2-23-14909/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-14909 Tsiviilasi Txxxxx Hxxxxxx hagi Oxxxxx Rxxxxxxx vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Txxxxx Hxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxx, xxxxx alev, xxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond; lepinguline esindaja vandeadvokaat Andi Tubin, Attela Advokaadibüroo OÜ, e-post: andi.tubin@attela.ee). Oxxxxx Rxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxx xxxxxxalev, xxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: xpinguline esindaja Sergei Desjatnikov, FIE S. Desjatnikovi Õigusbüroo, e-post: teie.jurist@gmail.com). Kohtuistungi toimumise aeg
3. aprill
4. a. Protokollija Tõlk sekretär Sigrid Malva Meeli Antonov RESOLUTSIOON
5. Lahutada Txxxxx Hxxxxxx ja Oxxxxx Rxxxxxxx abielu, mis on sõlmitudxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. a Tartu Maavalitsuses.
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast kohtuotsuse jõustumist kohtute infosüsteemi kaudu kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis 1 on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA KOHTU SEISUKOHT
7. Poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxx. a Tartu Maavalitsuses. Abielust on sündinud tütar, Kxxxxxx Hxxxxx, xxxxxxxxxx. a. Hageja soovib abielu lahutada, kuna poolte kooselu on lõppenud aasta tagasi.
8. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
9. Hageja on kohtus kinnitanud, et ta soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga on lõplikult lõppenud ja hageja leppida ei soovi. Kostja avaldas kohtule, et ta abielu lahutusega nõus ei ole, edasise elukorraldusena näeb seda, et tema elab vaheldumisi Eestis ja Ukrainas, nii on võimalik abielu säilitada. Kohus, arvestades hageja tahet ning asjaolu, et kostja ettepanekud leppimiseks hagejale ei sobinud ning et hageja soov on kindlalt abielu lahutada, siis on antud juhul põhjendatud poolte abielu lahutada.
10. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Oxxxxx Rxxxxxx abiellumisel oma perekonnanime ei muutnud. MENETLUSKULUDE JAOTUS
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 2