4-11-924 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-11-924 (2315,11,001288) Kohtunik Külli Iisop V

§ 74lg 2 alusel määratud rahatrahvi osas ning trahvide tasumise aja osas.

Muus osas jätta otsus muutmata. 1 3. Määrata M.

§ 74

lg 1 ja § 7419 lg 2 rikkumise eest LS § 7419 lg 2 alusel rahatrahv 130 trahviühikut, s.o. 520 (viissada kakskümmend) eurot.

1. KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvide – kokku 540 eurot (s.o 520 eurot ja 20 eurot) tasumine ositi 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades M.H tasuma iga kuu
2. kuupäevaks 45 (nelikümmend viis) eurot. 2 Rahatrahvid tuleb tasuda väärteoasjas nr 2315,11,001288 28.02.2011.a tehtud otsuses märgitud pangaarvele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.
3. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 28.02.2011.a otsusega väärteoasjas nr 2315,11,001288 määrati M.H-le liiklusseaduse (LS) § 741 lg 1 ja § 7419 lg 2 rikkumise eest LS § 7419 lg 2 alusel rahatrahv 170 trahviühikut, s.o 680 eurot ning alkoholiseaduse (AS) § 71 alusel 5 trahviühikut, s.o 20 eurot. Otsuse kohaselt juhtis M.H 05.02.2011.a kell 02:00 Loitsu tn 2 juures Tallinnas mootorsõidukit Opel Zafira, registrimärgiga XXXjuhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,32+-0,05 mg, s.o 0,27 mg/l ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Isik alaealisena tarbis eelnevalt alkohoolset jooki valge vein. Kaebuses taotlebM.H rahatrahvi vähendamist ja tasumise võimalust graafiku alusel, kuna ta õpib E ja ei tööta. Korraga nii suurt summat ei ole võimalik tasuda. On andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses märkis, et on nõus kaebaja poolt rahatrahvi tasumisega ositi 12 kuu jooksul võrdsete osadena, trahvi suuruse vähendamisega ei nõustu. Isik on väärteo toime pannud, määratud karistus on proportsionaalne ja õiglane. Nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vaidlustatud otsuse kohaselt juhtis M.H 05.02.2011.a kell 02:00 Loitsu tn 2 juures Tallinnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,32+-0,05 mg (0,27 mg/l) ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Isik alaealisena tarbis eelnevalt alkohoolset jooki valge vein. Rikkus seega LE § 76 p 3, LS § 20 lg 4, LE § 20 lg 1, AS § 46 nõudeid, pannes toime LS § 7419 lg 2, § 741 lg 1 ja AS § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on M.H temale inkrimineeritud väärteod toime pannud. Ta on ise puhtsüdamlikult oma süüd tunnistanud, seda kinnitavad ka tunnistajate 3 Maksim Ž ja Viktor B ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, väljavõte liiklusregistrist, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll. Seega M.H-le süüks arvatud teod on tõendamist leidnud ja kohtu arvates ka õigesti kvalifitseeritud. Isikule karistust mõistes tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Arvestada tuleb kõigepealt M.H süü suurust. Õigesti on otsuses märgitud, et juhtimisõigust mitteomav isik, kes juhib mootorsõidukit seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Samas ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et tegemist oli alaealisega, kus olulist tähtsust omavad just eripreventiivsed eesmärgid, s.o. võimalus mõjutada süüdlast määratava karistuse abil hoiduma edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Riigikohtu lahendites on korduvalt rõhutatud, et alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones kasvatamine, mitte range kaistamine ning arvestad tuleb just isikulisi asjaolusid (otsused 3-1-1-99-06; 3-1-1-76-07 jt.). 19 Kohus leiab, et M.

§ 74

lg 2 ja § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest LS § 7419 lg 2 järgi määratud rahatrahv 170 trahviühiku ulatuses on põhjendamatult range karistus. Kohtuväline menetleja on oma otsuses M.H-le karistuse määramisel jätnud arvestamata, et ta on oma süüd puhtsüdamlikult tunnistanud, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Peale selle ei ole M.H varasemalt väärtegusid toime pannud, karistusregistris tema kohta märge puudub. Väljakujunenud karistuspraktika kohaselt mõistetakse esmakordselt süüteo toimepannud isikule, kui ei esine karistust raskendavaid asjaolusid, karistus sanktsiooni keskmise määra piires. LS § 7419 lg-s 2 on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. M.H-le määratud trahv 170 trahviühikut on seega üle sanktsiooni keskmise määra. Arvestades ka kergendavat asjaolu, on põhjendatud määrata talle trahv alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja on arvestamata jätnud ka asjaolu, et menetlusalune isik on õpilane ega oma iseseisvat sissetulekut ning nii suure trahvisumma kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. 19 Eeltoodut arvestades kohus vähendab M.

§ 74

lg 2 järgi määratud trahvisummat, määrates temale karistuseks sanktsiooni keskmise määra lähedase rahatrahvi 130 trahviühiku ulatuses, mis kohtu hinnangul on temale piisav karistus, hoidumaks edasistest väärtegude toimepanemisest. Samuti võimaldab kohus trahvi tasumist ositi 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. AS § 71 alusel M.H-le väärteoasjas 5 trahviühiku ulatuses määratud rahatrahvi, s.o sanktsiooni keskmises määras, loeb kohus põhjendatuks. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2. Kohtunik