sätestatud ja kaebuses sisalduma pidavaid kohustuslikke andmeid kaebus ei sisalda, e-post: xxx. Kaebuse esitaja RESOLUTSIOON
Kuivõrd kaebus on esitatud elektrooniliselt, jätta kaebus
Määruse koopia saata kaebuse esitanud isikule tema kaebuse saatmisel kasutatud elektronposti aadressile ja kohtuvälisele menetlejale. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv summas 600 eurot tuleb käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise 15 päevase tähtaja jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri 10220192252837, ja selgitusena „2317,24,001810, A B“.
lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt
§le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on
, 190 alusel ja
ja 193 sätestatud korras ja tähtaja jooksul kohtumenetluse poolel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus määruse teinud kohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui määrus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määrusekaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada 1 saama. Väärteoasjas kohus tuvastas: 17.04.2024 esitas A B Harju Maakohtule alljärgneva sisuga kirja: Palun tühistada mulle, A B, ik xxx koostatud kiirmenetluse otsus (väärteoasi nr 2317,24,001810). Otsus palun tühistada kuna kiirmenetluse otsuse koostamisel ei veendunud politseiametnikud dokumendi esitanud isiku samasuses, seega rikuti oluliselt menetlusnorme. Minu kaotatud elamisluba kasutas isikut tõendavat dokumendina kolmas isik, kes on mulle hetkel teadmata. Antud juhtumist (minu kehtetu dokumendi kasutamisest) teavitas mind politsei 11.04.2024.a. Asja palun arutada kirjalikult. Kohtu seisukoht: Kohtule esitatud kirjast, mida kohus peab võimalikuks lugeda kaebuseks, nähtub, et saadetud kiri on allkirjastamata. Kui kaebuse esitaja soovib esitada kaebust elektrooniliselt, peab ta selle ka digiallkirjastama. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt KrMS § 1603 lõikele 2 kriminaalmenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Justiitsministri 22.07.2008 määruse nr 40 „Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord“ § 2 lg 2 kohaselt peab dokument, mis edastatakse elektronpostiga avaliku andmesidevõrgu kaudu, olema varustatud saatja „Digitaalallkirja seaduse“ nõuetele vastava digitaalallkirjaga. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt loetakse allkirjastamisega võrdväärseks ka muu taasesitamist võimaldav kinnitus allkirjastaja poolt, kui kinnituse andja isik ja kinnituse kandmise aeg on tuvastatavad. Kohtule esitatud kirjal/kaebusel, mis on esitatud avaliku andmesidevõrgu kaudu Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja menetlusposti aadressile, digitaalallkiri puudub, mistõttu ei vasta dokument dokumendile esitatavatele nõuetele. Samamoodi ei ole sellel saadetisel ka muud taasesitamist võimaldavat kinnitust, millest saaks tuvastada kirja allkirjastajat. Seega ei ole võimalik tuvastada kaebuse esitajat ega isikut, kelle tahteavaldust see kaebus sisaldab. Juhul, kui isikul puudub võimalus või võimekus kaebust digitaalselt allkirjastada, tuleb kaebus menetlejale esitada vahetult ja paberkandjal käsitsi allkirjastatuna. Seega allkirjastamata kaebuse esitamisel peaks kohus allkirja puudumise tõttu jätma kaebuse käiguta ja andma kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd aga kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, puudub vajadus kaebuse käiguta jätmiseks ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseks. Väärteoasjas koostatud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on kiirmenetluse otsus koostatud 05.03.2024 ning kiirmenetluse otsusesse on märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 20.03.2024. Vastavalt
lg 3 sätetele esitatakse kaebus kiirmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Kuigi kohtule saadetud kirjast võib järeldada, et kaebuse esitajat teavitati tema kaotatud dokumendi väärkasutamisest ja ta võis vaidlustatud otsusest teada saada hiljem, kohtule esitatud kaebus selliseid andmeid ei sisalda ja neid väiteid tõendavaid tõendeid kaebusele lisatud ei ole. Kirjas kohtule on väidetud vaid seda, et kaebuse esitajat teavitati tema dokumendi kasutamisest 11.04.2024, kuid ei ole märgitud, millal sai isik teada tema suhtes koostatud otsusest, samuti ei nähtu andmeid selle kohta, et kaebuse esitaja dokument oleks kaotatud, millal see oli 2 kaotatud ja kas kaebuse esitaja on üldse pöördunud dokumendi välja andnud asutuse poole teatega dokumendi kaotamisest. Kuna kaebusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, on allkirjastamata kirjas esitatud väited tõendamata.
lg-s 3 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on seega õiguslik tähendus sellel, millal menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse kätte sai. Reeglina antakse kiirmenetluse otsus kätte koheselt pärast selle koostamist ning juhul, kui kaebuse esitaja tahab väita, et ta ei saanud otsust kätte, peab ta märkima kuupäeva, millal ta selle kätte sai. Kuivõrd kohtuvälise menetleja lahend oli otsuse kohaselt menetlusalusele isikule kätte antud 05.03.2024, oli kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks aega 15 päeva, s.t kaebuse esitamise viimane kuupäev oli 20.03.2024, milline kuupäev on märgitud ka otsuses. Kohtule esitati kiri/kaebus aga 17.04.2024, s.o 1 kuu ja 12 päeva pärast otsuse kättesaamist ning 27 päeva pärast otsuse jõustumist. Seejuures ei ole kaebuse esitaja ka kaebuses märkinud, et ta on kaebetähtaja mööda lasknud ja tähtaja mööda laskmine toimus mõjuvatel põhjustel ning kaebuse esitaja taotleb kaebetähtaja ennistamist. Tulenevalt
MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud.
Juhul, kui kaebetähtaja rikkumine avastatakse alles kohtulikul arutamisel, peab kohus kohtuliku arutamise peatama ning tegema määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta või - juhul, kui on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ning kohus peab seda põhjendatuks, - määruse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse läbivaatamine ilma, et kohus oleks eelnevalt kaebetähtaja nõuetekohaselt ennistanud, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena
lg 2 mõttes ja toob kaasa kaebuse lahendamisel tehtud kohtuotsuse tühistamise (3-1-1-55-10). Seega ei saa kohus kaebust läbi vaatama asuda, kuivõrd kaebuse esitaja on kaebetähtaja mööda lasknud ega ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kuna kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud, ei saa kohus seda tähtaega omal initsiatiivil ennistada. Kuivõrd
lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid, tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. Viidatud KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1) või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2). Sellisest sõnastusest saab järeldada, et lähtuda saaks vaid KrMS § 172 lg 2 p 2 sõnastusest ning sellisest sõnastusest saab järeldada, et põhjuse mõjuvaks hindamine sõltub uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu hinnangust. Seejuures tuleb omaksvõetud kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (3-1-152-05, 3-1-1-5-07). Käesoleval juhul ei ole aga kaebuse esitamise tähtaja ennistamist üldse taotletud, mistõttu ei saa kohus ka selles osas mingit seisukohta võtta ning kohus peab lähtuma
3 Vastavalt
lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab selle esitanud isikule kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud
lg 3 sätestatud tähtaja möödumisest 27 päeva möödudes ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, tuleb vastavalt
lg 2 p 1 sätetele jätta kaebus läbi vaatamata ja saata kaebuse esitajale määruse koopia. Kuivõrd kaebus on kohtule saadetud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebuse paberkandjal tagastamiseks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.