Obsah (9)

§ 150§ 429§ 431§ 432§ 433§ 173§ 168§ 190§ 179

2-23-6757 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 02. mai 2024, Haapsalu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-6757 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusto

§ 150lg 2 p 2 ja lg 4 alusel) hageja R Ki arveldusarvele EEXX (Swedbank).

1. Edastada määrus menetlusosalistele ja pärast jõustumist rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord lk 1 / 3 2-23-6757 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
2. Asjaolud 07.05.2023 esitas hageja R K kohtule nõude kostja M R vastu korteriomandi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registrinumbriga nr YYY, aadressiga YYY) ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja keeldumisel kostja väljatõstmiseks koos kostjaga elavate isikutega. Kohus võttis hagi menetlusse 05.12.2023 kohtumäärusega. 06.12.2023 esitas kostja riigiõigusabi taotluse, mille kohus 09.01.2024 rahuldab. Kostja esindaja esitas 09.02.2024 hagivastuse, mille kohaselt kostja vaidleb hagile vastu ja palub kohtul hagi rahuldamata jätta. 11.04.2024 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna pooled saavutasid kokkuleppe ja 10.04.2024 vormistatu korteriomand notariaalse müügilepinguga kostja nimele.
3. Kohtumääruse põhjendus 2.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2.2.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja nõusolekut hagejapoolse nõudest loobumisega saab loobumise olemust arvestades eeldada ka siis, kui kostja nõuet ei tunnista (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-13, p. 41). Käesolevas tsiviilasjas on pooled saavutanud kokkuleppe asja lahendamiseks kohtuväliselt, millest tulenevalt saab samuti kostja nõusolekut menetluse lõpetamiseks eeldada. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja avalduse kostja vastu esitatud hagist loobumiseks ja võtab vastu hageja loobumise hagist ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. 2.3.

§ 431lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2.4.

§ 433lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

2.5.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168lg 2 kohaselt kui menetlus lõpetatakse kannab hageja kulud.

2.

1. Kohus määras käesolevas menetluses kostja taotluse alusel kostjale riigi õigusabi korras esindaja tsiviilasjas esindamiseks, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasud ja kulud. Kostjale määratud riigi õigusabi korras esindaja Deivi Vaht esitas kohtule 09.02.2024 tasutaotluse, mille kohus 20.02.2024 määrusega rahuldas ja määras riigi vahenditest väljamaksmisele riigi õigusabi tasu ja kulud kokku summas 308,66 eurot (sh käibemaks). 18.04.2024.a. esitas D. Vaht kohtule tasutaotluse, milles palus välja mõista tasu summas 519,72 eurot. Kohus rahuldas 02.mai 2024.a. kohtumäärusega taotluse osaliselt summas 80,52 eurot. 2.
2. Kuna käesolevalt jätab kohus

§ 168

lg 2 kohaselt menetluskulud hageja kanda, ei määra kohus menetlusökonoomikast lähtuvalt rahaliselt kindlaks hageja enda menetluskulusid. Menetluskulude jaotusest lähtuvalt tuleb hagejalt

§ 190

lg 5 alusel välja mõista kostja menetluskulud, mis on kokku summas 389,08 eurot, riigi kasuks riigituludesse. lk 2 / 3 2-23-6757 2.8.

§ 179

lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sätte lg 4 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 179

lg 9 alusel tuleb menetluskulusid tasuma kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 2.9. Kohus lisab käesolevale määrusele hagejale menetluskulude makse riigituludesse teostamiseks makseinfo koondlehe. 2.10.

§ 179

lg 6 sätestab, et valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. 2.11. Kohus rahuldab

§ 150lg 2 p 2 ja lg 4 alusel hageja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik lk 3 / 3