← Eesti

2-23-118505/5

Obsah (8)§ 407§ 444§ 163§ 174§ 4842§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2024. a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-118505 Tsiviilasi Revens

) § 407 lõikes 1 sätestatule.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjaolud 4. Revensen OÜ esitas 04.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2321,49 euro saamiseks (põhinõue 1478,94 eurot, intress 253,13 eurot, viivis 102,49 2

(5)eurot, sissenõudekulud lepingu kehtivuse ajal 71,5 eurot ja sissenõudekulud (peale lepingu lõppemist) 50 eurot, leppetrahv 365,43 eurot). R. V. esitas vastuväite ning 15.08.2023 lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis Revensen OÜ nõude R. V. vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  1. Revensen OÜ nõuab hagis R. V. 1467,99 euro põhivõlgnevuse, 234,74 euro intresside, 29,25 euro lepingu hooldustasu, 30 euro sissenõudmiskulude ja 185,25 euro 23.08.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ja alates 24.08.2023 viivist 32% aastas 1467,99 eurolt kuni selle kohase tasumiseni. Hageja nõue tuleneb kostja ja Ühisraha OÜ vahel 20.07.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot, intressiga 32% aastas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 20.08.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu
  2. kuupäevaks 54,89 eurot. Kokku kohustus kostja tasuma 3368,40 eurot (igakuised osamaksed 54,89 eurot x 60 kuud + 75 eurot lepingutasu). Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 20.07.
  3. Pärast laenulepingu nr xxx sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt 07.10.2022 kokku 146,87 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta (24.08.2022, 24.09.2022, 04.10.2022, 24.11.2022, 04.12.2022, 24.12.2022) kui ka tasulisi (28.08.2022, 28.09.2022, 28.11.2022, 28.12.2022) meeldetuletusi. Ühisraha OÜ saatis 05.01.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Ühisraha OÜ edastas 04.04.2023 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta. Ühisraha OÜ loovutas 02.05.2023 nõude Revensen OÜ-le ja edastas kostjale vastava teatise. Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks alljärgnevalt: sissenõudmisega seotud kulud (tasulised meeldetuletuskirjad) 10 eurot;
  4. järjekorras loeti osaliselt tasutuks põhivõlg, so põhinõue 21,06 eurot (10,39+10,67) (tasutud maksegraafikust 1-2 osamakset);
  5. järjekorras loeti intress nõuetekohaselt tasutuks (1-2 osamakset), so kokku 79,72 eurot (40,00+39,72);
  6. järjekorras loeti hooldustasu nõuetekohaselt tasutuks (1-2 osamakset), s.o 4,50 x 2 = 9,00 eurot; ülejäänud summa 27,09 eurot kostja laekumistest läks
  7. osamakse põhiosa katteks summas 10,95 eurot ja osaliselt
  8. osamakse intressi katteks summas 39,44 eurot. Intresside võlg oli 04.04.2023 vastavalt maksegraafikule 234,74 eurot, hooldustasu võlg 29,25 eurot. Viivise võlg 23.08.2023 seisuga on 185,25 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulud vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 on 30 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale maksab võlateatis ja laenulepingu ülesütlemise hoiatus kumbki 5 eurot, teatis laenulepingu ülesütlemise kohta maksab 15 eurot.
  9. Tarbija krediidivõimelisust hinnati kostja laenutaotluse, pangakonto väljavõtte ja päringuvastuse alusel. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja sissetulekud xxx eurot, kostja taotluse järgi xxx eurot. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja kehtivad finantskohustused xxx eurot ja majapidamiskulud xxx eurot. Enne laenu väljastamist kontrollis laenuandja maksehäireregistrit. Kinnisvara registri järgi kostja omandis kinnisvara ei olnud. Peale lepingu sõlmimist oli kostja kuumakse xxx eurot. Pärast laenude väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega xxx eurot (kostja finantskohustused xxx + majapidamiskulud xxx + väljastatud laenud xxx = xxx). Reserv summas xxx eurot (xxx-xxx). 3
(5)KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta meeldetuletuskirjade tasu ja sissenõudekulude osas ning viivisearvutuse korrigeerimise osas.

  1. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuigi hagi kohaselt on taotleja esitanud oma pangakonto väljavõtte krediidiandjale enne laenu taotlemist, ei ole hageja seda tõendanud. Kohtule ei ole esitatud pangakonto väljavõtet, vaid kokkuvõte pangakonto analüüsist, mille koostamise aeg ja alus ei ole kohtule teada. Selgusetuks jääb ka analüüsi metoodika. Pangakonto analüüsi kohaselt puudus kostjal esimesel kolmel kuul üldse sissetulek, kuid ta on saanud juba kahel korral laenu (xxx eurot ja xxx eurot). Arusaamatud summad on sissetulekute osas veerus „muud tehingud“ – summad on igakuiselt keskmiselt xxx euro ulatuses (võimalik, et tegemist on samuti laenudega). Igakuiste väljaminekute hulgas nähtub makse inkassole, mis viitab makseraskustele. Arusaamatuks jääb, mille arvel tasuti majapidamiskulusid vahemikus xxx eurot kuus. Kahtlusi tekitavad ka suurtes summades maksed eraisikutele (nt xxx eurot) ja muud kulud (ca xxx eurot). Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et täiendavalt selgitada kostja sissetulekute ja kohustuste suurusi ning ebakõla taotluses esitatu ja analüüsi vahel. Krediidiandja peab VÕS § 403⁴ lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks ja eelnevalt teavet küsima. Seega rikkus krediidiandja VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust.
  2. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seda ei ole tehtud ega sellest kohtule teada antud. Kuni
  3. a oli intressimäär null, seega selle ajani intresse nõuda ei saa. Teoreetiliselt võib tulla kõne alla intressinõue kuni lepingu ülesütlemiseni, kuid hageja ei ole ümberarvestust esitanud. Seega puudub kohtul võimalus kontrollida võimaliku intressiarvestuse õigsust ja võimalik intressinõue jääb rahuldamata. Samuti ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu hooldustasu 29,25 eurot ega sissenõudekulusid 30 eurot. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. See ei välista siiski põhinõude rahuldamist 1278,13 euro (1500 lepingutasu 75 eurot - kostja tagasimaksed 146,87 eurot) ulatuses.
  4. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
  5. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu intressimäär 32% aastas ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatav, st antud juhul ei ole lepinguga kokku lepitud kõrgemat määra. Perioodil 05.04.2023 –30.06.2023 eest on viivis 10,5% (31,99€). Alates 01.07.2023 kuni 31.12.2023 on viivis 12% (77,32€). Alates 01.01.2024 on viivisemäär 12,5% ning viivis kuni 08.04.2024 seega 43,22 eurot. Kostjalt hageja kasuks otsuse tegemisel väljamõistetav viivis on 31,99+77,32+43,22 =152,53 eurot ning seejärel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  6. Menetluskulud tuleb

§ 163

lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

§ 174lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 4

(5)kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagis taotleti 23.08.2023 seisuga 1947,23 euro välja mõistmist. Kohus rahuldab hagi põhinõude ja 23.08.2023 seisuga viivist arvestades 1332,81 euro ehk 68,45% ulatuses. Kuivõrd kostjal menetluskulud puuduvad, tuleb hageja menetluskulust 68,45% jätta kostja kanda. 13. Hageja menetluskulu hulka tuleb arvata riigilõiv 350 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (

§ 4842

) jääb hageja kanda, sest kostja vastuväide oli põhjendatud ja hagis vähendati nii põhinõuet kui sissenõudekulu, ära jäeti leppetrahv. 14. Hageja on taotlenud menetluskuluna ka kohtutäituri tasu 48 eurot (koos km-ga) menetlusdokumentide kättetoimetamise eest väljamõistmist.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole seda kinnitanud. Hagi punktis 44 sisaldub vaid lause „Antud summa ei sisalda käibemaksu.“ Hoolimata sellest, kas seda on mõeldud vaid õigusabikulu või kõigi menetluskulude kohta, ei anna see alust käibemaksu hüvitamiseks kohtutäituri tasult. Seega ei saa hageja taotleda nimetatud kulu väljamõistmist koos käibemaksuga. Kohus loeb selle menetluskulu hulka 40 euro ulatuses. 15. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks 50 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092). 16. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 440 eurot, sh riigilõiv 350 eurot, kohtutäituri tasu 40 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 50 eurot. Sellest jääb kostja kanda 301,18 eurot. 17. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. 18. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.