnes deklaratiivne, kuid registripidaja keeldu ei järgi. 7 Kohus möönab, et kaubamärgi kasutamisele teise isiku poolt võivad tuleneda piirangud ka ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadusest (EKTÄKS), mille § 3 lg 1 kohaselt on keelatud ebaaus konkurents, milleks on mh eksitava teabe avaldamine. Eksitav teave on EKTÄKS § 4 lg 2 kohaselt ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. Konkurentsiõiguse ja võlaõiguse rikkumised Kohus ei analüüsi siiski edasi ebaausa konkurentsi sätete alusel esitatud hageja nõuet, sest hageja nõue kaubamärgiõigusest st erinormist tulenevalt on kohtu hinnangul piisav, et saavutada oma õiguste kaitse. Samuti on õige hageja seisukoht, et kaubamärgiomaniku ainuõigus kui omandiga sarnane õigus on kaitstav võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 alusel ja kaubamärgiomanik saab nõuda oma ainuõiguse rikkumise korral mh kestva kahju tekitava tegevuse keelamist VÕS § 1055 lg 1 alusel. Kuid ka selle nõude aluse kontrollimine ei ole kohtu hinnangul menetlusökonoomi põhimõttest lähtuvalt vajalik, sest hageja nõue kaubamärgiõigusest tulenevalt on kohtu hinnangul piisav, et saavutada oma õiguste kaitse. Rikkumise kõrvaldamine Kohus on eelnevalt tuvastanud kostja poolt hageja õiguste rikkumise olemasolu, seega saab hageja nõuda õigusrikkumise lõpetamist KaMS § 57 lg 1 p 1 kohaselt. KaMS § 57 lg 1 p 1-2 kohaselt võib kaubamärgiomanik esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu nõude õigusrikkumise lõpetamiseks. Hageja on esitanud nõude keelata kostja õigusrikkuv tegevus ning kohustada kostjat hoiduma edasisest rikkumisest. Hageja on palunud määrata ära ka rikkumise kõrvaldamise viis

§ 445lg 1 mõttes kohtulahendi täitmise korrana.

Kohtus saab kohustada kostja lõpetama hageja kaubamärgi kasutamine oma ärinimes. See ei ole abstraktne vaid konkreetne suunis, mida on võimalik kostjal täita. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et rikkumise tõhusaks kõrvaldamiseks on vaja anda kostjale täpsemad suunised, kuidas oma kohustust täita.

§ 445

lg 1 järgi võib kohus anda suuniseid, kuidas täpselt kohtulahendi täitmine toimub. Ärinime vahetus on tegevus, mida saab läbi viia vaid kostja ise, muutes oma põhikirja ja selles olevat ärinime ning tehes vastav avaldus registripidajale. Kohtu hinnangul tuleb kohustada kostjat muutma oma ärinime selliselt, et uus ärinimi ei sisaldaks sõnalist tähist sõnaga „Cargobus“, samuti tuleb kostjal muutma oma põhikirja selliselt, et ühingu põhikiri ei nimetaks ühingu ärinime osana sõnalist tähist sõnaga „Cargobus“ ning esitada ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale. Tsiviilasja hinna määramine Õigusrikkumise lõpetamise nõude puhul on tegemist mittevaralise nõudega

§ 132lg 1 mõttes.

Hageja on esitanud rikkumisest hoidumise nõude alternatiivse nõudena

§ 134järgi, järelikult on hageja nõue mittevaraline nõue ja hagihinnaks 3500.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluses menetluskulud isik, kelle kahjuks tehti kohtulahend. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 173

lg 1 ja § 174 lg järgi määrab kohus kohtulahendis ära menetluskulude jaotuse ja menetluskulude suuruse.

§ 175

lg 1 järgi peavad lepingulise esindaja kulud olema mõistlikud ja põhjendatud.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8 Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista välja ka menetluskuludelt viivis VÕS 113 lg 1 alusel lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja on tasunud kohtuasjas riigilõivu 420 eurot, äriregistri väljavõtte eest 4 eurot ning NJORD Advokaadibüroo OÜ on osutanud hagejale õigusabi. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks kokku 8599 eurot. Esindaja töö tunnihind on 165 eurot (ilma käibemaksuta). Kulude optimeerimiseks on mõningad abistavad tegevused tehtud madalama tunnihinnaga. Administratiivset laadi tegevusi, nagu kohtuasja materjalide komplekteerimine toimikuks ja toimiku jooksev täitmine dokumentidega ning kohtuasjaga seonduva menetluskalendri pidamine, on viinud läbi juristi abi tunnihinnaga 80 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ja seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kostja palun jätta menetluskulud hagejakanda ja mõista hagejalt välja menetluskuudelt viivis VÕS § 133 lg 1 sätestatud määras alates lahendi tegemisest kuni jõustumiseni. Kostja lepingulise esindaja kulud on 2 136 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabiteenust on osutatud hinnaga 160 eurot tunni eest. Kostja ei nõustu ühegi hageja väidetava menetluskuluga ning vaidlustab kõik hageja menetluskulud täies ulatuses, kuna need ei ole esitatud kujul suures osas vajalikud ega ka põhjendatud. Lisaks on hageja menetluskulud oma mahult ebamõistlikult suured ning ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on küüniline ja asjatundmatu kostja seisukoht vaielda vastu kõikidele hageja menetluskuludele. Hageja menetluskuludeks on muuhulgas ka riigilõiv ja äriregistri väljavõtte tasu, mis mõlemad on seadusega kehtestatud menetluse läbiviimise tasud. Riigilõivu tasumise kohustus hagi esitamisel on sätestatud samuti seadusega. Riigilõivu vajalikkusele ja põhjendatusele vastuväite esitamine on seetõttu sisutu ja omakorda kostja poolt tarbetu ressursi kasutus. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 420 eurot ja äriregistri väljavõte eest 4 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud menetluskulu vajalik, põhjendatud ja ka tõendatud ning see tuleb kostjalt välja mõista. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi teenus olnud kvaliteetne ja vastab töötasu suurusele ning mahult kohtuasja keerukusele. Hageja esitatud menetlusdokumendid on asjalikud, sisukad ning selged. Need ei sisalda asjakohatuid viiteid või tarbetuid korduseid. Viidatud kohtulahendid ja õigusaktid on asjakohased. Töötasu suurus 165 eurot tunni eest, ei ole ülepaisutatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on esitanud menetluses tarbetuid vastuväiteid nagu näiteks kaubamärgi registreerimise faktile vastuvaidlemine, hageja kui äriühingu olemasolule vastuvaidlemine, mis on tekitanud lisakulu nii hagejale kui ka kostjale endale. Hagejal tekkis seetõttu vajaduse sellistele sisututele seisukohtadele vastata ning esitada lisatõendeid. Seega on kostja ise oma asjatundmatu tegevusega põhjustanud hagejale õigusabikulusid. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud 8599 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2024 lahendiga. 9