Obsah (4)

§ 76§ 256§ 255§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprillil 2024 Jõhvis Kohtuasja number 1-18-7086 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Riina Palmi Kohtuasi V

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus MÄÄRAS: Jätta Eduard Košljakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Harju Maakohtu 08.12.2020 otsusega tunnistati Eduard Košljakov süüdi

§ 256lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust.

Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2021 otsusega tühistati Eduard Košljakovi süüdimõistmine

§ 256

järgi kuritegeliku ühenduse juhtimises ehk ühes

§ 256

järgi ettenähtud osateos ning tehti uus otsus, millega loeti Eduard Košljakovi käitumine tühistatud osas kuritegelikku ühendusse kuulumiseks ehk

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritavaks kuriteoks ja loeti see hõlmatuks tema süüdimõistmisega

§ 256lg 1 järgi.

1/7 Süüdimõistev otsus jõustus 25.05.

1. Eduard Košljakovi karistusaeg algas 20.03.2018 ja karistuse kandmise tähtaeg saabub 20.03.
2. 20.03.2024 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Eduard Košljakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla poolt esitatud materjalide hulgas oli muuhulgas kinnipeetava nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on puuduvad Eduard Košljakovil varasemad kriminaalkaristused. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava ja vanglas käitumise kohta on iseloomustuses märgitud järgmist. - Eduard Košljakov keeldub vangistuses tööle asumast, mistõttu on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud; - Eduard Košljakov ei omanda riigikeele õpet temast mitteolenevatel põhjustel; - 13.09.2023 toimus vestlus sotsiaaltöötajaga suhtlusringkonnast, mõjusfääridest ning riskivast elustiilist. Vestluseid ei ole toiminud planeeritud mahus kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks karistuse jätkamist vanglas, planeerib kontaktisik süüdimõistetule järgnevad tegevused: - vabanemiseelne nõustamine, mille tulemusena on isik teadlik vabanemisega kaasnevatest teguritest ning sellest, kuhu pöörduda erinevate probleemide korral; - sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine, mille tulemusel isik arendab, rakendab ja omandab sotsiaalsete probleemide lahendamise oskusi, suudab analüüsida väärtuste ja hoiakute kujunemist kuritegude kontekstis; - sotsiaalprogrammi jätkutegevused- programmis omandatu kinnistamine; - vestlused suhtlusringkonnast, mõjusfääridest ning riskivast elustiilist. Vestluste tulemusel mõistab isik positiivsete suhete olulisust, enda käitumise mõju suhetele ning on motiveeritud valima jätkusuutliku (seaduskuuleka) eluviisi; - töötamine kuni karistusaja lõpuni, mille tulemusel tekib ja säilib harjumus töötada. Eduard Košljakov kannab karistust Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust tööle asumise korraldusele mitte allumise eest- 18.05.2023 mõisteti talle karistuseks karterisse paigutamine 7 ööpäevaks, katseajaga 2 kuud, 28.09.2023 mõisteti talle karistuseks kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks, 18.12.2023 mõisteti karistuseks kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks ning 14.03.2024 mõisteti karistuseks kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks. Enne vangistust elas isik Tallinnas xxx tn asuvas korteris, kus omab ka registrijärgset sissekirjutust alates 01.06.
3. Enda sõnul elas ta seal koos abikaasa ja lastega alates 2013.a. Võimaliku vabanemise korral soovib isik asuda elama aadressile xxx. Antud korter kuulub kinnipeetava emale ning sinna on sisse kirjutatud ka Eduard Košljakovi vend, kes seal regulaarselt ei ela. Korter on 3-toaline ning seal elab Eduard Košljakovi ema, kes on andnud nõusoleku Eduard Košljakovi elama asumiseks antud elukohas ning elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Ema juurde elamise põhjuseks toob asjaolu, et suhted abikaasaga on jahenenud. Pikemas perspektiivis soovib Eestist lahkuda. Kinnipeetaval on omandatud põhiharidus ning 2022.a omandas vangistuses riigikeele A1 taseme oskuse. On motiveeritud edasistest õpingutest. 2/7 Maksu- ja Tolliameti andmetel on Eduard Košljakovil olnud üks ametlik töökoht aastatel 20072008 ettevõttes OÜ X. Enda sõnul oli Eduard Košljakov hõivatud tööga nii Hispaania kui Poola firmades. Samuti tegelenud Venemaal ehituse valdkonnas. Isik nimetab erinevaid ettevõtteid, kuid kuna nad on registreeritud välismaal, ei ole nad jälgitavad Maksu- ja Tolliametis ega töötamise registris, seega puuduvad kinnitatud andmed tema poolt nimetatud ettevõtetes töötamise kohta. Vangistuses on Eduard Košljakov töötamisest keeldunud, avaldades seisukohta, et ei näe sellistel töödel mõtet. K-Raha andmetel omab kinnipeetav vabanemise fondis 2460 eurot ning rahalised nõudel tal puuduvad. Rahaliselt on vangistuses toetanud peamiselt ema ja abikaasa. Samuti on raha kandnud isikud, kes ei kuulu Eduard Košljakovi lähisugulaste ringi. Eduard Košljakov pani kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil soovida saada kiiresti ja suurt rahalist kasu. Kohtuotsuse kohaselt sai Eduard Košljakov 2014-2018 teadmata allikatest pärit sissetulekuid 241 134,81 euro ulatuses ning abikaasa 55 682,48 euro ulatuses. Ennetähtaegse vabastamise korral on isikul garanteeritud töökoht ettevõttes X OÜ, mille juhatuse liige kinnitas, et Eduard Košljakov hakkaks ettevõttes tööle telefonimüügi-tagasiside operaatorina netokuupalgaga 1150 eurot. Arvestades Eduard Košljakovi varasemat elustiili ja toime pandud kuritegu tundub tema tööle asumine näidatud ettevõttes vähetõenäoline. Eduard Košljakovi lähiringkonda kuuluvad tema ema, vend, abikaasa ja lapsed. Samuti on Eduard Košljakovil poeg varasemast abielust. Eduard Košljakovi vend on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevaks ajaks on suhtes abikaasaga jahenenud. Viimane pikaajaline kokkusaamine abikaasaga toimus
4. a aprillis. Lapsed käisid viimati kokkusaamisel
5. a detsembris. Lapsega suhtleb kinnipeetav ka telefoni teel. Emaga suhtleb kinnipeetav peamiselt kirja- ja telefoni teel. Eduard Košljakovi suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid ning ka vangistuses jätkab ta suhtlust kuriteokaaslastega (T. S., O. M.Toime pandud kuritegu näitab isiku riskivad ja hoolimatut elustiili. Eduard Košljakov toime pandud kuritegu ei tunnusta, mistõttu ei oska analüüsida oma tegude tagajärgi ega ühiskonnale kahju tekitamist. Eduard Košljakov kuulus kuritegelikku ühendusse pikka aega, mis viitab, et ta on püsivalt järginud ühenduse kuritegelikke eesmärke ning tegutsenud kooskõlas teistega nende eesmärkide saavutamiseks. Eduard Košljakovi eesmärgid on seotud lastega. Motivatsioon ja tahe hoiduda kuritegelikust käitumisest on sõnades olemas, kuid kriminaalsete vaadetega tuttavate olemasolul on see raskendatud. Eduard Košljakov ei tunnista ka enda kuritegelikku käitumist, mis näitab, et ta ei ole muutusteks valmis. Suhete katkestamine kuritegeliku ühenduse liikmetega ei ole prioriteediks. Mõnda kuriteokaaslast peab ta oma pereliikmeks. Eduard Košljakovist tulenev oht seisneb vangla hinnangul kuritegeliku ühenduse liikmena organiseeritud kuritegevuses osalemises ja selle juhtimises. Oma tegevusega ohustab Eduard Košljakov ühiskonnaliikmete turvalisust. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik ei leia enda püsivat legaalset töökohta ega katkesta suhteid kuritegeliku mõtteviisiga isikutega, kes võivad mõjutada tema käitumist ning kelle käitumist ta ka ise mõjutab. Samuti on oht tõenäoline, kui Eduard Košljakov ei hakka probleeme lahendama õiguskuulekalt ega loobu riskivast ja hoolimatust elustiiilist ega muuda oma suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglite osas. Eeltoodust lähtuvalt ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ei toeta vangla Eduard Košljakovi karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus peab otstarbekaks vabastada Eduard Košljakov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku määrata Eduard Košljakovile katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 20.03.2017 ning käitumiskontroll 3 aastat. Käitumiskontrolli ajaks oleks otstarbekas määrata

§ 75

lg 2 p-des 4, 7, ja 8 sätestatud lisakohustused, samuti lg 2 p-s 9 sätestatud lisakohustus alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 9 kuud. 3/7 Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Eduard Košljakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Eduard Košljakovi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Eduard Košljakov selgitas kohtuistungil, et tema jaoks on vabaduses oluline tema pere ja vabaduses läheb ta tööle. Ta suhtleb vanglas karistatud isilkutega, sest muid isikuid seal ei ole. Ta ei ole vastu teha tööd, aga vangla pakutud töökohad ei sobi talöle, töö ei ole väärikas ega taga perele sisserulekut. Kaitsja toetab kaitsealust ja leiab, et karistuse eesmärgid on saavutatud ja eeldused ennetähtaegsele vabastamisele täidetud. Tuleks arvestada, et distliplinaarkaristused on määratud sisuliselt ühe ja sama teo eest, aga isik ju ei keeldu tööst põhimõtteliselt, vaid soovib väärikat tööd. Kohtupraktika kohaselt tuleb arvestada, kuivõrd dittsiplinaarsüüteod on seotud isiku kuritegeliku tegevusega. Antud juhul ei olegi seotud. Sotsiaalprpogrammi läbimine on võimalik ka kriminaalhoolduse all. Vabaduses isikule on pakutud töökoht. Kohtule on esitatud kirjalik seisukoht, millega on kohus tutvunud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Eduard Košljakov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Eduard Košljakov kannab karistust Harju Maakohtu 08.12.2020 otsuse alusel, millega karistati teda

§ 256

lg 1 järgi 9 aasta pikkuse vangistusega, mille kandmise alguseks loeti 20.03.2018. Seega kannab Eduard Košljakov karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevalt

§ 76

lg-st 2.

§ 76

lg 2 p 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistuseist vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtumääruse koostamise seisuga on Eduard Košljakov rohkem kui poole temale Harju Maakohtu 08.12.2020 otsusega mõistetud karistusest, mis on ühtlasi rohkem, kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused Eduard Košljakov ennetähtaegseks vabastamiseks. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate 4/7 tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetule planeeritud sotsiaalprogramm, mis ei ole kohtule materjalide esitamise seisuga alanud. Isikuga on viidud läbi vestlus suhtlusringkonnast, mõjusfääridest ning riskivast elustiilist. Isik on motiveeritud jätkama riigikeele õpinguid, kuid A2 taseme õppegruppi ei ole käesoleval ajal komplekteeritud. Eduard Košljakovil on vangistuses 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, milledest kõik on määratud selle eest, et isik ei allu ametnike korraldustele asuda tööle. Nii määrati Eduard Košljakovile Viru Vangla 18.05.2023 käskkirjaga nr 3-23/1-3/55 VangS § 37 lg 1, VangS § 67 p 1 nõuete rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks tingimisi katseajaga 2 kuud, Viru Vangla 28.09.2023 käskkirjaga nr 323/1-3/180 VangS § 37 lg 1, VangS § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks, Viru Vangla 18.12.2023 käskkirjaga nr 3-23/1-3/265 VangS § 37 lg 1, VangS § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks ning Viru Vangla 14.03.2024 käskkirjaga nr 3-24/1-3/106 kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi räägib kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ennetähtaegse vabastamise kahjuks, kuna seab kahtluse alla käitumiskontrolli distsiplineeriva mõju ja katseaja eduka läbimise perspektiivi. Nimelt annab vanglareeglite eiramine aluse karta, et vabanemise järgselt käitumiskontrollile allutatuna võib samuti esineda probleeme kohustustele allumisega. Kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu õigusvastase käitumine vanglas tema kuritegelikke hoiakuid. Sellises olukorras ei saa hinnang kantud karistuse edukusele olla positiivne. Kaitsja väitele, et isiku distsiplinaarteod ei ole tema kuriteoga seotud, märgib kohus, et kohtu arvates ongi olukord vastupidine – isiku keeldumine vangla pakutud tööst näitabki, et isik peab häbistavaks teha teatud liiki töid ( vahet pole, kas selline töö on lihttöölise töö ja/või töötasu on madal). Organiseeritud kuritegevuse puhul on teada, et tegelased püüavad vältida vähemalt teatud tööd vanglas või üldse keelduvad määratud tööst. Käesoleval ajal ei ole isik endale teadvustanud, et vangistuses ei vali ta endale meelepärast töökohta, vaid on kohustatud alluma ja tegema töid, millele on ta määratud. Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral on süüdimõistetul võimalik asuda elama tema emale kuuluvas korteris. Kohus peab kahtlemata positiivseks, et süüdimõistetul on säilinud lähedased ja toetavad suhted pereliiketega, ent leiab, et elukoha olemasolu ja lähedaste toetus ei ole süüdimõistetu puhul piisavalt kuriteoriski maandavaks asjaoluks. Süüdimõistetu oli kuriteo toimepanemise ajal pikaajalises abielus ja tal on lapsed, kellest noorim sündis 2017.a, kuid sellele vaatamata pani ta pika aja jooksul toime kuritegu, millega teenis märkimisväärses ulatuses kriminaaltulu. Sellel põhjusel ei pea kohus süüdimõistetu puhul piisavalt kuriteo riski maandavaks teguriks ka ametliku töökohta olemasolu. Arvestades toime pandud kuriteo asjaolusid ja andmeid isiku varasema ametliku töötamise kohta, samuti tema suhtumist töösse vanglas, leiab kohus, et isiku tööle asumine 1150 euro suuruse kuupalga eest on vähetõenäoline. Süüdimõistetu näol on tegemist kuritegeliku ühenduse liikmega, ühega selle loojatest, ning ühenduse hierarhias kõrgel kohal seisva isikuga, kellel on kujunenud välja teatud elustandardid ja hoiakud. Arvestades sedagi, et vangistuses ei ole isik seni sisuliselt asunud analüüsima kuriteoni viinud asjaolusid ja võimalusi neid edaspidi vältida, puudub kohtul praegu usk isiku suutlikkusse asuda elama kardinaalselt teistsugust elu võrreldes varasemaga. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski 5/7 vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Arvestades isiku on pikaajalisemat kuritegelikku käitumismustrit ja kogemusi, samuti kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid kuritegelikul teel teenitud sissetulekute kohta leiab kohus, et vabanemise korral säilib risk, et Eduard Košljakov jätkab vabaduses samalaadsete kuritegude toimepanemist, et suurendada sissetulekuid ja tagada senist elukvaliteeti. Kahtlemata omab siinjuures teatavat mõju ka kuriteokaaslastest ja teistest kriminaalkorras karistatud isikutest koosnev tutvusringkond. Oluline on seegi, et süüdimõistetul on veel läbimata mitmed individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. See tähendab omakorda, et järelejäänud vangistuse jooksul jätkatakse Eduard Košljakovist tulenevate riskide maandamisega. Vangla iseloomustuses on märgitud, et praegu Eduard Košljakov oma süüd toime pandud kuritegudes ei tunnista, mistõttu ei saa hinnata tema motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Selleks, et uskuda süüdimõistetu soovi käituda edaspidi seaduskuulekalt, ei piisa vaid ennetähtaegse menetluse raames kohtuistungil väljendatust. Muutumise soov peab olema nähtav ja tulenema süüdimõistetu käitumisest pikema aja jooksul, et oleks võimalik teha järeldusi muutustes isiku mõtteviisis ja suhtumises. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Eduard Košljakovi puhul ei saa jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivsed asjaolud nagu kindel elukoht, töökoht ja lähedaste toetus ei kaalu üles kinnipeetava varasemast elukäigust (tööst keeldumine vanglas, kuritegelikud hoiakud ning toime pandud kuriteo asjaoludest lähtuv negatiivne retsidiivsusprognoos) lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Süüdimõistetul on välja kujunenud pikaajaline kriminaalne käitumismuster. Nagu eelnevalt märgitud oli isik kõrgel kohal kuritegeliku ühenduse hierarhias, alludes otse ühenduse juhile ning olles ka ise väikese raku juht selles ühenduses. Isikute puhul, kes on aastaid kuulunud kuritegelikesse ühendusse, rääkimata selle juhtfiguuridest, säilib pea alati tõsine uute kuritegude oht. Üldjuhul väljendub see omaks võetud väärtushinnangutes kuritegeliku eluviisi kohta- sellised isikud eesmärkide saavutamiseks valmis eirama seaduseid ning tagama oma huvisid endale meelepärasel viisil. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Käesolevalt ei ole kohtul veendumust, et senise karistusaja jooksul on Eduard Košljakov teinud piisavalt järeldusi või et tema hoiakud oleks muutunud määral, mis oluliseks vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski. Arvestades toime pandud kuriteo asjaolusid ning süüdlase isikut ei ole kohtu hinnangul põhjendatud teda vabastada kriminaalhoolduslike meetmete, sh elektroonilise valve alla. Eduard Košljakov oli kuritegeliku ühenduse liige, üks selle loojatest, mistõttu tuleneb temast oht just kuritegude organiseerimiseks, suheldes erinevate kriminaalse taustaga isikutega. Sellise tegevusega on võimalik tegelda erinevatel viisidel, muuhulgas elukohast lahkumata, mistõttu ei saa sellist ohtu kõigest kriminaalhoolduslike meetmetega maandada. Kuna kohus leiab, et süüdimõistetu varasem elukäik ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud, tuleb tal jätkata karistuse kandmist vanglas. 6/7 Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Eduard Košljakovi temale Harju Maakohtu 08.12.2020 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7