3-24-528/13

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-528 Määruse kuupäev

1. aprill 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Gennadi Starodubtsevi kaebus Viru Vangla
2. detsembri
3. a otsuse nr 6-10/22372‑2 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks alustada avavanglasse paigutamise menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Gennadi Starodubtsev Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro RESOLUTSIOON
4. Jätta Gennadi Starodubtsevi kaebus läbi vaatamata.
5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja vastustajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Vangla kinnipeetav AM esitas nii enda nimel kui ka kaaskinnipeetava Gennadi Starodubtsevi esindajana
7. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. G. Starodubtsev nõuab Viru Vangla
8. detsembri
9. a haldusakti nr 6-10/22372-2 tühistamist ja Viru Vangla kohustamist paigutada kaebaja avavangla osakonda või alternatiivselt otsustada asi uuesti. Koos kaebusega esitasid kaebajad menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
10. Tartu Halduskohus eraldas
11. veebruari
12. a määrusega nõuded iseseisvatesse menetlustesse ning otsustas G. Starodubtsevi kaebust menetleda haldusasjas nr 3-24-528 ja AM kaebust menetleda haldusasjast nr 3-24-528 eraldi iseseisvas menetluses.
13. Tartu Halduskohus jättis
14. veebruari
15. a määrusega G. Starodubtsevi kaebuse käiguta ning andis selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
16. Kaebaja esitas
17. veebruaril 2024 puuduste kõrvaldamise avalduse.
18. Tartu Halduskohus vabastas
19. märtsi
20. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest, võttis G. Starodubtsevi kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
21. Viru Vangla esitas
22. aprillil 2024 vastuse kaebusele. Esitatud vastuses rõhutas vangla, et kohtumenetluse ajal on asjaolud muutunud. Vangla sõnutsi viis ta kaebaja suhtes läbi uuesti riskide hindamise ja
23. märtsil 2024 kinnitatud riskihinnangu kohaselt on kaebaja küll jätkuvalt kõrgohtlik, kuid ei vaja enam tugevdatud järelevalvet. Lisaks esitas kaebaja
24. aprillil 2024 vanglale uue taotluse avavanglasse paigutamise menetluse alustamiseks, taotlus on vanglal menetlemisel.
25. Kohus palus
26. aprilli
27. a kohtunõudes kaebajal teada anda, kas kaebaja soovib jääda esitatud kaebuse juurde ning vaidlustada Viru Vangla
28. detsembri
29. a otsust nr 6-10/22372‑2 ja sellega seoses nõuda Viru Vangla kohustamist alustada avavanglasse paigutamise menetlus, või leiab kaebaja, et kaebuse menetlemise vajadus on ära langenud. Kaebaja talle antud tähtaja jooksul vastust kohtunõudele ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT
30. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 122 lg 2 p-le 1 kontrollib kohus pärast kaebuse menetlusse võtmist toimuvas eelmenetluses muuhulgas seda, kas menetlusosalised on kaebuse menetlusse võtmisel välja selgitatud õigesti.
31. Kohus märkis küll
32. märtsi
33. a määruses, et võtab menetlusse G. Starodubtsevi kaebuse, kuid menetlusosalisena oli G. Starodubtsevi asemel ekslikult märgitud muu isik. Eelnevast tulenevalt parandab kohus vea ning rõhutab, et käesolevas asjas on kaebajaks G. Starodubtsev.
34. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
35. Kaebuse eesmärgi saavutamatus HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi tähendab esmajoones olukorda, kus isegi kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Selle sätte alusel saab tagastada kaebuse, milles on esitatud n-ö vale nõue.
36. Käesolevas haldusasjas on kaebaja esitanud kaebuse tühistada Viru Vangla
37. detsembri
38. a otsus nr 6-10/22372‑2, millega vangla jättis kaebaja
39. novembri
40. a taotluse avavangla osakonda ümberpaigutamiseks rahuldamata. Lisaks esitas kaebaja seoses Viru Vangla
41. detsembri
42. a keeldumisega nõude kohustada Viru Vanglat alustama avavanglasse paigutamise menetlus.
43. Kohus selgitab, et vanglas kinnipeetavana viibival isikul puudub subjektiivne õigus nõuda enda avavanglasse paigutamist, kuid samas on tal subjektiivne õigus nõuda, et vangla hindaks, kas kinnipeetav vastab vangistusseaduse (VangS) § 20 lg-s 1 sätestatud tingimustele, ning tingimuste täidetuse korral kaaluks tema avavanglasse ümberpaigutamist (Riigikohtu
44. aprilli
45. a määrus asjas nr 3-18-111, p 18). Seega on avavanglasse ümberpaigutamise otsustamise puhul tegemist vangla kaalutlusotsusega, mis tähendab seda, et kohus ei saa vanglat kohustada algatama avavanglasse ümberpaigutamise menetlust, vaid kohus saab kohustada vanglat avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamist uuesti kaaluma.
46. Kohus leiab, et kuigi kaebuse esitamise ajal olid esitatud nõuded asjakohased, on praeguseks asjaolud muutunud. Viru Vangla
47. aprilli
48. a vastusest ilmneb, et pärast halduskohtule kaebuse esitamist viidi kaebaja suhtes läbi uuesti riskide hindamine ning
49. märtsil 2024 kinnitatud riskihinnangu kohaselt ei vaja kaebaja enam tugevdatud järelevalvet. Ka selgitas vangla, et kaebaja esitas
50. aprillil 2024 vanglale uue taotluse avavanglasse paigutamise menetluse alustamiseks. Seega on vaidlustatud otsuse, millega 2 keelduti kaebaja avavanglasse ümberpaigutamisest, sisuline mõju kaebaja õigustele ära langenud. Kaebaja jaoks on
51. detsembri
52. a otsuse tühistamine mõttetu. Kaebaja on esitanud vanglale uue taotluse ning selle taotluse lahendamisel peab vangla arvesse võtma uued, st
53. märtsil 2024 koostatud riskihindamise tulemused. Taotluse esitamise järgselt vangla seda teebki, sh kaalub uuesti kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamise võimalikkust, mistõttu saavutab kaebaja sisuliselt oma kohustamisnõude eesmärgi.
54. Seejuures ei pea kohus vajalikuks teha kaebajale ettepanekut muuta esitatud kaebust. Kuna kaebaja esitas vanglale uue taotluse
55. aprillil 2024 ning
56. aprilli
57. a seisuga oli esitatud taotlus veel vangla menetluses, on ilmselge, et kaebajal ei ole käesolevaks hetkeks läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-s 5 sätestatule. Kohus soovitab kaebajal ära oodata Viru Vangla otsuse. Kui kaebaja ei nõustu vangla otsusega, tuleb kaebajal esitada vanglale vaie. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.
58. Eeltoodud põhjendustele tuginedes jätab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 152 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
59. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. Kuna vastustajale kui haldusorganile ei saa olla tekkinud käesoleva asjaga menetluskulusid, jäävad kaebaja kanda tema enda võimalikud menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3