Obsah (8)

§ 436§ 368§ 378§ 389§ 442§ 122§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 19. september 2022.a, Tallinn Hagihind Menet

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Hagejad on palunud tuvastada järgmiste otsuste kehtivus: 6.
2. kostja 18.06.2021 üldkoosoleku otsus, millega kutsuti tagasi kõik nõukogu liikmed (otsuse p 1) ja valiti uus nõukogu seitsmeliikmeline koosseis (otsuse p 2) (dtl 11-15). 6.
3. Kostja nõukogu 21.06.2021 otsus valida nõukogu esimeheks S K (otsuse p 1), kutsuda tagasi kõik juhatuse liikmed peale P Ke (otsuse p 2), pikendada P Ke volitusi juhatuse liikmena kuni 20.06.2024, valida P K juhatuse liikmeks järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks (otsuse p 3), esitada äriregistrile avaldus, milles paluda kustutada äriregistrist M A kui juhatuse liige ja pikendada P Ke volitusi juhatuse liikmena 3 (otsuse p 4) (dtl 17).
4. Vaidlusalune aktsionäride otsus on vastu võetud koosolekut kokku kutsumata ÄS §-s 2991 sätestatud korras. Vaidlusalune nõukogu otsus on vastu võetud ühehäälselt ÄS § 323 lg 6 järgi.
5. 18.06.2021 aktsionäride koosoleku protokolli kohaselt asus P K hääletamistulemusi fikseerides seisukohale, et kuna OÜ Linaleo ja OÜ XXX kummalegi kuuluva 100 000 aktsia osas on aktsiaraamatusse kantud piiranguna märge „Arest“, siis on need aktsiad blokeeritud ning arvesse saab võtta ainult blokeerimata aktsiate omaniku poolt antud hääli. Edasi asus P K seisukohale, et blokeerimata on 100 000 OÜ-le Linaleo kuuluvat aktsiat ning kuna OÜ Linaleo on hääletanud kõigi otsuste eelnõude poolt, siis on kostja üldkoosolek võtnud vastu eelviidatud otsused.
6. Vaidlus puudub selle üle, et kostja aktsiaraamatust nähtuvalt on kostja aktsiakapital jaotatud 300 000 aktsiaks, millest 100 000 kuulub Osaühingule XXX ning 200 000 Osaühingule Linaleo. Seega on kostja aktsionärid Osaühing XXX ja Osaühing Linaleo. Kostja on viidanud, et Osaühing Linaleo 100 000 kostja aktsia omandiõiguse kuuluvuse üle on vaidlus kohtuasjas 2-19-19435 OÜ Linaleo ja OÜ XXX vahel.
7. Vaidlus puudub selle üle, et Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-19435 (dtl 41-52) on: 10.
8. hagi tagamise korras blokeeritud (arestitud) Osaühingu Linaleo väärtpaberikontol asuvad 100 000 kostja aktsiat. 10.
9. hagi tagamise korras keelatud Osaühingul Linaleo teostada Osaühingu Linaleo väärtpaberikontol asuva 100 000 kostja aktsiatest tulenevaid õigusi.
10. Vaidlus puudub selle üle, et Harju Maakohtu 14.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20525 (dtl 54-59) on hagi tagamiseks arestitud Osaühing XXX (registrikood XXX) kasuks 31.12.2007.a laenulepingust ning selle lisakokkulepetest tuleneva nõude tagamiseks kostja Osaühingule XXX väärtpaberikontol asuvad 100 000 kostja aktsiat.
11. Hagejad esitasid hagiavalduse otsuste kehtivuse tuvastamiseks

§ 368

lg 1 ja Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-21-16428 23.02.2022 tehtud määruse alusel (dtl 31-34). millega peatati registrimenetlus tsiviilasjas nr 2-21-16428 kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses selle üle, kas vaidlusalused otsused kehtivad.

§ 368

lg 1 alusel võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus leiab, et hagejatel on tulenevalt viidatud Tartu Ringkonnakohtu määrusest õigustatud huvi käesolev tuvastushagi esitada.

1. Käesolevas menetluses vaidlevad pooled selle üle, kas aktsiaraamatusse kantud piirang, märge „Arest“ tähendab automaatset keeldu kasutada arestitud aktsiatest tulenevat hääleõigust ja muid aktsionäri õiguseid. Hagejad põhjenduste kohaselt on aktsia väärtpaber ning VÕS § 917 lg 1 ja 2 kohaselt aktsiad võrduvad aktsiatest tulenevate õiguste teostamisega ning kui aktsiad on arestitud, siis on arestitud ka aktsiate teostamisega seotud õigused ehk ka hääleõigus. Väärtpaberi käsutamise piiramine EVKS § 17 lg 1 mõistes hõlmab kõigi aktsiast tulenevate õiguste teostamise keelamist.
2. Kohus hagejate õigusliku käsitlusega ei nõustu. Mitte ühestki õigusnormist ei tulene, et aktsiate käsutamise keelamine ja nende arestimine tähendab ühtlasi ka keeldu teostada aktsiatest tulenevat hääleõigust. Hagiavaldus tuleb jätta tervenisti rahuldamata. 4 14.
3. Vastavalt VÕS § 917 lg 2 loetakse kostja aktsiaid väärtpaberiteks, sest need on kehatud õigused, mida väljendatakse ja antakse üle üksnes registrikande vahendusel (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-96-13, p 17). VÕS § 917 lg 2 teine lause sätestab, et kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata sellistele õigustele käesolevas seaduses ega asjaõigusseaduses õiguste kohta sätestatut. Seega ei kohaldu aktsiatele VÕS § 917 lg 1, millele hagejad oma põhjendustes tuginevad. VÕS § 917 lg 1 defineerib väärtpaberina füüsilist dokumenti, millega on seotud varaline õigus, nt veksel, tšekk. Nimetatud sätte mõtte kohaselt ei ole võimalik kasutada sellisest väärtpaberist tulenevaid õigusi lahus sellest füüsilisest väärtpaberist. VÕS § 917 lg 1 mõtteks ei ole kehtestada regulatsioon, et kui aktsiad on arestitud, siis on arestitud ka aktsiate teostamisega seotud õigused, sh. õiguse arest hõlmab nii aktsiate võõrandamise keeldu, nende koormamise keeldu, õiguste teostamise keeldu vms (vt hagiavalduse p 15, dtl 5). Sellise hageja käsitlusega nõustuda ei ole võimalik. 14.
4. Aktsiaseltsi aktsiatega seonduv on reguleeritud eelkõige äriseadustikus ja Väärtpaberite registri pidamise seaduses (EVKS). ÄS § 226 kohaselt annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. ÄS § 228 lg 1 kohaselt on aktsiad nimelised ja need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite registris. ÄS § 228 lg 2 alusel kuuluvad nimelisest aktsiast tulenevad õigused isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. ÄS § 233 lg 1 kohaselt peetakse aktsia kohta aktsiaraamatut ning lg 2 aluse peab aktsiaraamatut Eesti väärtpaberite registri pidaja või muu depositoorium ning aktsiaraamatus sisalduvad andmed määratakse väärtpaberite registreerimist reguleerivate õigusaktidega. ÄS § 236 lg 1 järgi annab iga aktsia eraldi hääleõiguse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. EVKS § 12 lg 2 kohaselt on Eesti väärtpaberite register (edaspidi register) riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu aktsiate, võlakohustuste ja teiste käesoleva seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud väärtpaberite ning nende väärtpaberitega tehtavate toimingute registreerimiseks. EVKS § 2 lg 1 p 3 järgi registreeritakse registris Eestis registreeritud aktsiaseltsi aktsiad. EVKS § 17 lg 1 sätestab, et väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimine on väärtpaberite või väärtpaberikonto käsutamist ajutiselt piirava kirje kandmine registrisse. Väärtpaberid või väärtpaberikonto võib blokeerida registritoimingu tegemise tagamiseks, õigusaktidega ettenähtud juhtudel ja korras ka sissenõude pööramiseks ning hagi tagamiseks. 14.
5. Käesoleval juhul on nii OÜ-le Linaleo kui ka OÜ-le XXX kuuluvad 100 000 aktsiat arestitud hagi tagamiseks.

§ 378

lg 1 p 2 sätestab, et hagi tagamise üheks abinõuks on kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse.

§ 389

lg 1 järgi ei või vara arestimisel kostja arestitud vara käsutada.

§ 389

lg 4 sätestab, et kinnisasja ja registrisse kantud vallasasja või muu eseme arestimisel kantakse kinnistusraamatusse või muusse registrisse vara käsutamise keelumärge hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Eelpool viidatud hagi tagamise määruste alusel blokeeris registripidaja EVKS § 17 lg 1 alusel mainitud aktsiate käsutamise ehk kandis piirava kirje „Arest“ registrisse. 14.

1. Seega tähendab aktsiate arestimine nende käsutamise keelamist. Kohtu hinnangul tuleb käsutamise mõiste sisustamisel lähtuda TsÜS § 6 lg 3 sätestatud käsutustehingu definitsioonist, mille järgi õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Aktsiate käsutamine tähendab nende juriidilise saatuse määramist, 5 s.o. võõrandamist või koormamist. Käsutustehing on tehing, mille tagajärjena väheneb käsutajale kuuluvate õiguste ulatus/maht. Käsutus sisaldab endas reeglina mingi varalise õiguse üleandmist ühelt isikult teisele (nt omandi kui asjaõiguse üleandmine võõrandajalt omandajale (vt P. Varul jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2010, lk 21). Kohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et aktsiate käsutamist peaks käsitlema kuidagi teisiti või laiemalt. Selleks peaks seaduses olema konkreetne norm, mis hagejate seisukohta kinnitaks, aga seda pole. Seega ei tähenda aktsiate käsutamise keelamine (ehk aktsiate omandiõigusest tulenevate õiguste käsutamine) seda, et keelatud oleks ka aktsiatest tulenevate aktsionäri ühinguõiguslike õiguste kasutamine. 14.
2. Kostja on viidanud, et ka Riigikohus on lahendites kohtuasjades nr 3-2-1-167-15 ja nr 3-2-1-140-15 eristanud aktsiate (osade) arestimist ja aktsiast (osast) tulenevat hääleõiguse teostamise keelamist hagi tagamisel. Riigikohus on asjas 3-2-1-167-15 p-s 7 selgitanud, et kuna äriühingud saavad oma õigusi teostada ja kohustusi täita üksnes juhtorganite kaudu, siis tähendab ühingute juhtimisel ulatuslike piirangute seadmine ka paratamatut ja põhjendamatut sekkumist asjas kostjaks mitteolevate äriühingute majandustegevusse ning neile sisuliselt aktiivsete kohustuste panemist, mis ei ole hagi tagamise korras lubatav.

§ 378

lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Nimetatud normist tuleneb, et hagi tagamisel tuleb kohtul kohaldatavat meedet põhjalikult kaaluda ning rakendada võib vaid hagi alusest ja esemest ning hagi tagamise vajaduse põhjendustest tulenevalt (häda)vajalikke meetmeid. Aktsiast tuleneva hääleõiguse piiramine on äriühingute sisesuhetesse sekkumine, mida kohus saab rakendada vaid põhjendatud juhtudel. Vastav kaalutlus ja konkreetselt rakendatav meede peab selgelt nähtuma hagi tagamise määrusest. Selleks, et aktsiate omandiõiguse käsutamise keelamine hõlmaks endas ka aktsiast tulenevate aktsionäride õiguste teostamise keeldu, peaks selline regulatsioon olema selgesõnaliselt seaduses kirjas. Sellist regulatsiooni seaduses aga pole. Käesoleval juhul on aktsiast tulenevat hääleõigust piiratud hagi tagamise määrusega vaid OÜ-le Linaleo kuuluva 100 000 kostja aktsia osas. OÜ-le XXX sellist piirangut hagi tagamise korras seatud ei ole. 14.

1. Kohus ei nõustu hagejate käsitlusega, et kuna EVKS-s on kasutatud nii mõistet „võõrandamine“ kui ka „käsutamine“, siis tähendaks blokeering justkui ka aktsiatest tulenevate õiguste kasutamise keeldu. „Võõrandamine“ ja „käsutamine“ ongi erineva sisuga mõisted. Võõrandamine tähendab ühtlasi ka käsutamist, aga käsutada saab aktsiaid ka muul moel, kui võõrandades, näiteks neid pantides. Seega on võõrandamine üks käsutamise võimalusi ning need ei peagi olema EVKS-s mõistetena kasutuses samatähenduslikena. Seega ei saa hageja teooriast teha järeldust, et käsutamise keelamine tähendab EVKS regulatsiooni järgi ka aktsiast tulenevate õiguste kasutamise keeldu. 14.
2. Seadusel ei põhine hageja seisukoht, et aktsiatest tulenevate õiguste teostamise keeld on aktsiaid koormav õigus, mis peab EVKS § 9 lg 1 alusel nähtuma EVKs ning kui OÜ Linaleo puhul tähendab „Arest“ keeldu teostada aktsiast tulenevaid õigusi, siis peaks ka OÜ XXX puhul sama märge tähendama sama sisuga keeldu. OÜ-l Linaleo tuleneb 100 000 kostja aktsiast tuleneva hääleõiguse kasutamise keeld Harju Maakohtu 13.12.2019 hagi tagamise määrusest ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2020 määrusest tsiviilasjas nr 2-19-19435, mitte registrisse aktsiate arestimise avalikustamiseks tehtud blokeeringu märkest. OÜ-l XXX ei ole hagi tagamise 6 määrusega keelatud kasutada aktsiatest tulenevat hääleõigust. 14.
3. Samuti ei saa nõustuda hageja P K’e 02.09.2022 istungil väljendatud seisukohaga (dtl 262, 00:50:57), et kuna hagi tagamise majanduslik eesmärgiks on see, et arestitud vara ei tohi halveneda, siis tähendab aktsiate arestimine omakorda keeldu halvendada aktsiaseltsi ja tema varalist seisundit. Hageja väitel antud juhul üritatakse arestitud vara (ehk OÜ XXX 100 000 aktsiat) kasutades kostjat halvendada. Selline käsitlus tähendaks aga seda, et aktsia võrdub aktsiaselts ja omakorda selle äriühingu vara, mida kohus kuidagi aktsepteerida ei saa.
4. Seega tuvastab kohus, et äriregistrist nähtuvatel andmetel on kostja aktsiakapital jaotatud 300 000 aktsiaks ning kostja aktsionärid on OÜ XXX (100 000 aktsiat) ja Osaühing Linaleo (200 000 aktsiat). OÜ Linaleo 100 000-st kostja aktsiast tulenevate õiguste teostamine on keelatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 219-
5. Seega on kostjal kaks hääleõiguslikku aktsionäri – OÜ XXX ja OÜ Linaleo, kellele kummalegi kuulub 100 000 kostja aktsiast tulenev hääletamise õigus. 15.
6. Kohus osundab, et ka ringkonnakohus märkis oma 20.03.2020 määruse p-s 23, et pärast käesolevas asjas hagi tagamise abinõude kohaldamist jagunevad OÜ XXX ja OÜ Linaleo hääled võrdselt, mis võib kaasa tuua patiseisu.
7. Vaidlusaluse 18.06.2021 hääletusprotokolli kohaselt on kostja aktsionärid otsustanud kutsuda tagasi kõik nõukogu liikmed ja valida uue nõukogu. Hääletusprotokolli kohaselt ei ole OÜ-l XXX õigust teostada kostja aktsiakapitalis tema osalust väljendavat õigust 100 000 aktsia osas ning OÜ-l Linaleo 100 000 aktsia osas, mistõttu sai protokolli kohaselt arvesse saab võtta ainult blokeerimata aktsiate omaniku ehk OÜ-le Linaleo kuuluva 100 000 aktsia alusel otsuste poolt antud hääli. 16.
8. Kohus eelnevalt tuvastas, et alust OÜ XXX hääleõiguse piiramiseks ei olnud ning OÜl XXX oli õigus otsuse tegemisel osaleda. Siiski ei ole protokolli koostaja OÜ-l XXX hääletamisel lubanud osaleda, mistõttu tuleb tuvastada, et sellist piirangut on hääletustulemuste kindlakstegemisel kohaldatud õigusvastaselt. 16.
9. 02.09.2022 toimunud kohtuistungil avaldatu kohaselt puudus vaidlus selle üle, et P K saatis otsuse eelnõud ka OÜ-le XXX (dtl 260, 00:25:57). 16.
10. ÄS § 2991 lg 1 alusel on aktsionäridel on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. ÄS § 2991 lg 2 kohaselt saadab juhatus käesoleva paragrahvi
11. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile aktsionäridele, määrates tähtaja, mille jooksul aktsionär peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui aktsionär ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. ÄS § 299 lg 21 sätestab, et kui üldkoosoleku otsus tehakse käesoleva seadustiku §-s 2991 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole aktsionäridest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kohtu hinnangul on sätte mõtteks kehtestada nõue, et üle poole aktsiatega esindatud häältest peab otsuse vastuvõtmiseks selle poolt hääletama (vt analoogselt ÄS § 174 lg 2). 16.
12. Kuna OÜ-l Linaleo oli keelatud kasutada 100 000-st kostja aktsiast tulenevat hääleõigust, siis ei saa neid aktsiaid arvestada ka häälte koguarvu hulka hääletamisel. Seega tuli 18.06.2021 otsuse tegemisel arvestada hääletamisel osaleda saavate häälte koguarvuks 200 000 häält, mis tähendab, et otsuse vastuvõtmiseks oleks olnud vajalik vähemalt 100 001 poolthäält. 7 16.
13. Hääletusprotokollist nähtuvalt ei ole otsuste poolt hääletanud OÜ XXX, mistõttu tuleb teda ÄS § 2991 lg 2 viimase lause järgi lugeda otsustele vastu hääletanuks. Seega on hääletusprotokollis hääli ebaõigesti kajastatud. Hääletusprotokollis on jäetud kajastamata vastuhäältena OÜ XXX 100 000 häält. 16.
14. TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes. Seega kujuneb üldkoosoleku otsus korteriomanike tahteavalduste kogumist, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa (Riigikohtu
15. juuni
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 21). Nagu eelnevalt märgitud, siis oli otsuse vastuvõtmiseks vajalik vähemalt 100 001 poolthäält 200 000-st, kuid neid oli vaid 100
17. Seega ei piisanud OÜ Linaleo häältest otsuse vastuvõtmiseks ning 18.06.2021 kostja aktsionäride otsusest rääkida ei saa. Tegemist on mitteotsusega. Mitteotsus tähendab, et otsuse vastuvõtmisel esinevad rasked protseduuri- või sisuvead. Õiguslik tagajärg on sama, mis tühise otsuse puhul – sellisest otsusest ei teki õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole 18.06.2021 Rävala Büroohoone Aktsiaseltsi otsus kehtiv ning sellest ei tekkinud õiguslikke tagajärgi ehk nõukogu liikmeid kehtivalt tagasi ei kutsutud ja uusi nõukogu liikmeid kehtivalt ei valitud.
18. Vaidlusaluse 21.06.2021 kostja nõukogu otsuse on teinud 18.06.2021 hääletusprotokolli kohaselt valitud nõukogu liikmed. Eelnevalt kohus tuvastas, et 18.06.2021 kostja aktsionäride otsus ei kehti ja sellel puudusid õiguslikud tagajärjed. Seega ei saanud kostja nõukogu liikmeteks 18.06.2021 aktsionäride otsuses nimetatud isikud (K H; M M; J P; M K; J V; K K; S K). Sellest tulenevalt omakorda ei olnud need isikud 21.06.2021 kostja nõukogu liikmed, mistõttu polnud nad õigustatud kostja juhatuse liiget tagasi kutsuma ega uut valima. Eeltoodu alusel on 21.06.2021 kostja nõukogu otsuse alusel samuti tegemist mitteotsusega, mis ei ole kehtiv ja millest ei tekkinud õiguslikke tagajärgi.
19. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
20. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 20.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 132 lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 7000 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 21.

§ 163lg 2 tulenevalt jäävad menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

Kooskõlas

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

21.

1. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja 02.09.2022 kohtuistungil avaldanud, et ei soovigi seda teha (dtl 262, 00:42:21). 21.
2. Eelnevast tulenevalt puuduvad kostjal menetluskulud, mida kindlaks määrata. 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 9