← Eesti

3-24-335/18

Obsah (11)§ 20§ 19§ 26§ 28§ 11§ 36§ 13§ 15§ 27§ 24§ 14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Reelika Lind, Daimar Liiv ja Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-335 Ha

) ei keela Eesti kodaniku väljaandmist riiki, kus on nende tegude eest, milles isikut kahtlustatakse või süüdistatakse, ette nähtud raskemad karistused kui Eestis. Senises väljaandmismenetluste praktikas ei ole USA-le välja antud Eesti kodanikke maksimaalmääradega karistatud. Prokuröridele teadaolevalt määratakse majanduskuritegude eest süüdi mõistetavatele harva pikem kui 15-aastane karistus ja karistust võidakse hea käitumise korral umbes 15% ulatuses vähendada. Samuti on võimalik taotleda vabastamist erakorraliste ja kaalukate asjaolude, nt tõsise terviseseisundi tõttu. Puudub alus eeldada, et kaebajale mõistetav karistus ei oleks vastavuses süüteo raskusega ja Eesti karistuspoliitika üldpõhimõtetega või et talle võiks USA-s osaks saada piinamine või muu ebainimlik ja alandav kohtlemine. 4.2. Väljaandmine riivab kaebaja põhiõigusi – õigust vabadusele ja isikupuutumatusele (

§ 20

, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 5), vabale eneseteostusele (

§ 19

) ning perekonnaelu puutumatusele (

§ 26, EIÕK art 8).

Samuti võib see riivata tema õigust tervise kaitsele (

§ 28

) ning õiglasele kohtumenetluses ja kaitsja abile (

§-d 15 ja 21, EIÕK art 6). Põhiõigusi on lubatud piirata kooskõlas

-iga (

§ 11

).

§ 36

võimaldab Eesti kodaniku välisriigile välja anda välislepingus ettenähtud juhtudel ning välislepingus ja seaduses sätestatud korras. Antud juhul on välislepingus ja KrMS-is sätestatud eeldused väljaandmiseks täidetud ja seda välistavaid või piiravaid asjaolusid ei esine.

§ 13

realiseerimise garantii on, et kaebajat ei saa USA-s ilma Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada muu enne väljaandmist toime pandud kuriteo eest. Süüdimõistmise ja vangistusega karistamise korral on kaebajal võimalik taotleda USA-s mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmist Eestis. Praktikas on mitmeid isikuid, sh kaebaja võimaliku karistusega sarnase karistuse mõistmise korral, USA-st Eestile karistuse kandmiseks üle antud. Vastustaja on seisukohal, et väljaandmisega taotletav eesmärk kaalub üles sellega kaasneva negatiivse mõju isiku põhiõigustele ja väljaandmine vastab

-ist tulenevatele põhiõiguste kaitse sisulistele nõuetele. Seega on kaebaja põhiõiguste riive

-i, väljaandmislepingu ja KrMS-i alusel lubatav. 3

(49)3-24-335 4.
  1. Väljaandmise eesmärk on võidelda rahvusvahelisel tasandil kuritegevusega ja tagada kriminaalmenetluse läbiviimine ja õigusemõistmine ka juhul, kui teo toimepanija viibib muul territooriumil kui see, kus ta süüteo väidetavalt toime pani. Selle eesmärgi täitmiseks on Eesti Vabariik võtnud kahepoolse väljaandmislepinguga rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames kohustuse aidata kaasa USA avaliku korra ja seal viibivate isikute õiguste ja vabaduste kaitseks kriminaalmenetluse läbiviimisele. Selline kohustus tuleneb Eesti Vabariigile ka Euroopa Liidu (EL) ja USA vahel sõlmitud väljaandmislepingust 2 . Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö eesmärk ei ole üksnes kolmanda riigi huvide kaitsmine, vaid see kaitseb laiemalt demokraatlikke ühiskondi ja ühiseid väärtusi. Rahvusvaheline kriminaalmenetlusalane koostöö USA-ga võimaldab ka Eestil taotleda samadel alustel siinsete üldiste huvide ja isikute kaitseks isikute väljaandmist (nn vastastikkuse põhimõte). Sellest lähtuvalt on väljaandmiskohustuse täitmisest keeldumise alused piiratud üksnes väljaandmislepingus nimetatud alustega või väljaantava isiku põhiõiguste riive ebaproportsionaalsuse korral. Seega on kaebaja väljaandmisel Eesti ja EL-i õiguse alusel legitiimne eesmärk välistada rahvusvahelisel tasandil isikute karistamatuse oht, et tagada demokraatlike ühiskondade ja ühiste väärtuste kaitse. Tema väljaandmine on vajalik nii avaliku korra ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks (õigusrahu taastamiseks ja kannatanutele kuritegudega tekitatud kahju hüvitamiseks) kui ka kuriteo tõkestamiseks (kuritegude edasise toimepanemise ärahoidmiseks). Seejuures saab väljaandmise proportsionaalsuse kaalumisel arvestada legitiimse eesmärgina ka Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmist väljaandmist taotleva riigi ees. 4.
  2. Väljaandmine on sobiv ja vajalik meede legitiimse eesmärgi saavutamiseks. Prokuratuur on kinnitanud, et kaebaja väljaandmisel tema suhtes Eesti alustatud kriminaalmenetlus lõpetatakse. Prokuratuuri sellekohase otsuse õiguspärasuse hindamine ei ole vastustaja pädevuses ega osa väljaandmismenetlusest. Samas ei välistaks Eestis kriminaalmenetluse jätkumine kaebaja väljaandmist. Väljaandmist välistab see, kui kaebaja suhtes on Eestis samas süüdistuses jäetud kriminaalmenetlus alustamata või lõpetatud. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja välja andmata jätmine kriminaalmenetluse Eestis toimetamise kaalutlusel sisuliselt põhjendatud ega võimalik. Vastustajal ei ole väljaandmislepingust ega väljaandmistaotlusest tulenevalt alust kahelda USA jurisdiktsioonis ning sellest tulenevas huvis oma riigi avaliku korra ja selles riigis viibivate isikute kaitseks toimuva kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Samuti on eeldatav, et USA õiguskaitseasutustel on olemas piisavad võimalused ja ressursid sellises mahukas ja keerulises kriminaalmenetluses kõigi menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ja kõigi asjassepuutuvate isikute õiguste kaitse tagamiseks. Eestis toimetatava riigisisese kriminaalmenetluse primaarne eesmärk ei saa olla kolmanda riigi ühiskonnas õigusrahu taastamine, mistõttu ei saa osutatud eesmärke tõhusalt tagada Eestis kriminaalmenetluse läbiviimisega. Vastustajale teadaolevalt ei ole väidetava kuriteo kannatanud ja selliste kuritegudega tekitatud kahju domineerivalt seotud Eestiga, mis paratamatult ka raskendaks praktilist menetlust ja seeläbi tõe tuvastamist Eestis. Kaebajal ei ole

-i ega EIÕKi alusel õigust nõuda, et tema suhtes läbi viidav kriminaalmenetlus toimuks tema asukohariigis. 4.5. Kaebaja väljaandmine ei ole eraldiseisvalt ega kumulatiivselt sedavõrd intensiivne, et see saaks üles kaaluda avalikust huvist tuleneva väljaandmise legitiimse eesmärgi. Kaebajal on kohustus taluda tema suhtes välisriigis läbiviidavat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevat põhiõiguste riivet. Kriminaalmenetlusega kaasnevat põhiõiguste riivet aitab demokraatlikes ühiskondades tasakaalustada õigus õiglasele kohtumenetlusele (

§ 15, EIÕK art 6).

Vastustajal ei ole alust kahelda USA-s kui õigusriigis ja selles, et väljaandmisel on kaebaja õigus õiglasele kohtumenetlusele põhimõtteliselt tagatud määral, nagu see oleks ka Eestis tema suhtes 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A22003A0719%2801%29. 4

(49)3-24-335 läbiviidava kriminaalmenetluse puhul. Selles on kokku lepitud väljaandmislepingus. Kaebaja väljaandmisel on mh tagatud

§-st 21 tulenev õigus kaitsja abile (vt USA põhiseaduse 6. parandus). Piirangud taotleda lepingulisele esindajale makstud tasude hüvitamist ei kujuta endast nimetatud kaitseõiguse riivet, kui riigis on tagatud võimalus taotleda kaitsja määramist riigi õigusabi korras. Ka Eestis kriminaalmenetluse läbiviimisel oleks kaebajat võinud oodata vangistus. Arvestades, et kaebajale etteheidetavad teod on suures osas toime pandud Eestist väljaspool, sh USA-s, pidi isikule olema ette nähtav, et ka kriminaalmenetlus võib toimuda Eestist väljaspool. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ei ole piiramatu õigus. Selle õiguse piiramise legitiimseks eesmärgiks on avalik huvi õigusrahu taastamiseks, kannatanutele hüvitiste määramiseks ja uute kuritegude tõkestamiseks. Vastustaja möönab, et väljaandmise korral on viidatud põhiõiguste riive võrreldes riigisisese kriminaalmenetlusega intensiivsem, kuid kaebaja vabaduse piiramist ja ajutist eemalolekut lähedastest ei saa pidada ebaproportsionaalseks riiveks. Laste ja vanemate õigused ja kohustused (

§ 27

lg-d 3 ja 5) ei ole absoluutsed ega võimalda vabaneda kriminaalmenetlusest välismaal. Laste huvide esikohale seadmine ei tähenda, et mistahes laste huvidega vastuolus olevat otsust ei oleks võimalik teha, kui see on vajalik teiste isikute õiguste või olulise avaliku huvi kaitseks või edendamiseks. Väljaandmise otsustamisel ei ole määravat tähtsust, kas perel on piisavalt rahalisi vahendeid pereliikme välisriigis külastamiseks. Puudub alus eeldada, et USA keelaks kaebajal tema lähedastega suhtlemist. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on korduvalt rõhutanud, et perekonna- ja eraelu puutumatuse riive intensiivsus kaalub väljaandmisega taotletava legitiimse eesmärgi üles üksnes erandlikel asjaoludel. Selliseid erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei ole. Kaebaja vabadusõiguse riiveks on olemas

§ 20lg 2 p-st 6 tulenev õigustus.

Vaba eneseteostus ei ole absoluutne ning selle teostamisel tuleb arvestada ja austada teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning järgida seadust. Seega on kaebaja põhiõiguste riive proportsionaalne. USA-s kehtiva õiguse alusel on vahistamise asendamine elektroonilise valvega või kautsjoni vastu võimalik. Seetõttu ei ole välistatud, et kaebaja väljaandmisega ei kaasne kohtumenetluse perioodil pikemaajalist vabaduse võtmist või vähemasti mitte selle kõige intensiivsemas mõttes. Kaebaja suhtes läbiviidav kriminaalmenetlus võib lõppeda ka õigeksmõistmisega. Samuti on tal süüdimõistva otsuse korral võimalik taotleda karistuse kandmist Eestis. 4.6. USA kinnipidamistingimused on kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Kaebaja kinnipidamisasutusse paigutamisega ei kaasne piinava, julma või inimväärikust alandava kohtlemise ega diskrimineerimise keelu rikkumist ega ülemäärast õiguse tervise kaitsele, õiguse õiglasele kohtumenetluse ja kaitsja abile ning õiguse perekonnaelu puutumatusele riivet. Justiitsministeerium küsis uuendatud menetluse raames USA justiitsministeeriumilt infot kinnipidamistingimuste kohta USA kinnipidamisasutustes (sh nii eeluurimise ajal kui ka pärast süüdimõistmist). Täiendavalt tegi Indrek Tibar (justiitsküsimuste nõunik Eesti Vabariigi Suursaatkonna juures Washingtonis) eeluurimisvanglas FDC SeaTac kohapealse vaatluse kinnipidamistingimuste väljaselgitamiseks ja hindamiseks. Saadud infost nähtub, et kaebaja väljaandmine ei too kaasa selliseid kaalukaid põhiõiguste riiveid, mis võiks õigustada väljaandmisest keeldumist. Eesti Vabariigil puudub alus kahelda USA-s läbiviidavad kriminaalmenetluse, sh kohtumenetluse õigluses ja aususes. Vastustajale ei ole menetluse jooksul teatavaks saanud andmeid, mis lubaksid eeldada ebainimlikke või inimväärikust alandavate tingimuste esinemist kinnipidamisasutustes või ohu esinemist seoses diskrimineerimisega. Kaebaja ei ole oma väidete kinnituseks esitanud usaldusväärseid tõendeid. Vastustaja ei ole kohustatud võtma väljaandmise otsustamisel aluseks kõige raskemaid tagajärgi ja stsenaariume. Eesti Vabariik saab kaitsta väljaantavat isikut üksnes selliste väljaandmisega kaasnevate

-i ja EIÕK-i rikkumiste eest, mis on riigile väljaandmismenetlust läbi viies 5

(49)3-24-335 ettenähtavad. EIK on rõhutanud, et EIÕK art 1 ei saa lugeda selliselt, et see õigustab põhimõtet, mille kohaselt, hoolimata väljaandmiskohustusest, riik võiks jätta isiku välja andmata, kui ta ei ole veendunud, et teda ootavad tingimused sihtriigis ei ole täielikult kooskõlas kõikide EIÕK-i kaitsemeetmetega. EIÕK ja eriti selle art 3 kohaldamisala kindlaksmääramisel ei saa ignoreerida väljaandmise kasulikku eesmärki takistada tagaotsitavatel kurjategijatel õigusemõistmisest kõrvale hiilida. 4.
  1. USA justiitsministeeriumi 04.12.2023, 08.12.2023 ja 08.01.2024 selgituste kohaselt majutatakse süüdistatavad enne süüdimõistmist kinnipidamisasutuses FDC SeaTac ning pärast süüdimõistmist Föderaalse Vanglaameti (BOP) asutuses. Kaebaja poolt esitatud Maureen P. Bairdi arvamus ei ole asjakohane tõend, sest see käib New Yorki piirkonnas asunud paranduskeskuse tingimuste kohta, mis ei puutu kaebajasse. Ühe praeguseks suletud kinnipidamiskoha tingimused ei anna alust väita, justkui valitseksid kõikides kinnipidamiskohtades samaväärsed halvad tingimused. Keskuse sulgemine kinnitab probleemi suurust kitsalt selles keskuses. On loogiline, et vanglasüsteemid ka õigusriikides on pidevas arengus. 4.
  2. USA selgituste kohaselt on kõikides BOP kinnipidamisasutustes olemas vaba aja osakond, mis vastutab huvitegevuse ja spordi võimaluste eest. Pärast süüdimõistmist saadetakse kinnipeetavad suurematesse kinnipidamisasutustesse, kus on olemas jooksurajad, korvpalli- ja pesapalliväljakud ning treeningvarustus. FDC SeaTacis on olemas vabas õhus vaba aja veetmise ala võrkpalli- ja korvpalliväljakutega, mis võimaldab värskes õhus ja päikese käes viibimist. Samuti asuvad seal elektrilised aeroobikaseadmed ja võimalik on kasutada erinevaid spordivahendeid. 4.
  3. USA selgituste kohaselt on igas kinnipidamisasutuses olemas haridusosakond koos raamatukoguga. Kinnipeetavatele pakutakse positiivsete elustiilimuutuste edendamiseks füüsilise tegevuse ja heaolu programme. Samuti on kinnipidamisasutustes olemas huvitegevuse programmid, mis võivad asutuseti erineda ja hõlmata nt maalimist, nahatööd, kunsti ja keraamikat. FDC SeaTac üksustes on saadaval erinevad raamatud, kaardid, pusled ja mängud. Samuti on olemas televiisorid ning ligipääs tahvelarvutitele ja MP3 mängijatele. 4.
  4. USA selgituste kohaselt on enamikus BOP-i kinnipidamisasutustes kinnipeetavatel vähemalt 3 m2 isiklikku ruumi inimese kohta. Tõenäoliselt liigitatakse kaebaja madala turvalisusastmega kinnipeetavaks, millisel juhul paigutatakse ta avatud ühiselamuga või boksilaadsega majutusasutuga kinnipidamisasutusse. BOP-i arvates on ebatõenäoline, et kaebaja paigutatakse kinnipidamisasutusse, kus tal on vähem kui 3 m2 isiklikku ruumi. FDC SeaTac kambrites on igal kinnipeetaval rohkem kui 3 m2 isiklikku ruumi kambri kohta. Kõikides kinnipidamisasutustes on kinnipeetavatele ette nähtud privaatne duši all käimine ja riietumine. 16-tunnise kambrivälise aja jooksul on kinnipeetavatel võimalik kasutada ka privaatseid tualette. Kambri öise sulgemise ajal on kinnipeetavatel võimalik kasutada avatud tualettpotti, mis asub kambris. 4.
  5. USA selgituste kohaselt on BOP-i kinnipidamisasutused ohutud ja seal on tervishoiuteenuste üksus, mis osutab meditsiinilist, hambaravi ja vaimse tervise alast abi ning mille raames osutavad tervishoiuteenuseid nii arstid,

ühhiaatrid, õed, arsti assistendid, raviõed, toitumisnõustajad, hambaarstid kui ka farmatseudid. Lisaks täiendavad BOP-i tervishoiutöötajaid USA Riikliku Tervishoiuteenistuse töötajad. Vajaduse konsulteeritakse kogukonna meditsiinitöötajatega ja saadetakse kinnipeetavad kogukonnahaiglatesse. BOP-il on lisaks 7 föderaalset tervisekeskust, mis osutavad spetsialiseeritud tervishoiuteenuseid. BOP-is on üle 600 doktoritasemel

ühholoogi ja üle 650 tervise ja uimastite tarvitamise spetsialisti ning kinnipeetavatel on võimalik saada hulgaliselt erinevaid teenuseid ja teraapiaid, vajadusel 6

(49)3-24-335 määravad

ühhiaatrid ravimeid. Spetsiifilise meditsiinilise vajaduse korral võimaldatakse kinnipeetavale sobiva abi saamine. BOP-i toiduprogramm võimaldab ka meditsiinilistele näidustustele vastavaid toiduplaane ja dieete. Etteulatuvalt ei ole võimalik kindlaks teha, kui mitu korda aastas toimuksid kaebaja gastroskoopiad, kuid kinnitati, et BOP tagab vajalikud tervishoiuteenused, sh ennetavad teenused ja läbivaatused. Indrek Tibari poolt kohapealse kontrolli käigus tuvastatud infost nähtub, et gastroskoopilised uuringud on üks tavalisematest protseduuridest, mida kinnipidamisasutuses tehakse. Kinnipeetaval on võimalik kogu oma varasem haiguslugu ja informatsioon tervisliku seisundi kohta anda üle kinnipidamisasutuse meditsiinitöötajatele ning käimasolevaid ravikuure jätkatakse asutuses ja vajaduse korral alustatakse ka uusi. 4.

  1. USA selgituse kohaselt ei ole teada ühtegi BOP-i kinnipidamisasutuste diskrimineerimisjuhtumit, mis oleks puudutanud vene rahvusest või venekeelseid isikuid. Samuti ei ole teada mistahes diskrimineerimisest isikute vastu, kes on pannud toime finantskuritegusid. BOP püüab kaitsta kinnipeetavaid igasuguse vägivalla eest ning kõik tõstatatud ohutuse ja turvalisusega seotud probleemid edastatakse uurimiseks kinnipidamisasutuse eriuurimisosakonnale. Ohu uurimise ajaks on võimalik kinnipeetav paigutada erimajutusüksusesse. Samuti on olemas süsteem vägivallategude toimepanijate vastutusele võtmiseks ja karistamiseks alates teatud privileegide kaotamisest kuni kriminaalkorras vastutusele võtmiseni. BOP-i personal on kinnipeetavate arvu ohutuks ja inimlikuks haldamiseks piisav ning kinnipeetavate arv on hetkel viimase kümnendi madalaimal tasemel. FDC SeaTacis on 4,5 kinnipeetava kohta üks töötaja. Ohuprobleemidest on võimalik teavitada eriuurimisüksust, samuti on võimalik ohukahtluse korral kinnipeetava eraldi majutamine tema turvalisuse tagamiseks. Varasemas menetluses esitatud Janet Perdue ja Maureen Bairdi arvamuses väljatoodu on käsitletav pigem nende arvamuse ja hinnanguna. Arvamuses viidatakse diskrimineerimise osas vaid üldistele asjaoludele ning põhjendamata ja tõendamata eeldustele, mis ei anna kuidagi alust väita diskrimineerimise massilist esinemist USA vanglates. Pelgalt viide Ukraina sõjale ei anna alust väita, et vanglates esineb diskrimineerimise oht. Tegemist on üldiste tähelepanekutega, mis on samaväärselt kehtivad ka Eesti kohta. On küll õige, et põhimõttelisel tasemel ei olegi võimalik absoluutselt välistada probleemide ilmnemist igal üksikjuhtumil. Sealjuures ei käi see vaid USA, vaid kõikide riikide vanglate kohta. Samal ajal puuduvad aga põhjused ja tõendid eeldamaks diskrimineerimise tegelikku ja süsteemset esinemist või selle esinemise suuremat ohtu USA vanglates. 4.
  2. USA selgitustes kinnitatakse, et kinnipidamisasutuste tingimused on inimlikud ja seaduslikud ning kinnipeetavatele on tagatud puhtus, valgus, värske õhk, tervislik toitumine (sh meditsiinilistest näidustustest tulenev eritoitumine), füüsiline aktiivsus. Kõikides BOP-i kinnipidamisasutustes võimaldatakse kinnipeetavatel viibida 16 h päevas 7 päeva nädalas kambritest väljas ning erinevad tegevused (toitlustus, vana aja veetmine, koolitunnid, usulised tegevused jne) toimuvad erinevates hoonetes kogu kompleksis ja eemal majutusüksusest. 4.
  3. Kaebaja esitas halduskohtumenetluses tõendina Mark Allenbaugh arvamuse, milles tuuakse välja, et oodatav eluiga väheneb keskmiselt 2 aastat iga vanglas veedetud aasta kohta. Viidatud arvamus põhineb alusandmetel, mis on pärit
  4. a-st ja
  5. a-st ehk praeguseks on tegu 1020 aastat vanade andmetega. Lisaks käsitles
  6. a uuring vanurite, krooniliste haigete ja surmavalt haigete isikute vajadusi ja tervishoidu. Mh ongi selle töö eesmärk olnud probleemide tuvastamine ja analüüsimine ning võimalike lahenduste leidmine. Põhjendamatu on väita, et 20 aasta vanune hinnang kitsa ringi kinnipeetavate eluea kohta on praegusel juhul kohane järelduste tegemiseks. Teise alusmaterjalina on viidatud
  7. a-l avaldatud piiratud uurimistööle, mis käsitles vanglakaristuse mõju elueale, kasutades alusandmetena 1989.
  8. a andmeid. Uuringust nähtuvalt mõjutavad eluiga ja selle võimalikku vähenemist väga mitmed erinevad tegurid ning uuring jõudis lõppastmes seisukohale, et tegemist on valdkonnaga, mis 7

(49)3-24-335 vajab täiendavat uurimist. Uuringust ei ole võimalik teha järeldust, et kõikide kinnipeetavate puhul võib oodata eluea statistiliselt olulist vähenemist kaebaja väljatoodud viisil. 4.
  1. USA selgituste kohaselt on süüdistatavatel kinnipidamisasutuses FDC SeaTac õigus kohtuda advokaadiga näost näkku 7 päeva nädalas. Külastusajad on tööpäeviti kl 08:00-18:00 ja nädalavahetustel kl 08:00-14:
  2. Kohtumisi ei ole vaja broneerida ja külastuste arv ei ole piiratud. Juhendi kohaselt tagatakse advokaadiga kohtumine privaatses ruumis või selle puudumisel külastusruumis piisavalt eraldatuna teistest isikutest. Kinnipeetavatel on igas majutusüksuses olevate arvutite kaudu juurdepääs ulatuslikule elektroonilisele õigusraamatukogule. Terminale saab kasutada päevasel kambrivälisel ajal, mis kestab ligikaudu kl 06:00-21:
  3. Majutusüksuse ja advokaadi-kliendi kohtumisruumides on eraldi arvutid elektrooniliste tõendite hankimise protsessi materjalidega tutvumiseks. 4.
  4. USA selgituste kohaselt on süüdistatavatel võimalik suhelda kõikide pereliikmetega, sh välismaal asuvate pereliikmetega. BOP annab igale kinnipeetavale 300 minutit telefoniga rääkimise aega kuus. Igas majutusüksuses on mitu telefoni. Samuti on võimalik kasutada turvalist elektroonilist sõnumiedastussüsteemi, mis võimaldab e-kirjade saatmist. Võimalik on ka posti saata. Samuti kasutavad BOP-i asutused üha rohkem videokülastustehnoloogiat. FDC SeaTacis võivad taustakontrolli läbinud lähisugulased, perekond, sh lapsed kinnipeetavat külastada nädalavahetusel kuni 2 h. Pikemate külastuskäiku kohta on võimalik teha taotlus ja iga taotlust menetletakse juhtumipõhiselt. Erivisiite võimaldatakse regulaarselt, nt lubades külastusi lähikontaktidega, kes ei ole rangelt lühisugulased, või lubades pikemaid külastusi, kui isikud on sõitnud kinnipeetava külastamiseks kohale välismaalt. 4.
  5. Kinnipeetavatel on igal hetkel võimalik pöörduda kaebusega BOP-i personali poole. Vanglaülem, tema asetäitjad ja kaplan käivad iga päev kõikides üksustes, et arutada vahetult probleeme kõikide asjast huvitatud kinnipeetavatega. Igas majutusüksuses on olemas arvutid, mis võimaldavad kinnipeetavatel kirjutada oma küsimuste või probleemide korral kinnipidamisasutusele. Lisaks on arvutites BOP-i rakendused, mille kaudu on võimalik taotleda arstivisiiti, tellida retsepti jne. Kui probleemi ei ole mitteametlike suhtlusviiside kaudu võimalik lahendada, on BOP-is võimalik õiguskaitsevahendi protsessi kaudu saada kirjalik vastus vanglaülemalt 20 päeva jooksul, mis on omakorda võimalik edasi kaevata regionaaldirektorile ja sealt edasi peajuristi talitusse. Samuti võivad kinnipeetavad taotleda õiguskaitset föderaalkohtutes. FDC SeaTacis on kinnipeetavatel samuti võimalus esitada kaebus kõigepealt oma üksuse personalile, seejärel vanglaülemale ametlik kaebus ja kui kinnipeetav ei ole vastusega rahul, on võimalik vanglaülema vastus edasi kaevata. 4.
  6. Vastustaja ei ole tuvastanud, et USA kinnipidamisasutustes saaksid isikute õigused vahistamise või süüdimõistmise korral suuremal määral riivatud kui Eesti kinnipidamisasutustes. Mõned kitsaskohad teatud üksikteemades või üksikutes kinnipidamisasutustes ei võimalda isiku väljaandmise otsustamise kontekstis teha kogu teise riigi vastavat süsteemi puudutavaid järeldusi. Vastustajale teadaolevalt ei ole ka avalikkusele kättesaadavatest usaldusväärsetest, täpsetest ja kaasaegsetest andmetest, sh rahvusvaheliste kohtute otsustest, väljaandmistaotluse esitanud kolmanda riigi kohtute otsustest ning Euroopa Nõukogu organite poolt või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) süsteemis tehtud otsustest ja koostatud aruannetest võimalik järeldada, et USA kinnipidamistingimused üldiselt ei vastaks Eesti kodanikule pakutavate põhiõiguste kaitse nõuetele. Kaebaja viidatud EIK-i lahendid puudutavad kinnipidamistingimusi Rumeenias ja Hiinas. USA kinnipidamistingimusi on EIK pidanud kooskõlas olevaks EIÕK art 3 nõuetega. Euroopa Kohus (EK) on loovutamismenetlusega seonduvas kohtupraktikas leidnud, et loovutamist otsustavate õigusasutuste kohustus kontrollida kinnipidamistingimusi kõigis neis kinnipidamisasutustes, kuhu kõnealune isik võidakse vanglakaristust kandma paigutada, oleks ilmselgelt ülemäärane. 8
(49)3-24-335 Lisaks on sellist kontrolli võimatu teha loovutamismenetluse jaoks sätestatud lühikeste tähtaegade jooksul. Niisugune kontroll lükkaks isiku üleandmise olulisel määral edasi ja võtaks loovutamismenetluse süsteemilt kogu selle soovitava toime. Vastustaja on hinnanud kinnipidamistingimusi FDC SeaTacis ning kogutud tõenditest nähtuvalt on tagatud inimväärsed ja inimväärikust tagavad tingimused. Seda kinnitas ka kohapeal käinud Indrek Tibar. Vastustaja on tuvastanud, et praegusel juhul on täidetud eeldused kaebaja USA-le väljaandmiseks ja väljaandmist välistavaid või piiravaid asjaolusid ei esine. Kaebaja väljaandmine on põhjendatud, kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ega riiva ebaproportsionaalselt tema õigusi. Vastustaja on veendunud, et kaebaja kui Eesti kodanik on konkreetsetel asjaoludel USA-s karistusõiguslike üldpõhimõtete kohaselt kaitstud määral, milles tema Eesti Vabariigi poolt välja andmine ei too kaasa talle ülemäärast põhiõiguste riivet. Kaebaja väljaandmine USA-le on kooskõlas

§ 24lg-ga 2, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures.

Oluline on, et USA väljaandmistaotlus on esitatud käimasolevas kriminaalmenetluses, kus alles toimub tõe tuvastamine ning süüküsimus on otsustamata. Süüdistatava vahetu viibimisega kohtus on võimalik tagada tema õigus osaleda tõendite uurimises, teostada adekvaatselt oma kaitseõigust ja esitada vastuväiteid.

  1. Kaebaja esitas 05.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-24-340) vastustaja 25.01.2024 korralduse tühistamiseks. Põhjendused: 5.
  2. Haldusmenetlus toimus vastuolus hea halduse põhimõttega. Kaebajale antud tähtajad olid ebamõistlikud. Teda ei kuulatud nõuetekohaselt ega tõhusalt ära. Kaebajal jäid esitamata asja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad andmed. Kaebajale anti 14.12.2023 kirjaga arvamuse avaldamiseks 6 tööpäeva. Talle edastati USA-st kogutud teave ja vastustaja kaalutlused alles 08.01.2024 ning nõuti vastust 15.01.2024, st arvamuse avaldamiseks jäeti 4 tööpäeva. Vastustaja pikendas 11.01.2024 kirjaga vastamise tähtaega kuni 18.01.2024, andes kaebajale arvamuse avaldamiseks 8 tööpäeva. Kaebaja esitas oma arvamuse ja tõendid 18.01.
  3. Vastustaja vastas kaebajale 22.01.2024 ja 23.01.2024, kuid osad küsimused jäid vastuseta. Valitsus keeldus kaebajat istungile kutsumast ja ära kuulamast. Pärast vaidlusaluse korralduse kättesaamist selgus, et selle motiivid erinevad täielikult kaebajale haldusmenetluses teatavaks tehtud motiividest. 5.
  4. Valitsuse 25.01.2024 istungi protokollist nähtub, et valitsuse laual korralduse andmise ajal lõppteksti ei olnud. Protokolli järgi otsustati anda Vabariigi Valitsuse korraldus vastavalt Riigikantselei parandatud eelnõule ja Justiitsministeeriumil tuli teha enne allkirjastamist vajadusel korralduses täiendused laste õiguste teemal. Seega parandas ministeerium hiljem korraldust, rikkudes KrMS § 452 lg-s 1 sätestatud pädevust. Valitsuse korraldust saab muuta valitsus, mitte ministeerium. Ebaselge on ka see, kas valitsuse käsutuses oli enne korralduse andmist asja toimik või mitte, kuigi ministeerium pidanuks selle esitama mõistliku aja jooksul enne, kui asuti tegema lõplikku otsust. 5.
  5. Ärakuulamisõiguse rikkumine tõi kaasa uurimispõhimõtte ja kaalumisnõuete rikkumise, sest elimineeriti hulgaliselt kaebaja seisukohti ja tõendeid. Haldusmenetluses piirduti USA poolt antud üldiste ja formaalsete kinnitustega vanglatingimuste kohta, mis ei ole piisav. Keskenduti ühele USA kinnipidamiskohale, eirates kaebaja poolt eelmises kohtuasjas esitatud tõenditest nähtuvaid asjaolusid. Uurimata ja kaalumata jäid vanglatingimused, kuhu kaebaja võidakse paigutada süüdimõistmise korral ja kus kaebajal tuleks viibida palju pikemalt kui FDC SeaTacis. Uurimata ja kaalumata jäi, kas kaebaja on karistusõiguse üldpõhimõtete kohaselt USA-s ka tegelikult kaitstud samal määral kui Eestis. Uurimata ja kaalumata on kaebaja perekonna tegelikud võimalused kohtuda kaebajaga USA-s nii eelmenetluse ajal kui ka pärast võimalikku süüdimõistmist. Uurimata ja kaalumata on võimalus saada õigeksmõistmise korral USA-lt 9

(49)3-24-335 kompensatsiooni, sh kui suur võib olla kompensatsioon ja kui palju maksab selle saamiseks vajalik õigusteenus. 5.4. KrMS § 4521 lg 3 on kas

-i vastane või tuleb seda tõlgendada viisil, mis tagab kaebaja põhiseaduslike õiguste suurema kaitse, st halduskohtul peab olema pädevus kontrollida KrMS §-s 438, § 439 lg-s 1 ja § 440 lg 1 p-s 3 toodud asjaolusid. KrMS § 438 kohast vahistamismäärust ei ole antud. Vahistamine ja vara arestimine väljaandmismenetluses ei katkestanud KrMS § 440 lg 1 p 3 kohast kuritegude aegumist. Aegumine välistab teo karistatavuse Eestis. KrMS ei selgita, millised asjaolud tuleb esitada maakohtule väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollis ja millised saab esitada hiljem halduskohtule korralduse õiguspärasuse kontrollis. Maakohtu kohtunik ei täitnud kohtuistungil KrMS § 450 lg 4 p-s 1 sätestatud selgitamiskohustust ja menetluse lõpuni jäi ebaselgeks, milliseid asjaolusid selles menetluses kontrollitakse. Ebaselge regulatsioon ei ole kooskõlas

-iga. Selle tulemuseks on ebaühtlane kohtupraktika ja vaidluste ennustamatud tulemused. Küsimused, mida Tallinna Ringkonnakohus pidas eelmises menetluses maakohtu pädevusse kuuluvaks, seonduvad haldusakti proportsionaalsusega – kriminaalasja üleandmine, karistusmäärad, vahistamine ja alternatiivsed meetmed eeluurimise ajal, ennetähtaegse vabastamise võimalused, karistuse kandmise tõenäosus Eestis pärast süüdimõistmist. Samuti on ebaselge, mis on need Eesti õiguse üldpõhimõtted, millele kohtud, vastustaja või justiitsminister iga kord enne väljaandmist hinnangu peavad andma. Ka õiguse üldpõhimõtteid on senises kohtupraktikas sisustatud erinevalt. 5.

  1. Kaebaja suhtes on 08.08.2018 alustatud kriminaalmenetlust Eestis (kriminaalasi nr xxxxxxxxxxxx) samadel asjaoludel, mis nähtuvad USA süüdistusest. Politsei- ja Piirivalveamet on kogunud Lätist, Luksemburgist, Belgiast, Tšehhist, Austriast ja Norrast õigusabitaotluste raames materjale ajavahemikul 24.01.2019–25.11.2021 kokku 15 toimikut. See näitab, et just Eestis on tehtud selle asja menetlemisel märkimisväärselt suurt tööd ja selle lõpetamiseks puudub seaduslik alus. Väljaandmisel puudub legitiimne eesmärk. Otsuses ei ole selgitatud, miks ei ole kriminaalmenetluse eesmärke võimalik saavutada Eestis kriminaalmenetlust läbi viies. Väljaandmine ei ole vajalik ega mõõdukas. Viited prokuratuuri sõltumatuse kohta on asjakohatud. Sellele vaatamata peab vastustaja hindama väljaandmisega seotud põhiõiguste riiveid ja väljaandmise proportsionaalsust. Kaebajal puudub võimalus vaidlustada prokuratuuri otsust asja üleandmise ja kriminaalasja menetluse lõpetamise kohta. Väljaandmislepingus toodu ei välista vastustaja kohustust kaitsta oma kodanikku ja hinnata tema riivete proportsionaalsust. Vastustaja viitas ebaõigesti USA-s väidetavate ohvrite arvule. USA süüdistuse kohaselt on väidetavaid ohvreid
  2. Süüdistusest ei selgu, kas üldse ja kui suurt kahju on need isikud saanud ja kas nad on USA kodanikud. Neil on võimalik esitada oma nõuded ka Eestis toimuvas kriminaalmenetluses. Vastustaja ei ole arvestanud, et kaebaja on Eesti kodanik, kes ei ole põgenenud karistuse vältimiseks teise riik. Kaebaja elukoht on Eestis ja kohtupidamist Eestis ei piira ega välista miski. Kaebaja arestitud vara, mis on väidetavalt saadud kelmuse ja rahapesu tulemusena, on Eestis või asub avalikel aadressidel internetis. Väidetavate kuritegudega seotud tõendid ja tunnistajad on Eestis. Väidetavad kuriteod ei ole toime pandud USA territooriumil ja kaebaja väidetavad kaasosalised ei ela ega viibi USA-s. Ükski juriidiline isik, mida on nimetatud süüdistuses ja mida väidetavalt kasutati kuritegude toimepanemiseks, ei ole asutatud ega tegutsenud USA-s. 5.
  3. Kaebaja väljaandmine rikuks tema EIÕK-ist ja EL põhiõiguste hartast (harta) tulenevaid õigusi. Vanglatingimused USA-s rikuvad EIÕK art-st 3 tulenevat ebainimliku ja alandava kohtlemise keeldu ning võivad rikkuda kaebaja õigust elule (EIÕK art 2). Sellises olukorras on asjaolude väljaselgitamise ja tõendamise lävend kõrge. Riik ei tohi tugineda vaid taotlevalt riigilt saadud üldistele kinnitustele. Olukorras, kus isik on tõendanud üldiseid ja süsteemseid 10

(49)puuduseid taotleva riigi vanglasüsteemis, tuleb kinnipidamistingimused kindlaks teha ning tõendada. riigil detailselt ja 3-24-335 faktiliselt 5.
  1. Väide, et BOP-i personal on kinnipeetavate arvu ohutuks ja inimlikuks haldamiseks piisav ja kinnipeetavate arv on hetkel viimase kümnendi madalaimal tasemel, ei vasta tõele. Tegelikult on vangide arv alates
  2. a-st kasvanud 3000 vangi võrra. Ka Indrek Tibar tõi oma kokkuvõttes välja, et FDC SeaTacis on probleeme vakantsete ametikohtade täitmisega ja vangivalvurite puudus on 50%
  3. Detsembri seisuga oli vajalikust 105 vangivalvurist olemas
  4. Nendest mõned olid puhkusel ja osad ei osale vangide valvamisel. Seega on vangivalvureid vaid
  5. Valvurid töötavad vahetustes ja teevad palju ületunde. Osaliselt tuleb tugipersonalil vangivalvurite ülesandeid täita, mis vähendab tugipersonali ülesannete tegemiseks vajalikke töötajaid. Tegemist ei ole vaid FDC SeaTaci probleemiga, vaid institutsionaalse probleemiga, mis esineb kõikjal BOP-i hallatavates vanglates
  6. Kui
  7. a-l oli BOP-is tööl 43 369 töötajat, siis
  8. a-l vaid 34 945 töötajat
  9. Probleemi on püütud aastaid eitada. Seda on teinud ka USA justiitsministeerium Eestile esitatud vastuses. Ebapiisav vanglatöötajate arv koos rahaliste ressursside puudusega on kõikide halbade ja põhiõigusi rikkuvate vangistustingimuste põhjuseks. Vanglates lokkab vägivald, korruptsioon ja puudub järelevalve
  10. 5.
  11. USA vastus ei sisalda konkreetseid kambri mõõtmeid. Indrek Tibar 6 pidas kambri mõõduks silma järgi 3 × 4 m. Kambrist pole esitatud ühtegi pilti. FDC SeaTac vanglatingimusi tutvustava käsiraamatu lõpus on olemas pilt kambrist. Pildilt on näha kambri tagaseinas olev narivoodi ning selle ja seina vahel olev 30 cm vahe. Ilmselt ei ole narivoodi pikkuseks 270 cm, seega on Indrek Tibar tuvastanud kambri mõõdu ebaõigesti. FDC SeaTac endine vanglaülem Robert Palmquist7 on kinnitanud, et tema mäletamist mööda oli kambri suuruseks 2,4 × 3 m, mis teeb kambri suuruseks 7,2 m
  12. Osa kambrist võtavad enda alla ka WC-pott ja kraanikauss. Arvestades, et kambrid on 2-kohalised, on kinnipeetava kohta põrandapinda 3,6 m
  13. Samas ei tohi kambri üldpinna hulka arvata sanitaarpinda ja maha tuleb arvata ka osad, mida kinnipeetavad ei saa reaalselt kasutada. Seega ei vasta kambrid EIK-i poolt sätestatud absoluutsele miinimumnõudele ja tekib tugev eeldus EIÕK art 3 rikkumise kohta. Pärast FDC SeaTaci liigutatakse kaebaja vanglasse, mille kambrites on veelgi vähem põrandapinda. 5.
  14. EIÕK art 3 rikub see, et kaebaja on kambris olles sunnitud käima tualetis oma kambrikaaslase ja vangivalvurite vaateväljas. Kinnipeetaval ei ole ühtegi võimalust, et oma privaatsust tualettruumi kasutamisel tagada. Vaate varjamine on reeglite vastane ja toob kaasa karistuse
  15. Janet Perdue arvamuse kohaselt on väga ebatõenäoline, et kinnipidamisasutuse meeste osakonnas leidub privaatseid tualette. Mõningates madalaima turvarežiimiga vanglates selliseid leidub, kuid kaebajat sellisesse asutusse ei paigutata. Eriti just uuemates föderaalsetes kinnipidamisasutuses nagu FDC SeaTac ei ole privaatseid tualettruume 9 . Vastustaja ei ole tõendanud, et FDC SeaTacis eksisteerivad täisfunktsionaalsed tualetid. Robert Palmquist ei mäletanud kambriväliseid tualette, aga pidas võimalikuks, et duširuumides võisid olla pissuaarid, mitte täisfunktsionaalsed tualetid. Indrek Tibar tõi oma kokkuvõttes välja, et kl 22:00-06:00 on kambrid suletud, st kinnipeetavad saavad kasutada vaid kambris olevat WC-d. Seda tuleb teha ka eriolukordade ajal, mil kinnipeetavad suletakse oma kambritesse terveteks https://www.seattletimes.com/seattle-news/seatac-federal-jail-struggles-with-50-vacancy-rate-for-keypositions/. https://www.nytimes.com/2023/05/01/us/politics/prison-guards-teachers-staff.html. 5 https://www.judiciary.senate.gov/imo/media/doc/Testimony%20-%20Fausey%20-%202022-09-29.pdf. 6 Kaebuse lisa 23, p 35-
  16. 6 Kaebuse lisa 25, lk
  17. 7 Kaebuse lisa 27, p
  18. 8 Kaebuse lisa 23, p
  19. 9 Kaebuse lisa 23, p
  20. 3 4 11
(49)3-24-335 ööpäevadeks. Janet Perdue on oma arvamuses selgitanud, et eriolukorrad on USA vanglates tavapärased. Sulgemise võib tingida mõni tõsine korrarikkumine või piisava meeskonna puudumine. Erirežiimile üleminekuks piisab ka sellest, kui rikkumine on toimunud mõnes muus BOP-i kinnipidamisasutuses
  1. Samuti kehtestati üleriigiline erirežiim Covidi tõttu. Järelikult on kinnipeetavad sunnitud kasutama WC-d kambrikaaslase silme all. 10 5.
  2. Indrek Tibari viidatud korvpalliväljak ja spordikompleks ei ole vabas õhus, vaid siseruumis, kuhu lastakse katuse all olevatest avadest sisse välisõhku. Seda on kinnitanud ka BOP oma vastuses
  3. Võreaken asub Robert Palmquisti mälu järgi umbes 5 m kõrgusel, st et kinnipeetavatel pole võimalik sealt välja vaadata. Sealt ei paista puhkealale eriti valgust ega päikest. FDC SeaTac asub rahvusvahelise lennujaama läheduses, seal on pidev müra ja muud ebameeldivused, mis kaasnevad rahvusvahelise lennujaama lähistel paiknemisega 13 . EIK-i lahendite järgi peab kinnipeetaval olema võimalus õues jalutada ja trenni teha. Absoluutne miinimum on 1 h õues treenimiseks. 5.
  4. FDC SeaTacis puudub loomulik valgus. Indrek Tibar14 kinnitas, et kambrites on aken, kuid selle klaas on hägustatud. EIK leidis, et, kinnipeetava juurdepääs loomulikule valgusele ja värskele õhule on oluliselt piiratud, kui kambriaken on hägustatud, akent pole võimalik avada ja puudub õues liikumise võimalus. Juurdepääsu loomulikule valgusele ei saa kinnipeetavad ka kambrivälisel ajal ühisruumides liikudes. Hoone välisvaatlusest ei ilmne, et sellel oleks suuremaid aknaid peale kitsaste lühikeste pilude, mis avanevad kambritesse. Hoonel puuduvad ka katuseaknad. 5.
  5. USA justiitsministeeriumi 08.12.2023 kirjast ilmneb, et kohtumõistmist ootavaid ja süüdimõistetud kinnipeetavaid koheldakse erinevalt. Telefoniõigused ja elektroonilise sidepidamise võimalused kehtivad süüdimõistetud kinnipeetavatele. FDC SeaTacis piirdub kontakti pidamine üksnes füüsiliste kuni 2 h kohtumistega nädalavahetuseti. Kokkusaamine on ebareaalne juba kauguse tõttu. Eesti ja Seattle’i vahele jääb 8000 km ja otselennud puuduvad. Lennukulu jääb 1400-1700 eurot reisija kohta. Reis kestab vähemalt 2 päeva ning arvestada tuleb ka autorendi- ja majutuskuludega. Kohtumised lähedastega ei ole FDC SeaTacis garanteeritud. Janet Pedrue16 sõnul on palju juhtumeid, kus kohtumised tühistatakse väga lühikese etteteatamisajaga ja kaebaja perele kui välismaalt tulnutele ei tehtaks mingeid erandeid, kuna vangla piiratud inimressursid ei võimalda seda. Seega on suhtlemine lähedastega raskendatud, ebakindel ning seotud ebamõistliku aja- ja rahakuluga. Kuna kaebaja vahistamine enne kohtulahendi saavutamist võib kesta 3 aastat, on need raskused väljaandmise korral vältimatud ega sõltu sellest, kas ta mõistetakse USA-s õigeks või mitte. See riivab kaebaja perekonnaelu puutumatust ja tema suhtlemisõigust oma lastega. Seejuures on selgunud, et kaebaja elukaaslane võib küll formaalselt liigituda lähedaseks, kuid on väga tõenäoline, et selliseid kohtumisi ei võimaldata. Robert Palmquisti 15 arvamuse kohaselt on vanglaametnikul keeruline kindlaks teha, kas isik, kes ei ole kaebajaga abielus, on ka tegelikult tema elukaaslane. Igal juhul ei lubata külastama ka lapsendamata kasutütrel. Kaebuse lisa 23, p
  6. Kaebuse lisa 29, lk
  7. 12 Kaebuse lisa 22, p
  8. 13 Kaebuse lisa 29, lk
  9. 14 Kaebuse lisa 25, lk
  10. 16 Kaebuse lisa 30, p
  11. 15 Kaebuse lisa 31, p 8, 14-
  12. 18 Kaebuse lisa 30, p 26,
  13. 10 11 12
(49)3-24-335 Samuti kirjeldab ta Janet Perdue poolt esile toodutega sarnaseid tingimusi külastuste ärajäämiseks. 5.
  1. Riigil on kohustus tagada, et isikul oleks piisavad võimalused oma kaitse ettevalmistamiseks (EIÕK art 6 lg 3 p b). FDC SeaTacis on kaebaja sellised võimalused raskendatud. Kaebaja ei oska suurel määral inglise keelt. Tema emakeel on vene keel ja mingil määral oskab ta eesti keelt. Piiratud inglise keele oskus ei võimalda tal seista oma õiguste ees USA vanglas. Janet Perdue tõi 18.09.2024 arvamuses18 välja, et USA vanglates ei ole ebatavaline, et kinnipeetavate kokkulepitud kohtumisi advokaatidega jäetakse muude prioriteetidega tegelemise vajaduse tõttu ära. Põhjuseks ülerahvastatus ja alamehitatus. Tõsiseid raskusi oma advokaadiga kohtumisel FDC SeaTaci tingimustes ja kaitse ettevalmistamisel kirjeldab ka Joshua Dratel 16 . Tema arvamuse kohaselt on FDC SeaTacis advokaatidega kohtumiseks 6 tuba ja sageli on pooled neist hõivatud immigratsiooniametnike poolt. Kuna advokaatidel on kombeks ühe külastuse ajal kohtuda mitme kinnipeetavaga, siis on ruumid pikkadeks perioodideks hõivatud. Külastusalal kohtudes ei ole tagatud vestluse konfidentsiaalsus. USA ametiasutuste selgitused ei ole usaldusväärsed, sest probleeme vaikitakse sihikindlalt maha. 5.
  2. Kaebaja väljaandmisel USA-le satub tema turvalisus ohtu. Hiljuti paigutati FDC SeaTaci 24 liiget ühest aaria ülemvõimu taotlevast rühmitusest. Neid kahtlustatakse raskete narkootiliste ainete kaubanduses ja neid peetakse vägivaldsete kalduvustega kinnipeetavateks. Väga tõenäoliselt paigutatakse kaebaja ühega neist ühte kambrisse. Kaebaja võib paista kogenud kurjategijale nõrga ja mõjutatavana. Kuna teda kahtlustatakse kelmuses ja rahapesu elluviimises, võib ta sattuda hirmutamise ja väljapressimise ohvriks 17 . Kaebaja võib nii vahistamise kui ka võimaliku vanglakaristuse täideviimise perioodil sattuda väärkohtlemise ohvriks 18 . Seda soosib kinnipidamisasutuste ülerahvastatus ja alamehitatus. Seda, et BOP-i kinnipidamisasutustes levib vägivald ja korruptsioon ning puudub järelevalve, kinnitab ka Janet Perdue 19 . Joshua Drateli 20 arvamuse kohaselt on vägivald föderaalvanglates tõsine ja järjest kasvav oht kõigi kinnipeetavate ja personali tervisele ja ohutusele. Selliseid tingimusi föderaalvanglates kinnitavad ka seal karistust kandnud Eesti poolt välja antud Timur Gerassimenko ja Amid Magerramov 21 ning endine vanglaülem-asjatundja Maureen Baird 22 . Janet Perdue23 kinnitab vanglates süvenevat vaenulikkust vene keelt kõnelevate isikute vastu. Seda, kas USA vanglates on ka päriselt tõhus süsteem vägivalla vältimiseks, ei ole vastustaja uurinud. Kaebaja eraldi paigutamine tähendaks üksikvangistust, mis oleks kahjulik tema

ühholoogilisele ja füüsilisele tervisele. 5.

  1. Vastustaja viide EK lahendile asjas nr C-220/18 on asjakohatu, sest menetlus on erinev. Eesti-USA väljaandmisleping ega KrMS ei sätesta väljaandmistaotluse lahendamisele mingeid konkreetseid tähtaegasid, mida täiendav uurimine võiks ohustada. Kaebajale ei nähtu, et vastustaja oleks üritanud välja selgitada, millisesse kinnipidamisasutusse Kaebuse lisa 29, lk
  2. Kaebuse lisa 30, p
  3. 18 Kaebuse lisa 30, p
  4. 19 Kaebuse lisa 23, p 35-
  5. 20 Kaebuse lisa 29, lk
  6. 21 Kaebuse lisad 32 ja
  7. 22 Kaebuse lisa
  8. 23 Kaebuse lisa 35, p
  9. 16 17 13

(49)3-24-335 kaebaja tõenäoliselt pärast võimalikku süüdimõistmist paigutatakse. Vastustajal tulnuks hinnata selle kinnipidamisasutuse tingimusi. Selles osas ei ole vastustaja kaalumist teinud ega põhjendusi esitanud. Samas saab üldistatult asuda seisukohale, et kõigis BOPi asutustes on kriitiline personalipuudus ja sellest tingitud põhiõiguste rikkumised. Vastustaja pidanuks välja selgitama, mida avatud ja boksilaadsed majutusasutused endast kujutavad. Timur Gerassimenko selgitas 24 , et kambris oli 30 inimest, erineva süüdistusega ja paljud vaimselt ebastabiilsed. Kambri suurus oli 100 m2, kuid kuna seal oli palju rahvast, palju 2-korruselisi narivoodeid ja söögilaudu, oli vaba ruumi vähe. Mõnes seinas olid väikesed tugevalt toonitud aknad, mis olid väljastpoolt kindlustatud terasest „ripsmetega“. Päikesevalgust ei sattunud kambrisse peaaegu üldse. Laes olevad lambid andsid vähe valgust. Raamatute lugemiseks tuli osta taskulamp ja patareid. Amid Magerramovi kirjelduse25 kohaselt oli ruumis 26 inimest, kuigi ruum oli ette nähtud 10 inimesele. Seal oli üks tualett ja dušš. Kui kõrvalkambris läks tualett või dušš rikki, siis kasutasid kõik naaberkambrit. Vangla administratsioonile kaevata oli tulutu. Sanitaartingimused USA vanglates olid olematud, dušid ja tualetid väga halvas seisundis. Vanglas kontrollivad kõike tänavajõugud, enamik valvureid on korrumpeerunud ja raha eest toimetatakse vanglasse kõike, sh narkootikume ja lahingurelvi. Mobiiltelefonid on keelatud, kuid raha eest võimalikud. Mõlemad kirjeldused olid vastustajal olemas eelmise kohtumenetluse ajal. Neid tingimusi kinnitab Maureen Baird 26 . Janet Perdue 27 avaldas arvamust, et kuna kaebaja on välismaalane, kes kuuluks karistuse kandmise järel väljasaatmisele, siis paigutatakse ta kas madala või keskmise režiimiga vanglasse. Madala turvalisusega FCI kinnipidamisasutustes on kitsad eluruumid, kus 90-100 kinnipeetavat magavad väikestes kambrites, kus on 4 või enam narivoodit, ja konkureerivad umbes 10 duši, valamu ja tualeti kasutamise pärast. Kinnipeetavad peavad magama põrandal madratsitel. Levinud on unehäired, mis tulenevad magamisest õhukestel madratsitel, norskamisest, pidevast valgusest ja liikumisest. Müra on lakkamatu. Kinnipeetavad võidakse korduvalt äratada hilisõhtuse loenduse jaoks. Keskmise turvatasemega rajatistes on väiksem võimalus magada põrandal. Madala turvalisusrežiimiga vanglate kinnipeetavate profiil seab kaebaja elu ja tervise ohtu, sest seal kannavad karistust pikaaegsed kinnipeetavad, kel on karistus relva- või vägivallakuritegude eest, nad võivad olla seotud jõukudega või on muul viisil julgeoleku- või põgenemisriskiga kinnipeetavad. Kaebajat ähvardavad väljapressimised ja vargused. 5.16. Kaebajale mõistetav karistus oleks tõenäoliselt eluaegne ennetähtaegse vabanemise võimaluseta. EIK on pidanud sellist karistust ühemõtteliselt EIÕK art 3 rikkumiseks, isegi raskete terrorismikuritegude puhul. See kehtib ka juhul, kui karistus on piisavalt pikk, mis muudab ebatõenäoliseks süüdimõistetu vabanemise oma eluajal. USA ekspert Mark Allenbaugh28 on välja arvestanud, et kaebajale määratakse tõenäoliselt pikem kui 15-aastane karistus. USA kriminaalõigusele spetsialiseerunud advokaat Thomas Durkin 29 on jõudnud järeldusele, et väga tõenäoline on eluaegne vangistus. Vastustaja ei ole kogunud mistahes võrreldavat teavet. Täiendavalt selgitab Mark Allenbaugh30, et kaebaja võimalused saavutada ennetähtaegne vabastamine inimlikel kaalutlustel on äärmiselt vähetõenäoline. Samuti toob ta välja, et kaebaja toomine Eestisse karistust kandma, sõltumata selle taotlemise õigusest, on Kaebuse lisa 32. Kaebuse lisa 33. 26 Kaebuse lisa 34 27 Kaebuse lisa 30, p 51. 28 Kaebuse lisa 36. 29 Kaebuse lisa 37. 30 Kaebuse lisa 38. 24 25 14
(49)3-24-335 äärmiselt ebatõenäoline . Samuti on kaebaja tõendanud, et tema eeldatav eluiga USA vanglas oleks mitte enam kui 15 aastat
  1. Uuringute autori dr Pattersoni kinnitusel on uuringu andmed jätkuvalt asja- ja ajakohased 33 . Jääb arusaamatuks, mis põhjusel peab vastustaja ebausaldusväärseks andmeid, mida USA ametiasutused ja kohtud ise peavad usaldusväärseks. Arvestades seda, kui halb on kõikide asjas esitatud arvamuste kohaselt tervishoiuteenus USA vanglates, mis põhineb rutiinsel ja süstemaatilisel abita jätmisel ja hilinenul ravil34, on täiesti usutav ja loogiline, et USA vanglasüsteemi paigutatud isikute oodatav eluiga on oluliselt lühem võrreldes vabaduses või muu riigi vanglas viibiva isiku omaga. USA vanglate toit on üldiselt ebatervislik ning BOP-i süsteemsed probleemid personalipuuduse ja rikkis köögitehnikaga toob kaasa olukordi, kus kinnipeetavatele ei ole isegi võimalik sooja toitu pakkuda
  2. Joshua Dratel36 viitab uuringutele, mille kohaselt USA kinnipeetavate seas esineb kõrgvererõhutõbe ja diabeeti 2 korda rohkem kui USA elanike seas üldiselt, samuti uuringutele, mis käsitlevad vanglatoidu 31 hävitava ja pikaajalist mõju kinnipeetavate tervisele. Tartu Ülikooli kaasprofessor Anneli Soo37 on vastavalt USA süüdistusaktile teinud omapoolse analüüsi, mille kohaselt mõistetaks talle etteheidetud asjaoludel Eesti kohtus maksimaalselt 5 aastat vangistust, tõenäoliselt alla selle ja osa sellest jäetaks täitmisele pööramata. Eesti kohtute poolt ja USA kohtute poolt tõenäoliselt mõistetavad karistused on omavahel sedavõrd olulises vastuolus, et vastustaja seisukoht vastuolu puudumise kohta Eesti ja USA karistuspoliitikate vahel on ilmselgelt ebaõige. 5.
  3. Kinnipidamine FDC SeaTacis või mistahes muus USA kinnipidamisasutuses rikuks kaebaja tervisepõhiõigust ja EIÕK art
  4. Vastustaja on tervishoiutingimuste kontrollimisel tuginenud üksnes USA ametiasutuste üldistele kirjeldustele ja Indrek Tibari ümberjutustusele FDC SeaTaci ametnikelt kuuldu kohta. Üksikasjalikku ja põhjalikku kontrolli ei ole tehtud. Seejuures on vastustaja ebaõigesti leidnud, nagu oleks EIK pidanud USA kinnipidamisasutuste tervishoiuteenuseid piisavaks ja sobivaks, et täita EIÕK art 3 tulenevaid nõudeid. Kaebajal diagnoositi
  5. a xxxxxxx, mida opereeriti 38 . Dr Michael Nelsoni 39 asjatundja arvamuse kohaselt ei saaks kaebaja FDC SeaTacis vajalikku arstiabi ja jälgimist ning tema üleviimine sinna kujutab endast kõrget ja täiesti ebavajalikku ohtu tema tervisele. Puuduvad vajalikud jälgimisseadmed ja piisav personal. Kaebajal diagnoositud xxxxxxxxxxx taastekkimise tõenäosus on äärmiselt suur ning kui xxxxxxxxxxxxxxxxx uuringuid koos xxxxxxxxxxga ei tehta järgmise 5 aasta jooksul piisavalt sageli (kvartaalselt), on väga suur tõenäosus, et tagasitulnud xxxxxxxxx ei avastata õigeaegselt ja kaebaja elu ei ole enam võimalik päästa. Ehkki vastustajale oli dr Nelsoni arvamus korralduse andmise ajal teada, ei ole sellega arvestatud. Ka Janet Perdue40 kirjeldab, et on äärmiselt vähetõenäoline, et kaebaja saaks FDC SeaTacis viibides asjakohast ja õigeaegset arstiabi, arvestades personalipuudust. BOP on oma põhiülesannete kõrval USA kõige suurem ja samas kõige problemaatilisem tervishoiuasutus. Kaebajat nõustanud eksperdid iseloomustavad vanglatervishoidu kui kontrollimatut, Kaebuse lisa
  6. Kaebuse lisa
  7. 33 Kaebuse lisad 41 ja
  8. 34 Kaebuse lisa
  9. 35 Kaebuse lisa
  10. 36 Kaebuse lisa 29, lk 17-
  11. 37 Kaebuse lisa
  12. 38 Kaebuse lisa
  13. 39 Kaebuse lisa
  14. 40 Kaebuse lisa 30, p-d 36-
  15. 44 Kaebuse lisa
  16. 31 32 15
(49)3-24-335 järelevalvele mittealluvat ning pidevas inim- ja ressursipuuduses vaevlevat süsteemi, kus abita jätmine on tavapärane ning isegi ravitavate kergemate haiguste puhul on oht jääda invaliidiks või surra. USA advokaadi Eric Lewise44 ekspertteadmiste kohaselt on BOP-il kombeks rutiinselt väljaandmistaotluse saanud riikidele kinnitada, et neil on suutlikkus anda kinnipeetavatele vajalikku arstiabi, aga tegelikkuses on BOP-i meditsiiniosakond juba aastaid oluliselt alarahastatud ja see probleem pigem suureneb. Palju on avalikult teada juhtumeid, mis puudutavad selgeid xxxxtõve sümptomeid, mille puhul keeldutakse kinnipeetavate testimisest või ravist, kuni seisund halveneb või muutub ravimatuks. Ajakirjanduses avaldati, et BOP-i meditsiiniline akrediteering oli
  1. a septembriks 2 aastat aegunud, kuigi oma veebilehel kinnitati akrediteeringu olemasolu. Eric Lewise arvates on raske uskuda, et selliste kohutavate tulemuste ja puuduliku personaliga süsteem leiaks akrediteerimist mistahes usaldusväärse meditsiinilise akrediteerimise üksuse poolt. Kuigi kaebaja palus vastustajal välja uurida, kas BOP-il on akrediteering olemas, ei tehtud seda. Personalipuudus tähendab, et vähihaiget ei viidaks väljapoole vanglat onkoloogilisele vastuvõtule. Xxxx on USA kinnipeetavate seas kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Veerand kõigist BOP-i kinnipidamisasutustes surnud isikutest on surnud just onkoloogilisele ravile spetsialiseerunud Butneri meditsiinilises kinnipidamiskeskuses. Paljud Butneris surnud kinnipeetavad on oodanud ravi kuid või aastaid ning kui nad lõpuks spetsialiseerunud asutusse jõuavad, on nende xxxx arenenud liiga kaugele, et tema elu oleks võimalik päästa. Eric Lewis viitas oma arvamuses uuringule, millest nähtub, et isikutel, kellel on vangistuse ajal diagnoositud xxxx, on oluliselt suurem risk sellesse surra kui neil, kes viibivad vabaduses. Samuti viitas ta USA justiitsministeeriumi peainspektori büroo auditile, milles tuvastati, et BOP-il tervikuna ei ole usaldusväärset ja järjepidevat protsessi, et hinnata tervishoiuteenuste õigeaegsust või nende kvaliteeti. See tähendab, et tervishoiuteenuse osutamine vanglates toimubki suvaliselt ja kontrollimatult. Samuti viitas Eric Lewis USA onkoloogiaühingu seisukohale, et USA vanglates viibivatel ja valu käes vaevlevatel patsientidel on piiratud juurdepääs valuvaigistitele. Selline tegevus on piinamine. Joshua Dratel 41 viitas, et FDC SeaTacis oli 18-kuuline periood, kus riiklike kaitsjate klientide ravivajadusi lihtsalt eirati, viidates pikkadele viivitustele arsti vastuvõttudele pääsemisel, ravimite kättesaadavusel ja kinnipeetavate üleviimisel haiglasse. Ravimite kättesaadavuse probleem on viimasel ajal leevenenud pärast seda, kui ravimeid hakati kulleriga tooma teisest kinnipidamisasutusest. Tegemist on vaid ajutise ja ebapiisava leevendusega. Joshua Dratel selgitab, et tervishoiuteenuste kvaliteet on BOP-i süsteemis pikka aega ebapiisav ja püsivalt langenud. Nii USA Kongress kui ka Senat on neid puudujääke märganud ja viimase 2 aasta jooksul on omistatud erilist tähelepanu vangla tervishoiule. BOP-i tervishoidu nimetavad vastuvõetamatuks ka kohtud
  2. Kuigi vastustaja märkis korralduses, et kohtunik Furmani otsus käsitles konkreetset kinnipidamisasutust, ei ole vastustaja arvestanud, et tervishoiuteenuseid osutab kõigis kinnipidamisasutustes BOP ja BOP-i probleemid on ülekantavad kõikidele kinnipidamisasutustele USA-s. Kirjeldused kinnipeetavate abita jätmisest või arstiabi viibimisest langevad kokku muudest allikatest pärinevate andmetega teiste USA kinnipidamisasutuste kohta. Kohutavaid tervishoiutingimusi USA vanglates kinnitab ka Janet Perdue
  3. Peamine probleem seisneb vanglaametnike puuduses. Tervishoiuteenuste osutamine on juhuslik, alustatud ravi lükatakse edasi või tühistatakse vajaduse tõttu teha ümberkorraldusi. Selle tagajärjeks on vanglaametnike kurnatus ja kinnipeetavate halb kohtlemine. Probleemid BOP-i tervishoius ei piirdu ühe või mõne kinnipidamisasutustega, vaid on sügavalt juurdunud Kaebuse lisa
  4. Kaebuse lisad 28 ja
  5. 43 Kaebuse lisa 23, p-d 20, 25, 27, 29-
  6. 48 Kaebuse lisa 30, p
  7. 41 42 16
(49)3-24-335 ja levinud üle terve riigi. USA vanglasüsteemile omase abita jätmise ja raviga viivitamise tagajärjel on tõsine oht surra ka kinnipeetavatel, kellel vanglas olles tekib mõni üldiselt väheohtlik ja lihtsasti ravitav haigus. Selliseid juhtumeid on igal pool, sh FDC SeaTacis 48. Kinnipeetavate kohtlemine eelkirjeldatud viisil kujutab endast julma, ebainimlikku ja alandavat kohtlemist EIÕK art 3 ja harta tähenduses. 5.18. EIÕK art 6 ning

§ 15

lg 1 ja § 24 lg 2 kaitsealasse kuulub ka õigus kohtumõistmisele mõistlike kuludega. Kaebajale kaasnevad USA kriminaalmenetluses osaledes ebamõistlikud kulud, mis ei sõltu kriminaalmenetluse tulemusest. Kaebaja USA advokaadi hinnangul on kaebaja tõenäolised ettenähtavad õigusabikulud mitu miljonit USA dollarit, mis ei sisalda muid kulusid (eksperdid, reisikulud jne). Kaebajale Eestis tõenäoliselt kaasnevad kulud ei ületaks 300 000 eurot. Lisaks puudub kaebajal USA-s õigeksmõistmise korral õigus nõuda enda kaitseks kantud õigusabikulude hüvitamist ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Sellised õigused oleksid Eestis tagatud. Kaebaja USA advokaat selgitab, et kahjuhüvitise nõudmine on võimalik vaid juhtudel, kui õnnestub praktikas võimatule tõendamisstandardile vastavalt ära näidata, et tema suhtes on kriminaalmenetlus algatatud kiuslikel või pahausksetel eesmärkidel või kuriteokahtlus oli ilmselgelt põhjendamatu. Kui seda õnnestuks tõendada, siis muu kui menetluskulude hüvitamine oleks ikkagi välistatud (saamata töötasu, pereliikmete reisikulud külastamiseks, elamiskulud, majandustegevuse seiskamisest tingitud kulud ja saamata jäänud tulu jpm).

  1. Kaebaja perekond esitas 05.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 324335) vastustaja 25.01.2024 korralduse tühistamiseks. Põhjendused: 6.
  2. Kaebaja perekonnale ei antud haldusmenetluses mõistlikku tähtaega oluliste tõendite esitamiseks. 6.
  3. Robert Palmquisti väljastatud tõend kinnitab, et föderaalne vanglate büroo ei luba perekonnale pikemaajalisi üleöö külastusi. Üheski föderaalse vanglate büroo rajatises ei ole lubatud abielulised külaskäigud. Visiidi alguses ja lõpus on lubatud käte surumine, kallistamine ja suudlemine hea kombe piires. Kinnipeetavad ja nende külastajad võivad külastuse ajal käest kinni hoida. Külastuse ajal võivad kinnipeetavad ka oma kuni 3-aastastest lastest kinni hoida. Kõik muud kehalised kontaktid ei ole lubatud. Föderaalse vanglate büroo ja föderaalse kinnipidamiskeskuse SeaTac kehtestatud suuniste järgi on külastusõigus otsestel pereliikmetel (vanemad, vennad, õed, abikaasa, lapsed ja Seattle’i linnas või muudes Washingtoni osariigi poolt tunnustatud jurisdiktsioonides enne vangistamist registreeritud elukaaslased. SeaTaci kinnipidamiskeskuse töötajatel puudub võime kindlaks teha, kas välisriigis on olemas riigisisene partnerlus. Kaebaja ei ole abielus. Tal on elukaaslane, üks laps ja kasutütar, keda ta ei ole lapsendanud. Seega keelaksid normid kaebajale külastusõigused. Isegi kui need külastused oleksid lubatud, oleksid need piiratud 2 tunniga päevas. Sotsiaalne külastus on lubatud ainult laupäeval ja pühapäeval kl 7:30-14:30, seda personalipuuduse tõttu. Sotsiaalne külastus on privileeg, mille võib peatada või tühistada, kui ei täideta käitumisreegleid, mis ei pruugi olla seotud külastamisega. Sündmuse korral, mis häirib asutuse turvalist ja nõuetekohast toimimist, peatatakse külastusõigused kuni asutus taastab oma tavapärase tegevuse. 6.
  4. Kuna perekond ei saaks külastada kaebajat rohkem kui 2 h nädalavahetusel, katkeksid perekondlikud suhted. Elukaaslase ja kasutütrega kohtumised oleksid keelatud ning 7-aastase poja iseseisev vangla külastamine, rääkimata üksi Ameerikasse reisimisest ei ole mõeldav. Vaidlusalune otsus eirab intensiivselt perekonna õigusi ja pereelu puutumatust. Lapsed jääksid pikaks ajaks või igaveseks isast eemale. Rikutakse perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 17

(49)3-24-335 tulenevat vanema kohustust lapsi ülal pidada ja laste õigust sellist ülalpidamist saada. Rikutud on ka õigust heale haldusele (

§ 14) ja õigust avaldada oma arvamust (lastekaitseseaduse § 5 lg 4, § 21).

Harta art 24 kohaselt on lastel õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ning laste huvid tuleb seada esikohale. ÜRO lapseõiguste konventsiooni järgi tuleb laste huvid seada kõigis menetlustes esikohale, sh tuleb laps ära kuulata ja lapse arvamusega arvestada (art 3). Igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus. Lapseõiguste konventsiooni art 7 kohaselt on lapsel õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. PKS § 143 tagab lapsele õiguse suhelda oma mõlema vanemaga. Vanemate õigus hoolitseda oma laste heaolu eest ja teostada ühist hooldusõigust tuleneb ka PKS §-dest 116-

  1. PKS § 113 kohaselt on vanem ja laps kohustatud teineteist toetama. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. EIÕK art 8 rõhutab era- ja perekonnaelu austamist. Vaidlusalune otsus rikub kõiki neid õigusi. Kaebaja laste huve ei ole välja selgitatud, analüüsitud ega arvestatud. 6.
  2. SeaTaci kinnipidamisasutuse külastamine oleks äärmiselt aja-, raha- ja ressursikulukas. See tooks kaasa 50-tunnise reisiaja ja kulud keskmiselt 5000 eurot ühe nädalavahetuse eest. Kuna perekond elab Eestis ja lapsed käivad Eestis koolis, ei ole 2-tunnise kohtumise eesmärgil selliseid koormavaid väljasõite võimalik ette võtta. Eestis oli perekonnal võimalik külastada kaebajat 26 korral, neist 4 olid pikemaajalised, kestvusega rohkem kui ööpäev. Täna on kaebaja elektroonilise järelevalve all kodus oma lähedaste juures. 6.
  3. Õigusabikulud USA-s on märkimisväärselt kõrgemad võrreldes Eestiga. Vaidlusalune otsus paneb perekonnale olulise rahalise koormuse kaebaja õiguste eest võitlemisel USA-s. Perekonna jätkusuutlik toimetulek satub küsimärgi alla. 6.
  4. Vastustaja kogutud tõendid ei ole piisavad. Indrek Tibar tugines ametnike ütlustele, kelle huviks on oma süsteemi võimalikult heana ja puuduste vabana näidata. Indrek Tibar ega vastustaja ei ole küsitlenud mõnda kinnipeetavat, et saada teada tegelikke kinnipidamistingimusi. Kaebaja ja perekond esitasid tõendid tegelike kinnipidamistingimuste kohta. Vastustaja on kontrollinud vaid SeaTaci tingimusi ja on pidanud koormavaks muude kinnipidamisasutuste tingimuste kontrollimist. Seejuures ei ole tagatud, et kaebaja jääb üksnes SeaTaci kinnipidamiskohta.
  5. Kohus võttis 07.02.2024 määrustega kaebused menetlusse ja liitis need ühte asja numbriga 3-24-
  7. Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata. Põhjendused: 8.
  8. Ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Haldusmenetlus viidi läbi õiguspäraselt. Menetlusosalistele tagati piisav võimalus olla ära kuulatud ja esitada oma seisukohti. Arvestada tuleb, et tegemist ei olnud uue menetlusega ja vastustaja sai arvestada eelmises menetluses esitatud seisukohtadega. Ringkonnakohtu antud juhiste kohaselt tuli kontrollida kinnipidamistingimusi ja tervishoiuteenuste tagatust USA kinnipidamisasutustes ning seda, kas antud juhul riivaks väljaandmine isiku põhiõigusi kumulatiivselt määral, et kaaluda kriminaalmenetluse läbiviimist Eestis. Vastustaja edastas kaebajale kõik menetluses kogutud tõendid ja info ettevalmistava haldusakti sisu kohta, sh haldusakti põhimotiivid. Vastustaja antud tähtajad seisukohtade esitamiseks olid asja kiireloomulisust ja tõendite mahtu arvestades piisavad. Seejuures pikendas vastustaja seisukohtade esitamise tähtaega. Ärakuulamisõiguse võimaldamine ei tähenda, et vastustaja peab andma kaebajale sedavõrd pika tähtaja, et võimaldada võimalikult paljude hinnangute kogumist USA-st. Võimalik on koguda lõputult tõendeid, kuid nende kogumine ei ole õiguspärase otsuse tegemiseks vajalik ja menetluse 18

(49)3-24-335 venitamine sel eesmärgil ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole välja toonud, millises küsimuses jäi tal seisukoht esitamata. 8.
  1. Uurimispõhimõtet ja kaalutlusreegleid ei ole rikutud. Asjakohane on kontrollida kinnipidamistingimusi üksnes neis vanglates, kus olemasoleva teabe kohaselt on kavandatud kaebajat kinni pidada. Ülemäärane oleks kontrollida kinnipidamistingimusi kõigis USA kinnipidamisasutustes, kuhu kaebaja võidakse teoreetiliselt paigutada. See võtaks väljaandmismenetluselt oodatava efektiivse toime. Põhjendatud on lähtuda USA ametiasutuste selgitustest võimalike kinnipidamisasutuste kohta, kuhu isik reaalselt võidakse paigutada. EIÕK art 3 rikkumise künnis võidakse väljaandmisel ületada alles siis, kui vastava kaitsenormi rikkumise risk on reaalne. Tugineda ei või spekulatiivsetele väidetele. Väljaandmise otsustamisel ei ole nõutav võtta aluseks teises riigi paiknevat kõige kehvemate tingimustega vanglat, kui isiku sellesse paigutamine ei ole tõenäoline. Vastustaja kogutud tõendid on dokumentaalses vormis, lubatavad ja neid saab haldusmenetluses tõendina kasutada (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 2). Vastustajal puudub põhjus kahelda USA justiitsministeeriumi usaldusväärsuses ja antud vastuste õigsuses. Seda enam, et antud vastused on kooskõlas Indrek Tibari kohapealse vaatluse käigus kogetuga. On arusaadav, et ka demokraatlike ja põhiõigusi austavate riikide vanglasüsteemis võib esineda probleeme, kuid see ei tähenda, et isikuid ei tohikski mingisuguste probleemide esinemisel välja anda. Oluline on, et probleemide lahendamiseks oleksid olemas vastavad süsteemid ja kaebevõimalused, mis USA-s on olemas. Nii väljaandmis- kui loovutamismenetluses kehtib põhimõte, et uurimisruum on piiratud menetlusliigi lühikeste menetlustähtaegade ja ohu tõttu, et isik võib liiga ulatusliku ja pikaajalise kontrolli tõttu jääda karistamatuks. 8.
  2. Väljaandmist puudutav regulatsioon on

-iga kooskõlas. Kuigi vastustaja kohustused väljaandmisega seonduva kaalutlusotsuse tegemisel on võrreldes maakohtule antud pädevusega mõneti üldisemad, ei ole tegemist ebaselgusega, mis ei ole seaduse mõistliku tõlgendamise teel kõrvaldatav. Regulatsiooni eesmärgiks on, et halduskohus ei saa korralduse õiguspärasuse kontrolli raames asuda hindama väljaandmise õiguslikult lubatavaks tunnistamise eelduste täidetust, v.a kui neid asjaolusid ei olnud võimalik esitada maakohtule ega ringkonnakohtule. Seadusandja tahteks oli, et halduskohus ei peaks lahendama kriminaalmenetluslikke (karistusõiguslikke) küsimusi. Vastustaja antav korraldus on õiguspoliitilise iseloomuga, mistõttu peab selles olema põhistatud, et isiku väljaandmist takistavad asjaolud puuduvad olukorras, kus väljaandmine on õiguslikult lubatav. Seejuures peab vastustaja veenduma, et väljaandmistaotlust rahuldades ei tagane riik oma kohustusest kaitsta Eesti kodanikku ka välisriigis ja väljaandmisega ei kaasne isiku ebaproportsionaalset riivet. Kriminaalmenetluses hinnatakse kooskõla nende Eesti õiguse üldpõhimõtetega, mis seonduvad karistusõiguse ja kriminaalmenetlusega (seaduse tagasiulatuva mõju keeld, määratletuse põhimõte, enese mittesüüstamise privileeg, süütuse presumptsioon, õigus ausale ja õiglasele kohtumenetlusele). Vastustaja peab kontrollima väljaandmise kooskõla Eesti õiguse üldpõhimõtetega laiemalt. Ringkonnakohus hindas asjas nr 3-23-2038 väljaandmise lühikesi menetlustähtaegasid põhiseaduspäraseks. Need teenivad kaalukat avalikku huvi – kriminaalmenetluse läbiviimise võimaldamine mõistliku aja jooksul. Menetlustähtajad ei ole nii lühikesed, et takistaksid kaebeõiguse teostamist. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus, et väljaandmisleping oleks

ga vastuolus. 8.4. Väljaandmine on proportsionaalne, sellel on legitiimne eesmärk – välistada rahvusvahelisel tasandil karistamatuse oht, et tagada demokraatlike ühiskondade ja ühiste väärtuste kaitse. Kaebaja väljaandmine on vajalik USA-s õigusrahu taastamiseks, st kurjategija väljaselgitamiseks, vajadusel karistamiseks ning kannatanutele kuritegudega tekitatud kahju 19

(49)3-24-335 hüvitamiseks ja kuritegude edasise toimepanemise ärahoidmiseks. Väljaandmise eesmärgi legitiimsuse juures on võimalik arvestada väljaandmislepinguga väljaandmist taotleva riigi ees võetud rahvusvahelist kohustust ja väljaandmistaotlust lahendava riigi huvi seda järgida. Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö üldiste põhimõtetega ei ole kooskõlas, kui Eesti riik keelduks oma kodanike väljaandmisest üksnes põhjusel, et ka siin riigis on olemas uurimisasutused, prokuratuur ja kohus. Kaebaja tõlgendus tähendaks sisuliselt kõikidest väljaandmistaotlustest keeldumist, mis takistaks põhjendamatult rahvusvahelist kriminaalmenetlusalast koostööd, sh Eesti huve, ja oleks vastuolus kriminaalmenetluse üldiste eesmärkidega. Eestis toimetatava kriminaalmenetluse primaarne eesmärk ei saa olla kolmanda riigi ühiskonnas õigusrahu taastamine. Sellega ei taastuks kannatanute ja USA avalikkuse õigustunne. Ratsionaalne ja põhjendatud on lähtuda sellest, et kriminaalmenetluse läbiviimine toimub riigis, millel on toimepandud kuritegudega domineeriv seos – nii kuritegude toimepanemise koha kui ka tekkinud kahju mõttes. Kui Eesti kodanik tegutseb rahvusvaheliselt, sh teise riigi emiteeritud valuutas, ja viisil, et tekitab kahju teise riigi elanikele ja ka sealse õiguskorra väärtustele, ei saa ta eeldada, et tema tegevusele antakse õiguslik hinnang kindlasti Eesti Vabariigis. 8.
  1. Väljaandmine legitiimse eesmärgi saavutamiseks on sobiv ja vajalik. Prokuratuur on sõltumatu ja vastustaja ei kirjuta prokuratuurile ette, millises riigis kriminaalmenetlust läbi viia. Juhul, kui tegemist on välisriigis toimepandud kuriteoga, saab kriminaalmenetluse lõpetamise (või jätkamise) otsuse teha vaid prokuratuur. Prokuratuuri tegevuse õiguspärasuse hindamine ei ole vastustaja pädevuses ega osa väljaandmismenetlusest. Vastustaja jaoks on sisuliselt ratsionaalne prokuratuuri veendumus, et kriminaalmenetluse läbiviimise õigustatud huvi on tulenevalt tegude toimepanemise, kahju tekkimise ja kannatanute asukohast USA-l. Harju Maakohtu 20.11.2018 määrusest, millega anti luba kaebaja suhtes jälitustoimingute teostamiseks, nähtub, et kannatanute ja kahju tekkimise asukoht asub väljapool Eestist. Süüteod on rahvusvahelised ja seotud kõige enam USA-ga. Kaebaja kasuks väidetava kelmuse toimepanemiseks välismaise domeeniga veebilehti. Müüdavaid tooteid reklaamiti ingliskeelses foorumis ja tooteid müüdi USA vääringus ehk dollarites. Kaebajale süüksarvatavate kuritegude rahvusvahelist iseloomu kinnitab ka see, et Keskkriminaalpolitsei edastas USA justiitsministeeriumi õigusabitaotluse täitmiseks Riigiprokuratuurile 15 toimikut tõendeid, ms koguti kokku 7 eri riigist, st Lätist, Luksemburgist, Belgiast, Tšehhist, Saksamaalt, Austriast ja Norrast. 8.
  2. Väljaandmine on legitiimse eesmärgi saavutamiseks mõõdukas. Puudub alus eeldada, et USA kriminaalmenetluse tulemina mõistetav võimalik karistus põhjustaks ebaproportsionaalse põhiõiguste riive. Otsuse selle kohta, kas kaebajale USA-s mõistetav karistus on proportsionaalne, kooskõlas KrMS-i ja välislepinguga, tegi maakohus ja seda kinnitas ringkonnakohus. Kaebajat ei ähvarda väljaandmisel eluaegne karistus. Tegemist ei ole ka de facto eluaegse karistusega. Vastustaja on jõudnud järeldusele, et USA kinnipidamisasutustes on piisavalt tagatud inimväärsed tingimused ja inimväärikuse austamine. Vastustaja poolt eelmises kohtumenetluses esitatud tabel tõendab, et seni ei ole Eesti poolt välja antud Eesti kodanikele USA-s maksimumkaristust määratud. Ka EIK ei ole järeldanud, et USA karistused oleksid arvestades isikule etteheidetavaid tegusid ebaproportsionaalsed. Karistuse pikkus sõltub mitmest isikuga seotud asjaolust. Isikul on USA kohtu ees võimalik tuua esile võimalikke karistust leevendamisele viitavaid asjaolusid ning tehtavaid otsuseid ka vaidlustada. Kuigi USA karistuspoliitika on Eestist erinev ja rangem, ei kaasne kaebajale väljaandmisega tagajärge, mis oleks käsitletav tema põhiõiguste ebaproportsionaalse riivena. 8.
  3. Menetluskulude hüvitamise kord ei põhjusta ebaproportsionaalset põhiõiguste riivet. Kaebajal on õigus taotleda USA-lt riigi õigusabi korras määratud kaitsjat. Seega ei ole valitud 20
(49)3-24-335 kaitsja võtmine ja sellega seotud kulu vältimatu. Menetluskulude hüvitamiskorra erinevus ei välista väljaandmist. Kaebaja tugines A. Spektori arvamusele. Tegemist on kaebaja lepingulise esindajaga USA-s, kellel pärinev teave ei ole erapooletu ega usaldusväärne. Kuid ka sellest nähtub, et menetluskulude hüvitamine ei ole absoluutselt välistatud. 8.
  1. Kinnipidamistingimused ei riiva ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi. Haldusmenetluses selgitati piisava põhjalikkusega välja kinnipidamistingimused USA asjakohastes kinnipidamisasutustes. Väljaselgitatud teabest lähtuvalt ei kaasneks kaebajale tema väljaandmisega USA-le tema piinavat, julma või inimväärikust alandavat kohtlemist. Kinnipidamistingimuste väljaselgitamisel ei ole vastustaja piirdunud vaid USA ametiasutuste poolt kinnitatuga, vaid SeaTaci osas on Indrek Tibar ka kohapeal veendunud, et ametnike poolt kinnitatu vastab tegelikkusele ja ei ole põhjust kahelda põhiõiguste tagamises kinnipidamisasutustes, sh nii vahistamise kui süüdimõistmise korral. Igasugused võimalikud probleemid on analoogsed paljude riikide vanglasüsteemides ja neid esineb ka Eestis, mis ei tähenda, et tegemist oleks automaatselt isikute põhiõigusi rikkuva olukorraga ja et need peaks mõjutama isikute väljaandmist. Justiitsministeerium konsulteeris haldusmenetluses ka vanglate osakonnaga kinnipidamistingimuste osas Eestis ning leidis, et tingimused Eestis ja USA-s on igati võrreldavad ning teatud aspektides on USA kinnipidamisasutuste tingimused isegi paremad (nt on tagatud vahistatutele suurem liikumisvabadus ja rohkem kambrivälist aega). USA vanglasüsteem on ääretult suur ja erinevat tüüpi kinnipidamisasutustes on olukord erinev. On võimalik leida näiteid olukordadest, mis oleks pidanud olema lahendatud teisiti, ja olukordi, kus võibki esineda isikute õiguste rikkumist, kuid nende mõnede juhtumite pinnalt ei ole võimalik teha sedavõrd üldistatud järeldust, et USA kinnipidamisasutustes on läbivalt sedavõrd olulisi puudujääke, et see toob kaasa inimeste põhiõiguste rikkumise. Vastustaja on piisava põhjalikkusega ja kindlusega selgitanud välja kinnipidamistingimused konkreetsetes kinnipidamisasutustes, kuhu kaebaja võidakse paigutada, sh FDC SeaTac, ning jõudnud järeldusele, et põhiõiguste rikkumist ei esine. USA justiitsministeeriumi kirjadest ja Indrek Tibari poolt kohapeal ametnike vestlemisel saadud teabe pinnalt nähtub, et kinnipidamistingimused pärast süüdimõistmist on paremad kui FDC SeaTacis. 8.
  2. Ametikohtade täitmine vanglas on probleemiks ka Eestis. Siiski pole põhjust kahelda USA selgitustes, et BOP-i kinnipidamisasutuste personal on piisav, et tagada kinnipeetavate ohutu ja inimlik kohtlemine. Kuigi võrreldes
  3. a-ga on kinnipeetavate arv 3000 võrra tõusnud, on alates
  4. a-st siiski täheldatav langustrend:
  5. a ja
  6. a võrdluses on kinnipeetavate arv vähenenud enam kui 60 000 võrra. Kuigi tööjõupuudusega võib probleeme olla, on seda probleemi teadvustatud ja sellele lahendusi otsitud. USA justiitsministeerium kinnitas, et vanglaametnike puuduse korral tuuakse ametnikke üle teistest vanglatest, et igal juhul tagada nii kinnipeetavate kui vanglaametnike endi ohutus. Sama kinnitasid vanglaametnikud kohapealse vaatluse käigus ka Indrek Tibarile. Süsteemi üldised probleemid ei ole piisavad, järeldamaks, et USA vanglates saab isikule üksikjuhul osaks inimväärikust alandav kohtlemine. Kaebaja viidatud Janet Perdue 03.02.2024 arvamust ei ole esitatud. 8.
  7. USA justiitsministeeriumi 04.12.2023 ja 08.12.2023 vastustes esinev mõnevõrra erinev sõnastus on väheoluline ega oma sisulist tähtsust. Mõlema vastuse pinnalt on tuvastata, et kambrites on kinnipeetavatele tagatud vähemalt 3 m2 isiklikku ruumi ja sama saab järeldada ka Indrek Tibari kokkuvõttest. Vastustajal puudub põhjus kahelda nende andmete õigsuses. Kaebaja on teinud kaebuses arusaamatuks jäävaid arvutusi kambripinna kohta tuginevalt Robert Palmquisti mälu ja kirjelduste järgi koostatud joonistele, millel ei ole mingit usaldusväärset mõõtkavalist täpsust. Kindlasti ei saa sellisel teel esitatud arvutusi pidada täpsemaks USA vanglaameti selgitustest ja Indrek Tibari poolt kohapeal tajutust. USA justiitsministeeriumi 21
(49)3-24-335 04.12.2023 vastusest nähtub, et kaebajat ei paigutataks süüdimõistmise korral sellisesse kinnipidamisasutusse, kus kinnipeetavatel on vähem kui 3 m3 isiklikku ruumi, mistõttu ei ole põhjust EIÕK art 3 rikkumist eeldada. Kuigi kambrites olevad tualetid ei ole eraldatud ja võib ette tulla olukordi, kus kinnipeetav peab kasutama tualetti kambrikaaslase juuresolekul, ei näe vastustaja selles EIÕK art 3 rikkumist. USA selgituste kohaselt on enamuse ajast ööpäevast kambrid avatud ja kinnipeetavad saavad kasutada kambriväliseid tualette. Kambriväline aeg jääb vahemikku 15-16 h, moodustades enamuse ööpäevast. Robert Palmquist läks BOP-ist
  1. a-l pensionile ja ei mäleta FDC SeaTaci kambriväliseid tualette täpselt ning esitab vaid oletuslikke ja eelduslikke hinnanguid. Janet Perdue 03.02.2024 arvamust ei ole esitatud. Joshua Drateli arvamusest ei nähtu tema taust, et hinnata tema kokkupuuteid arvamuses esitatud asjaoludega. Jääb arusaamatuks, millel tema arvamuses toodud seisukohad põhinevad. Lisaks ei ole arvamust allkirjastatud ega muul moel kinnitatud. Seetõttu on selle usaldusväärsus kaheldav. Jesse Furmani otsus ei puuduta üldse FDC SeaTaci ega ka teisi võimalikke kinnipidamisasutusi, kuhu kaebaja võidakse süüdimõistmise korral paigutada, mistõttu ei ole see asjakohane. 8.
  2. Robert Palmquisti mälu järgi tehtud joonised ei ole usaldusväärsed. Kuna ta läks pensionile
  3. a-l, siis ei saa olla kindel, et tema kirjeldused vastavad FDC SeaTaci praegusele olukorrale. Seda enam, et need kirjeldused ei ühti USA selgituste ega Indrek Tibari kokkuvõttega, milles vastustajal pole tõsiseltvõetavat põhjust kahelda. USA justiitsministeeriumi 04.12.2023 vastusest nähtub, et kuigi puhkeala on siseruumides, on puhkeruum värske õhu tagamiseks osaliselt avatud. BOP-i 08.12.2023 vastusest nähtub, et FDC SeaTaci iga majutusüksuse juures on värskes õhus vaba aja veetmise ala võrkpalli- ja korvpalliväljakutega, mis võimaldab värskes õhus ja loomuliku valguse käes viibimist. Ka Indrek Tibari kokkuvõtte kohaselt on kinnipeetavatel võimalik kasutada FDC SeaTacis värskes õhus paiknevat spordikompleksi. Neid andmeid arvestades pole alus kahelda, et FDC SeaTaci puhkeala on praegusel hetkel selline, kus kinnipeetavatel on võimalik olla loomuliku valguse käes, hingata värsket õhku ja tegeleda soovi korral jalutamise või sportimisega. Nii Indrek Tibari kokkuvõttest kui USA justiitsministeeriumi 04.12.2023 vastusest nähtuvalt on kinnipeetavatel vaba ligipääs puhkealale/spordikompleksile kogu selle aja jooksul, mil nad ei pea olema kohustuslikult kambris ehk sisuliselt terve päeva vältel. Etteheide, et FDC SeaTac asub rahvusvahelise lennujaama lähistel, on otsitud ega anna põhjust asuda seisukohale, et seal kinnipidamine oleks seetõttu piinav, ebainimlik või muul moel jämedalt põhiõigusi riivav. Erirežiimi kohaldamine on võimalik ka Eesti vanglas. Siiski pole tõsiseltvõetavaid andmeid, et sellised erirežiimid oleksid FDC SeaTacis tavapärased ja pikaajalised. Indrek Tibari kokkuvõtte kohaselt on FDC SeaTacis kambrites aken hägustatud, kuid läbi aknaklaasi jõudis kambrisse päevavalgus, mistõttu ei saa rääkida kambris päevavalguse puudumisest. Samuti olid ühisruumid piisavalt valgustatud. Lisaks on kinnipeetavatel võimalik olla loomuliku valguse ja värske õhu käes puhkealal. FDC SeaTacis on ka vahistatutel võimalik päevase ajal vabalt ringi liikuda ja puhkealasid kasutada, samal ajal kui Eestis on vahistatute liikumisvõimalused oluliselt piiratumad ja kambrivälist aega, sh päevavalguse ja värske õhu käes olemiseks, on vähem. 8.
  4. Ka Eesti kinnipidamisasutustes võivad kohtumõistmist ootavate ja süüdimõistetute võimalused lähedastega suhtlemiseks olla erinevad. FDC SeaTacis on lubatud nädalavahetustel kokkusaamine lähedastega kuni 2 h ulatuses ning BPO-i 08.12.2023 vastuse kohaselt võidakse kinnipeetava taotluse alusel lubada nt pikemaajalisi külastusi. Vastustajal puudub põhjus kahelda BPO-i vastuses toodus, et eritingimustel külastusi võimaldatakse erinevatel põhjustel regulaarselt. Ka Indrek Tibari kokkuvõttes on viidatud erikokkulepete võimalikkusele (nt kohtumine 2 tunnist pikema aja välte, kohtumine mitmel järjestikusel päeval). Samuti nähtub 22
(49)3-24-335 erikokkulepete võimalikkus Janet Perdue 16.09.2023 arvamusest. Kuigi Janet Perdue arvamuse kohaselt on palju juhtumeid, kus personalinappuse tõttu erikokkuleppeid ei tehta või kokkulepitud kohtumised tühistatakse lühikese etteteatamisajaga, ei saa siiski kindel olla, kas arvamuse andja kokkupuuted peegeldavad FDC SeaTaci hetkeolukorda. Pealegi on arvamuse avaldaja viidanud, et tõenäoliselt kohaldatakse kaebaja suhtes rangelt ja eranditult külastusgraafikut. Nii selles konkreetses küsimuses kaebaja poolt esitatud arvamus kui ka paljud teised samasugused arvamused on selgelt hinnangulised ja põhinevad eeldustel ning subjektiivsetel arvamustel, mitte faktiväidetel ja tõenditel. EIK-i praktika kohaselt kaalub perekonna- ja eraelu puutumatuse riive intensiivsus väljaandmisega taotletava legitiimse eesmärgi üles üksnes erandlikel asjaoludel. Külastamisega kaasnev aja- ja rahakulu ei ole erandlik asjaolu. Väljaandmise otsustamisel ei ole määravat tähtsust, kas perel on üldse piisavalt raha väljaantava välisriigis külastamiseks. Kui kinnipidamisasutus peab turvalisuse kaalutlustel külastajate arvu piirama, siis vahetustega erinevatel külastuskordadel saaksid kaebaja pereliikmed teda külastada. 8.
  1. Advokaadiga kohtumiste osas on kaebaja tuginenud Joshua Drateli arvamusele, kuid selle arvamuse usaldusväärsus on küsitav. Kaebaja viidatud The Seattle Timesi artikkel ja USA justiitsministeeriumi 20.07.2023 raporti ei tõenda, et FDC SeaTacis oleks hetkel tõsiseid probleeme kinnipeetavate ja advokaatide kohtumiste korraldamisega. Need kajastavad minevikuprobleeme. Tõenäoliselt on probleemiga praeguseks tegeletud. Seetõttu pole alust eelistada USA hilisematele selgitustele ka kaebaja viidatud Janet Perdue 16.09.2023 arvamust. Kaebaja piiratud keeleoskus ei too kaasa väljaandmise ebaproportsionaalsust. Janet Perdue 30.10.2023 arvamusest nähtub, et kaebaja teatud määral valdab inglise keelt ja vanglaametnik on lubanud vajadusel tagada kinnipeetavatele tõlketeenuse. Keeleoskust on võimalik arendada. 8.
  2. Kaebaja turvalisus ei oleks USA-s enam ohustatud kui Eesti kinnipidamisasutuses. Kuna FDC SeaTacis paiknevatest kinnipeetavatest suurem osa on vahistatud, siis on nad motiveeritud hästi käituma, kuna probleemide tekitamine vahistuses viibides võib neile kaasa tuua pikema karistuse määramise. Janet Perdue 03.02.2024 arvamust ei ole esitatud ja Joshua Drateli arvamus ei ole usaldusväärne. Timur Gerassimenko viibis USA kinnipidamisasutuses 2014.
  3. a-l, mistõttu ei kajasta ta praegust olukorda. Samuti ei nähtu, millistes kinnipidamisasutustes ta viibis. Erinevates kinnipidamisasutustes võivad olla erinevad tingimused. Amid Magerramov ja Maureen Baird omavad oma sõnul kokkupuudet New Yorki piirkonna kinnipidamisasutustega. Lähtuvalt BPO-i 08.12.2023 vastusest pole põhjust arvata, et kaebaja paigutataks New Yorki piirkonna kinnipidamisasutusse. Oht sattuda kinnipidamisasutuses väärkohtlemise ohvriks ei ole absoluutselt välistatud. Seda ohtu ei saa välistada mistahes kinnipidamisasutuses. Pole põhjust arvata, et kaebajat ähvardaks USA kinnipidamisasutuses suurem oht kui Eesti kinnipidamisasutuses. Janet Perdue puhul pole arusaadav, kas tal on kokkupuuteid nende kinnipidamisasutustega, kuhu kaebaja tõenäoliselt paigutatakse. Kuigi FDC SeaTacis on olnud erineva tausta ja rahvusega inimesi, peetakse seda üldiselt turvaliseks asutuseks ja vähemalt kokkuvõte tegemise ajaks ei olnud seal rahvuse pinnalt probleeme tekkinud. 8.
  4. Ei ole põhjust pidada USA justiitsministeeriumi poolt Eesti Justiitsministeeriumile antud selgitusi ja vastuseid kuidagi deklaratiivseteks. Eesti Justiitsministeerium küsis USA-st infot spetsiifiliselt tervishoiuteenuste osutamise kohta ja sai küsimustele adekvaatsed vastused. Täiendavalt käsitles teemat FDC SeaTacis kohapealsel külastusel Indrek Tibar, kellele ametnikud kinnitasid, et gastroskoopilised protseduurid on konkreetses kinnipidamisasutuses ühed levinuimad ja kaebajale on tagatud vajalikud uuringud ka kinnipidamisasutuses. Kinnipeetavatel on võimalik kogu oma varasem haiguslugu ja teave tervisliku seisundi kohta anda üle kinnipidamisasutuse meditsiinitöötajatele ning käimasolevaid ravikuure jätkatakse 23
(49)3-24-335 ning vajadusel alustatakse ka uusi. USA justiitsministeeriumi ja BPO-i poolt antud selgituste kohaselt suudetakse kinnipidamisasutustes ravida praktiliselt kõiki kogukonnas esinevaid terviseseisundeid või nendega toime tulla. Ka EIK praktikas ei ole ühtegi juhtumit, kus USA kinnipidamisasutuste tervishoiuteenused oleksid olnud ebapiisavad ega suudaks täita EIÕK art 3 nõudeid. See võimaldab järeldada, et kõikehõlmavat tervishoiualast kriisi USA kinnipidamisasutustes ei esine. Sedavõrd suures süsteemid võib esineda probleeme, nagu neid esineb ka Eesti kinnipidamisasutustes. Kriitika esitamine ja teatud probleemsete juhtumite esinemine ei tähenda, et süsteem tervikuna ei toimi ja kõikides kinnipidamisasutustes on tingimused inimõigusi rikkuvad. Sellist järeldust kaebaja esitatud teabe pinnalt ei saa teha. EIK on pidanud õigustatuks lähtuda USA kinnipidamistingimuste väljaselgitamisel USA justiitsministeeriumi poolt edastatud teabest. EIK otsuses Aswat vs Ühendkuningriik (nr 17299/12) oli tegemist tõsise vaimse tervise häirega isikuga. Raske vaimse tervisehäirega isiku väljaandmisega kaasnevad probleemid on erandlikud ega ole ülekantavad praegusele juhtumile. Pealegi ei puuduta kaebajat ADX Florence kinnipidamiskeskust puudutavad asjaolud. Jesse M. Furmani arvamus ja määrus ei käsitle USA süsteemseid puudusi ega puuduta nende kinnipidamisasutuste tingimusi, kuhu kaebaja võidakse paigutada. Kaebaja tõendina esitatud ekspertarvamused kujutavad endast üksikisikute subjektiivset hinnangut, mille usaldusväärsuses on alust kahelda juba põhjusel, et ei ole teada, kas tegemist on sõltumatute ekspertidega. Tegemist on hinnanguliste arvamustega, mis ei tugine faktilistele asjaoludele ega tõenditele. Need ei väära USA justiitsministeeriumi selgitusi ja vastuseid konkreetsetes küsimustes ja konkreetsete kinnipidamisasutuste osas. Vastustaja ei tuvastanud EIK-i ega EK praktikat ega teisi avalikult kättesaadavaid usaldusväärseid andmeid, milles oleks seatud kahtluse alla USA kinnipidamisasutuste tervishoiutingimuste põhimõtteline vastavus õigusriigi nõuetele. Samuti ei viita sellisele praktikale või sellekohastele sõltumatutele ja usaldusväärsetele aruannetele kaebaja. Üksiknäidetest ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi vanglasüsteemi kohta ja järeldada väljaandmisega kaasnevat vältimatut ebaproportsionaalset põhiõiguste riivet. Olukord, kus juhtumit käsitleb vaba meedia ning võimalikud üksikjuhtude minetused on avalikustatud avaliku kohtupidamise materjalides, näitab, et valdkonna üle toimub demokraatlikule ja põhiõigusi austavale ühiskonnale omane ühiskondlik ja õiguslik kontroll. Avalik tähelepanu teemale ja avalikult kättesaadavad materjalid annavad tunnistust, et valdkond on läbipaistev, teemad on ühiskonnas olulised, vastavaid kinnipeetavate põhiõigusi peetakse piisavalt tähtsateks. See annab pigem tunnistust sellest, et ilmnenud probleemidega tegeletakse ja leitakse lahendused. Kaebaja on võimalik oma õiguste eest seista ka USA-s, kus vangidele on ette nähtud vastavad kaebevõimalused ja kohtulik kaitse. 8.16. Kuigi väljaandmisega kaasnev perekonna- ja eraelu riive on intensiivsem kui riigisisese kriminaalmenetluse korra, ei ole tegemist ebaproportsionaalse riivega. Kaebaja vahi alla võtmine, võimalik süüdimõistmine ja karistamine vangistusega on ka riigisiseses menetluses realiseeritavateks piiranguteks. Vastustaja ei tuvastanud põhjust eeldada, et USA keelaks kaebajal lähedastega suhelda. USA kinnitas vastupidist. Eelmises kohtumenetluses leiti, et ainuüksi perekonnapõhiõiguse riive tõttu ei saa kaebaja väljaandmist pidada ebaproportsionaalseks. Avalik huvi kriminaalmenetluse läbiviimiseks kaalub üles kaebaja perekonnapõhiõiguse riive. Erandlikke asjaolusid kaebaja puhul ei esine. Laste huvide esikohale seadmine ei tähenda, et mistahes laste huvidega vastuolus olevat otsust ei oleks võimalik teha, sh kui see on vajalik teiste isikute õiguste või olulise avaliku huvi kaitseks või edendamiseks. 8.17. Vastustaja järelepärimisele vastas USA justiitsministeerium 27.02.2024, et kaebaja esitatud arvamused tuginevad ainult avalikult kättesaadavale infole või arvamuse andja teadmistele, kuid isikud ei ole ise kinnipidamisasutuses käinud tingimustega tutvumas ning 24
(49)3-24-335 väited on suuresti spekulatiivsed ja nende kinnituseks tõendeid ei ole esitatud. Mitmed kaebused võivad küll olla käsitletavad põhimõttelise ebamugavusena, kuid samal ajal ei ole tegemist inimõiguste rikkumisega. Samuti selgitati, et kriminaalasja olulisis seisneb eelkõige petuskeemi laias ulatuses ning keerukas ja varjatud viisis, mistõttu puudutab see mitmeid riike üle maailma. USA on viinud läbi ulatusliku uurimise, mille tulemusel esitati kaebajale süüdistus ja arestiti pettusega omandatud vahendid, mis võimaldaks isiku süüdimõistmisel USA-l tagastada sadadele tuhandetele pettuse ohvritele nende vara, hoolimata nende asukohast. Pettuse ohvreid on tuvastatud kõikjal maailmast, sh Eestist. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidluse eseme piiritlemine
  1. Kohus arvestab asja lahendamisel asjaoluga, et kaebajate ja vastustaja vahel on olemas samalaadses asjas nr 3-23-2038 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus. Viidatud asjas oli samuti vaidluse all vastustaja otsus kaebaja väljaandmise kohta USA-le. Ringkonnakohus tühistas vastustaja otsuse põhjusel, et vastustaja rikkus uurimiskohustust ja jättis kontrollimata kinnipidamistingimused (sh tervishoiuteenuste tagatuse) USA kinnipidamisasutuses, kuhu kaebaja suure tõenäosusega pärast USA-le väljaandmist paigutataks, ning asjaolu, kas väljaandmine riivaks kaebaja põhiõigusi kumulatiivselt määral, et tuleks kaaluda kriminaalmenetluse läbiviimist Eestis. Vastustaja jättis kaebaja väljaandmise proportsionaalsuse hindamisel osa olulistest asjaoludest arvesse võtmata. Sellega tehti oluline kaalutlusviga, mis võis viia sisuliselt väära otsuseni (otsuse p 26). Kuna ringkonnakohus otsustas viidatud asjas, milliseid asjaolusid peab vastustaja kaebaja väljaandmise otsustamisel arvestama ja milliseid mitte ning kuidas tuleb tõlgendada KrMS-i asjakohaseid norme, siis ei pea kohus praeguses asjas neid küsimusi uuesti läbi analüüsima, vaid saab lähtuda ringkonnakohtu otsuses võetud seisukohtadest.
  2. KrMS § 443 järgi jaguneb välisriigile isiku väljaandmise menetlus eelmenetluseks Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris, väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks ja täitevvõimu pädevusse kuuluvaks väljaandmise otsustamiseks. Viimast saab vaidlustada halduskohtus (KrMS § 4521). Ringkonnakohus selgitas viidatud otsuse pdes 1618, et maakohus ja ringkonnakohus hindavad väljaandmise õigusliku lubatavuse juures väljaandmise kooskõla Eesti õiguse üldpõhimõtetega, mis seonduvad karistusõiguse ja kriminaalmenetlusega, s.o eeskätt küsimustes, mis kuuluvad maakohtu kompetentsi (nt seaduse tagasiulatuva mõju keelu ja määratletuse nõuded, enese mitte süüstamise privileegi, süütuse presumptsiooni ning ausa ja õiglase kohtumenetluse austamine jne). Vastustaja peab väljaandmisotsuse tegemisel kontrollima kriminaalmenetlusalasest koostööst keeldumise aluste puudumist laiemalt, analüüsides kõigi asjassepuutuvate põhiõiguste riive proportsionaalsust ja sellest tulenevalt väljaandmise kooskõla Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Maakohtu põhjendustele saab viidata vaid ulatuses, mis käsitleb väljaandmise lubatavuse karistusõiguslikke ja kriminaalmenetluslikke aspekte.
  3. Eeltoodust tulenevalt tuleb halduskohtul jätta tähelepanuta need kaebaja väited, mis seonduvad väljaandmise (kriminaal)õigusliku lubatavuse küsimusega, mis tuli ja oli võimalik esitada maakohtu menetluses: kriminaalasja üleandmise võimalikkus, vahistamismääruse (arrest warrant) olemus, tegude karistatavus, karistuse määrad süükspandava kuriteo eest Eestis ja USA-s, kuriteo aegumine, kautsjoni vastu vabastamise võimalus eeluurimise ajaks USA-s, ennetähtaegse vabanemise võimalused karistuse kandmisel USA-s, karistuse kandmiseks Eestile üleandmise võimalikkus ja tõenäosus. 25
(49)3-24-335 Nendes küsimustes avaldatud maakohtu ja ringkonnakohtu seisukohti ei saa halduskohus ümber hinnata. Kui väljaandmise (kriminaal)õigusliku lubatavusega seonduvad seisukohad jäid maakohtus esitamata, kuid nende esitamine oli põhimõtteliselt võimalik, ei saa ega pea neid hindama halduskohus (KrMS § 4521 lg 3). Kaebajal oli võimalik neid küsimusi tõstatada maakohtus ja sellele järgnevas määruskaebemenetluses. Kuna kaebajat esindas nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus vandeadvokaat, siis oli kaebajale professionaalne õigusabi tagatud ja kaebaja ei saa tugineda ebapiisavatele õigusteadmistele. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata ega tuvastada kriminaalmenetluslikke ega karistusõiguslikke asjaolusid. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses hinnata kriminaalasjas tehtud kohtulahendite õiguspärasust. Kohus jätab tähelepanuta kõik kaebaja etteheited maakohtu menetluses esinenud võimalikele puudustele. Sellekohased etteheited tulnuks esitada ringkonnakohtule. Vajadusel saanuks kaebaja esitada määruskaebuse Riigikohtule, taotledes edasikaebevõimalust piirava normi põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohtlahendid kaebaja välisriigile väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta on jõustunud. 12. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et KrMS § 4521 lg 3 või muud asjakohased KrMS-i normid on ebaselged ja seetõttu põhiseadusevastased. Kohtu hinnangul on asutuste ja kohtute pädevuste piiritlemine piisavalt selge. Norme on selgitatud täiendavalt seaduseelnõude seletuskirjades ja korduvalt tõlgendatud kohtumenetluses. Kaebaja põhiõiguste rikkumiseks ei saa pidada seda, et tal puudub võimalus samu asjaolusid erinevates kohtuharudes korduvalt vaidlustada.

-i järgi peab isikule olema tagatud kohtukaebevõimalus. Kaebajal oli võimalik vaidlustada kriminaalmenetluslikku küsimusi maakohtus ja muid küsimusi halduskohtus. Samuti on tal olnud võimalus kasutada edasikaebevõimalust. Ainuüksi see, et kaebaja kriminaalasjas tehtud kohtulahenditega ei nõustu, ei õigusta samades asjaoludes halduskohtus uue kohtumenetluse algatamist.

ei taga õigust läbida samades asjaoludes uusi kohtumenetlusi seni, kuni saavutatakse kohtulahend, mis isikule meeldib. Viidatud normistik ongi loodud selleks, et vältida samade asjaolude üle kokku 5 kohtuinstantsis vaidlemist. Maakohtu otsus ei ole vastustaja jaoks otsuse tegemisel tõendiks, vaid siduvaks otsuseks selle kohta, kas väljaandmine on õiguslikult lubatav või mitte. Ka halduskohtu pädevusse ei kuulu jõustunud kohtulahendite ümbervaatamine. Selline pädevus on Riigikohtul teistmismenetluses. Haldusmenetlus

  1. Vaidlusaluses korralduses on käsitletud kaebaja seisukohti ärakuulamise tähtaegade ebapiisavuse osas. Kohus nõustub vastustajaga, et ringkonnakohtu 29.11.2023 otsusega on selgitatud, millele pidi vastustaja haldusmenetluse jätkamise soovi korral tähelepanu pöörama. Vastustaja on 14.12.2023 kirjas (dtl 1248) selgitanud, et endiselt jäävad püsima kaebaja poolt 02.08.2023 Justiitsministeeriumile saadetud arvamuses käsitletud asjaolud. Sellest nähtub, et vastustaja pidas oluliseks lähtuda juba kaebaja poolt varasemalt esitatust ning selle kordamine ei olnud vajalik.
  2. KrMS § 452 lg 3 kohaselt tehakse väljaandmise põhjendatud otsus viivitamata. Sama kohustus laieneb ka kohtutele. Ka asjaolu, et väljaandmismenetluse kulgu on aeglustanud kaebaja advokaatide esitatud vastuväited, ei vabasta riiki vastutusest põhjendamatute viivituste eest. Väljaandmise haldusmenetluse kiire toimumine on ennekõike avalikes huvides, sh vältimaks süüteomenetluse aegumist, tõendite kättesaamatuks muutumist ja selle lõpptulemusena isiku võimalikku karistamatust. Haldusorgan peab tegema haldusmenetluses otsuse, kui tõendeid ja seisukohti on mõistlikul määral kogutud. Olukorras, kus haldusorgani ja isiku vahel on põhimõtteline erimeelsus asjaolude olemasolu ja kaalumise osas, ei pea haldusorgan jätkama tõendite ja seisukohtade kogumisega kuni 26

(49)3-24-335 jõutakse üksmeelele. Ka Riigikohus on selgitanud kohustust lahendada asi mõistliku aja jooksul ning et menetlusosalistega üksmeele otsimine ja põrkuvate huvide ühildamine ei saa toimuda igavesti (01.03.2017 otsus asjas nr 3-3-1-79-16, p 22). Seetõttu ei pea ka pärast isiku ärakuulamist tutvustama talle veelkord ärakuulamise tulemusel kujundatud haldusorgani seisukohta. Asjaolu, et haldusorgan ärakuulamise tulemusel menetlusosalisega ei nõustu, ei ole ärakuulamisõiguse rikkumiseks.
  1. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja rikkus kaebaja ärakuulamise kohustust. Kaebaja kuulati ära. Talle anti võimalus esitada oma seisukoht ja soovitud tõendid. Vastustaja tutvustas talle oma põhiseisukohti ja kogutud tõendeid. Samuti rahuldati kaebaja taotlus ja pikendati seisukohtade esitamise tähtaega. See, et vastustaja ei pikendanud tähtaega kaebaja soovitud ajani, ei too kaasa ärakuulamisõiguse rikkumist. Kuigi kohus leiab, et kaebajale võinuks kogutud tõendite mahu arvestades anda mõnevõrra pikema vastamise tähtaja ja otsuse tegemine mõni nädal hiljem ei oleks avalikke huve oluliselt kahjustanud, ei saa kaebajale antud tähtaega pidada ilmselgelt ebapiisavaks. Seda enam, et kaebaja teadis tema väljaandmise taotlusest juba
  2. a lõpust või
  3. a algusest ja tal oli piisavalt aega, et soovi korral tõendeid koguda. Kohus leiab, et käesolevas asjas on vastustaja leidnud tasakaalu ühelt poolt kaebajal tõendite esitamise võimaluse ning teiselt poolt avaliku huvi vahel, et haldusmenetluses jõutaks otsuseni. Kaebajal oli võimalik esitada tõendeid ka kohtumenetluses ja kohus hindas neid sisuliselt, kuid ka need ei kinnitanud vastustaja otsuse ebaõigsust. Kaebaja käitumine näitab pigem soovi menetlusega venitada.
  4. Samadele seisukohtadele jääb kohus ka kaebaja perekonna menetluslike õiguste osas.
  5. Kaebaja menetluslikke õiguseid ei ole rikutud sellega, et teda ei kuulatud Vabariigi Valitsuse istungil ära. Vabariigi Valitsus ei pidanud kaebajat istungil ära kuulama. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas Vabariigi Valitsuse istungil vahetult ära kuulamata jätmine mõjutas haldusakti sisulist õiguspärasust.
  6. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide Vabariigi Valitsuse korralduse parandamise ja selle pädevuse kohta. Halduskohtu kontrolli esemeks on vaidlustatud haldusakt – Vabariigi Valitsuse 25.01.2024 korraldus. Korralduse sisulist õiguspärasust kontrollides hindab kohus, kas vastustajal oli olemas oluline teave kaebaja põhiõiguste riivega seotud küsimustes ning kas rikuti oluliselt kaalutlusõigust. Haldusakt, s.o selle tekst peabki kajastama nii olulist teavet kui ka kaalutlusi. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust, kas Vabariigi Valitsus korralduse andjana nõustus eelnõu tekstiga või soovis, et arutelu tulemusel tehtaks korralduse teksti täiendusi (protokollis, dtl 344: Anda Vabariigi Valitsuse korraldus vastavalt Riigikantselei parandatud eelnõule. Justiitsministeeriumil teha enne allkirjastamist vajadusel korralduses töö korras täiendused laste õiguste teemal.). Protokolli kohaselt otsustati korralduse andmine ühehäälselt. Korralduse on allkirjastanud peaminister ja Riigikantselei õigusosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes (dtl 318), kellel on ka vastav allkirjastamispädevus (Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lg 4). Kuna KrMS § 452 lg 1 järgi valmistab väljaandmisotsuse eelnõu ette ja esitab Vabariigi Valitsusele Justiitsministeerium, siis oli Justiitsministeerium õige organ, kes pidi Vabariigi Valitsuse soovitud parandused korralduse eelnõusse sisse viima. Tegemist ei ole pädevuse rikkumisega. Väljaandmise proportsionaalsus
  7. Tallinna Ringkonnakohus leidis 29.11.2023 otsuses (p 23), et väljaandmine on menetlus, mille eesmärk on võidelda sellise isiku karistamatuse vastu, kes viibib muul territooriumil kui 27
(49)3-24-335 see, kus ta süüteo väidetavalt toime pani (EK 06.09.2016 otsus asjas nr C-182/15, p 39). Selle eesmärgi saavutamiseks on isiku väljaandmine küll sobiv meede, kuid kui väljaandmisega kaasneks isiku põhiõiguste väga intensiivne riive, tuleb vastustajal kaaluda, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada ka isiku põhiõigusi vähem riivama meetme abil, praegusel juhul kriminaalmenetluse läbiviimisega Eestis (nn paralleelmenetluse temaatika, vrd EIK-i otsus King vs Ühendkuningriik 44 , nr 9742/07, p 29). Ehkki otsuse selle kohta, millises riigis kriminaalmenetlus läbi viia, teeb väljaandmise menetluse alguses prokuratuur (kriminaalmenetluse läbiviimise ökonoomia küsimus), ei välista see siiski vastustaja pädevust hinnata sellise otsusega kaasnevat põhiõiguste riivet ja väljaandmise proportsionaalsust.
  1. Ringkonnakohtu poolt viidatud lahendis King vs Ühendkuningriik oli keskmes perekonnapõhiõiguse (art 8) riive. EIK leidis, et EIÕK ei näe ette õigust süüdistuse esitamisele konkreetses jurisdiktsioonis; samas süüdistuse esitamine koduriigis väljaandmise alternatiivina võib mõjutada hinnangut, kas väljaandmine oleks vastuolus EIÕK-ga. Kaalutlustena võis arvestada nii kaassüüdlaste kohtu alla andmist teises välisriigis; korrarikkumiste või kuritegude ärahoidmist ning ka teiste riikide ees võetud rahvusvaheliste kohustustega. Pidades silmas riikidevaheliste väljaandmiskokkulepete olulisust võitluses (eelkõige rahvusvahelise või piiriülese mõõtmega) kuritegevusega, saab isiku pereelu üksnes erandjuhtudel kaaluda üles isiku väljaandmisega taotletava legitiimse eesmärgi. Ka koduriigi ja väljaandmist taotlenud riigi vaheline suure vahemaa ja seetõttu pereliikmete kontaktide piiratuse korral ei saa jätta tähelepanuta isikule esitatud väga tõsiseid süüdistusi.
  2. Kohus nõustub eeltooduga ning leiab samuti, et isikute väljaandmisel teistele riikidele on ka muid legitiimseid eesmärke lisaks sellele, et vältida isiku karistamatust. Avalikuks huviks on ka rahvusvaheline koostöö iseenesest, sh eesmärk, et rahvusvahelisi lepinguid täidetaks ning kui Eesti Vabariigil tekib vajadus USA-st isiku väljaandmiseks, oleks see senise õiguspraktika ja vastastikkuse usalduse alusel võimalik. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2009 otsuses asjas nr 3-08-2568 leiti, et väljaandmise poolt kõneleb avalik huvi, mis seisneb rahvusvahelises koostöös võitluses kuritegevusega. Eesti Vabariik on seadusandja poolt väljaandmislepinguga piiranud iseenda täitevvõimu kaalutlusõigust iga üksiku taotluse lahendamisel. Niisiis saab Eesti Vabariik rahvusvahelise koostöö raames isiku väljaandmisest põhimõtteliselt keelduda üksnes siis, kui esineb mingisugune konkreetset isiku ja temale tema väljaandmisega kaasneda võivate tagajärgedega seotud kaalukas põhjus, mis lubab asuda seisukohale, et vajadus seda isikut nende tagajärgede eest kaitsta on kaalukam vajadusest tagada tõhus kriminaalasjades tehtav koostöö.
  3. Kaebaja leiab, et väljaandmisel puudub legitiimne eesmärk, kuivõrd menetlust on võimalik läbi viia ka Eestis. Kriminaalmenetluse läbiviimise koha valik on eeskätt otstarbekuse, väljaandmistaotluse saanud riigi huvi ning selle riigi enda menetlusvõimekuse küsimus. Vastustaja ei saa kriminaalmenetluslikke otsuseid kontrollida ega kahtluse alla seada, küll aga saab kontrollida väljaantavale tekkivate tagajärgede proportsionaalsust ning selle tulemusel sekkuda. Kohus nõustub vastustaja korralduses tooduga, et ühelt poolt on legitiimseks eesmärgiks kuritegevuse tõkestamine, samas võib olla etteheidetavate tegude keskne asukoht USA-s takistada kriminaalmenetluse praktilist läbiviimist Eestis. Seega võib kriminaalmenetluse läbiviimisel Eestis jääda kaebaja juhul, kui ta süüdi mõistetakse, osade etteheidetavate ja võimalike toime pandud kuritegude eest karistamata. Lisaks leiab kohus tuginedes eelnevalt viidatud EIK-i lahendile, et legitiimseks eesmärgiks on ka rahvusvaheliste kohustuste täitmine, nõustudes korralduses tooduga, et laiemalt kaitstakse sellega demokraatlikke ühiskondi ja ühiseid väärtuseid. 44 https://hudoc.echr.coe.int/#{%22itemid%22:[%22001-97174%22]}. 28
(49)3-24-335
  1. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale ette heidetava teo osas on otstarbekas viia kriminaalmenetlus ja õigusemõistmine läbi USA-s, sh kuivõrd USA-l on huvi ja piisavad ressursid sellises mahukas ja keerulises rahvusvahelise ulatusega kriminaalmenetluses kõigi menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Eesti uurimisasutustel ei pruugi olla sellist ressurssi ning kuritegu võiks jääda piisavalt uurimata. Pealegi ei saa Eesti kriminaalmenetluse primaarne eesmärk olla kolmanda riigi ühiskonnas õigusrahu taastamine ning kriminaalmenetluse läbiviimise õigustatud huvi on tulenevalt tegude toimepanemise, kahju tekkimise ja kannatanute asukohast USA-l ning mitte Eesti Vabariigil.
  2. Kaebaja on enda väljaandmise vajalikkuse vaidlustanud, kuivõrd väidetavaid kannatanuid on üksnes neli ning neil on õigus esitada oma nõuded Eestis. Eesti kohtud ei ole leidnud ühisrahastuse kampaanias midagi ebaseaduslikku ja on jätnud nõuded rahuldamata. Ühisrahastuse kampaania ei olnud suunatud USA kodanikele ega elanikele. Eestis on nii kaebaja, kriminaalmenetluses arestitud vara, tõendid ja tunnistajad. USA-s ei ole väidetavaid tegusid toime pandud, süüdistuses nimetatud juriidilised isikud asunud ega tegutsenud ning USA-s ei viibi ka väidetavaid kaasosalisi.
  3. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad seda, kas õigusabipalves toodu alusel on võimalik sedastada võimaliku teo olemasolu, mis on Eestis ja USA-s karistatavad. Nimetatut on käsitletud kriminaalmenetluse asjas nr x-xx-xxxx. Süüdistuskokkuvõtte (dtl 358) kohaselt veensid süüdistatavad vähemalt sadu tuhandeid investoreid üle maailma, sh investoreid Washingtoni osariigi läänepiirkonnast investeerima ja jätsid investeeritud raha endale, kokku üle 550 miljoni dollari ulatuses. Teise süüdistuses etteheidetava teokogumi kohaselt koguti investoritelt vähemalt 25 mln dollarit (alapunkt z; dtl 369). Sarnases suurusjärgus andmed on toodud ka USA justiitsministeeriumi 05.01.2024 kirjas (dtl 1393). Arvestades toodud summasid, ei saa olla tegemist vaid 4 kannatanuga ja sellist summat ei ole ilmselt võimalik koguda Eestis tegutsedes. Kannatanute ring võib olla selgumisel. Ka Eestis ilmusid kannatanud välja alles pärast kaebaja väljaandmise kohta meedias teabe avalikustamist.
  4. Pooled ei ole eri meelt osas, et kaebaja elu- ja viibimiskoht on Eestis. Samuti kaebaja vara asukoht, mis on arestitud või võidakse arestida, on süüdistuskokkuvõtte kohaselt mingis osas Eestis (kinnistud, sõidukid, pangakontod, seadmed). Samas nähtub süüdistuskokkuvõttest nii investorite kaasamine konkreetsest USA piirkonnast, ingliskeelsest reklaamist ja pressiteate kanalist, arvete saatmise viisist, et kaebajale etteheidetavate tegude asukoha kese ei olnud Eestis. Kuigi tegude toimepanemise fakti ja etteheidetavust kaebajale kontrollitakse alles kriminaalmenetluses, sai vastustajal olla talle esitatud dokumentide pinnalt põhjendatud kahtlust, et väidetavad teod on toime pandud ning süüdistuses nimetatud äriühingud on tegutsenud USA-s.
  5. 23.02.2024 kirjas (dtl 2209) on toodud, miks on see juhtum USA ametivõimude jaoks oluline – süüdistuste ja vahistamismääruste kokku panemiseks piisavate tõendite kogumiseks tuli rakendada enneolematuid uurimismeetmeid; ükski teine riik ei ole asjas süüdistust esitanud ning USA kriminaalmenetluse seadustik võimaldaks ohvrite õiguste taastamise asukohast hoolimata. Kaebaja ei ole kohtu ette toonud ka muud põhjust, miks on USA huvitatud nimelt ise sellise ressursimahuka uurimise läbiviimisest. Kohtule ei nähtu ühtegi kahtlust, et uurimine oleks ajendatud poliitilisest kuriteost või kaebaja rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamistest tulenevalt.
  6. Vajalikkuse aspekti kontrolli osaks on see, et on olemas mõni muu, vähemalt sama tõhus meede, mis riivab isikut vähem. Kohus saab aru, miks võib kriminaalmenetluse toimumine Eestis olla kaebaja suhtes vähem riivavam. Samas kannatanute arvu ja asukohta, samuti tegude 29
(49)3-24-335 toimepanemise asukohta arvestades ei saa kriminaalmenetlust Eestis pidada sama tõhusaks, kui teo eeldatava toimepanemise kohas läbiviidavat kriminaalmenetlust. Sealjuures puuduvad andmed selle kohta ning ka kaebaja ei ole selliseid andmeid esitanud, et valdav või arvestatav osa kannatanutest oleks Eestis. Väljaandmise üks eesmärk on ka see, et isik ei väldiks karistamist. Kõige toimunu põhjalik uurimine toimub hetkel ennekõike USA-s. Seega on meede vajalik. Karistamatuse vältimine on üks väljaandmise eesmärke. 29. Kaebaja on tuginenud, et süüdimõistmise korral oleks mõistetav karistus tõenäoliselt eluaegne, ennetähtaegse vabanemise võimaluseta. Kaebaja tugineb Mark Allenbaughi analüüsile, mh osas, et kaebaja toomine Eestisse karistust kandma on äärmiselt ebatõenäoline. Ka neis küsimustes on olemas maakohtu seisukoht. Samas põhjendas vastustaja, et

ei keela Eesti kodaniku väljaandmist riiki, kus on nende tegude eest, milles isikut kahtlustatakse või süüdistatakse, ette nähtud raskemad karistused kui Eestis. Võimaliku määratava karistuse pikkus on seotud kuriteo raskusega ning senises praktikas ei ole USA välja antud Eesti kodanikke maksimaalmääradega karistanud. Ka siis, kui lugeda karistuse võimalik maksimaalne pikkus kaebaja väljaandmise proportsionaalsuse hindamise osaks, on kaebajale ühe etteheidetava teo eest Eestis (KarS § 394 lg 2 p-d 1 ja 3 grupi poolt ja suures ulatuses toime pandud rahapesu) määratav maksimaalne karistus 10 aastat vangistust, samas kui USA-s võib olla määratav karistus nii rahatrahv, kolmeaastane käitumiskontrolliga katseaeg, kohustuslik erihindamislõiv ja kuni 20-aastane vangistus. Vaidlustatud korralduses on selgitatud, et prokuröridele teadaolevalt määratakse majanduskuritegude eest süüdi mõistetud süüdistatavatele harva pikem kui 15-aastane karistus ning kuigi föderaalset tingimisi vabastamise programmi ei ole, vähendatakse kinnipeetava karistust hea käitumise eest umbes 15% võrra. Karistuse raskusaste ja võimaliku määratava vangistuse pikkus on seotud kuriteo tõsidusega ja väljendab avaliku huvi kaalu kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Senises väljaandmismenetluste praktikas ei ole USA-le välja antud Eesti kodanikke maksimaalmääradega karistatud. Kaebaja ei ole ka vastupidist tõendanud. 30. Vastustaja poolt eelmises kohtuasjas antud selgituse kohaselt ei ole kaebaja süüdimõistmise korral tema karistuse kandmiseks Eestisse ületoomine võimatu. Süüdimõistetuid on mitmel korral Eestisse toodud või on nad vabanenud ilma ületoomiseta keskmiselt 2 aasta jooksul väljaandmisest arvates. See, et ületoomine ei ole võimalik kohe pärast süüdimõistmist, ei tähenda, et sellist taotlust ei võiks hiljem esitada. 31. Kaebaja leidis, et tema õigusi rikuvad ülemäärased kaitsekulud ja tema õigeksmõistmise korral on põhiõigusvastaselt hüvitisnõuded välistatud. Korralduses on leitud, et isikul on kohustus teatud ulatuses taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevat põhiõiguste riivet, sealjuures välisriigis. Kaebaja väljaandmisel on tagatud ka

§-st 21 tulenev õigus kaitsja abile (vt USA põhiseaduse

  1. parandus) ning samuti võimalus taotleda kaitsja määramist riigi õigusabi korras (nn Federal Public Defender; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2009 otsus asjas nr 3-09-1549, p 36). Sellisel juhul ei kujuta piirangud taotleda lepingulisele esindajale makstud tasude hüvitamist endast kaitseõiguse riivet. Halduskohus leiab, et ka need küsimused on oma olemuselt seotud väljaandmise (kriminaal)õigusliku lubatavuse küsimusega, kuivõrd nende argumentide kese on kriminaalmenetluses, mitte vangistusõiguses, sh kinnipidamistingimustes. Seetõttu jätab kohus toodud väited KrMS § 4521 lg 3 alusel tähelepanuta.
  2. Kokkuvõtlikult leiab kohus: 30

(49)3-24-335 − Keelatud ei ole isiku üleandmine mõnda muusse riiki, kus kriminaalmenetlus ei ole tagatud täpselt samas määras või kõrgemalt kui Eesti enda kriminaalmenetluse korraldus ette näeb. Tallinna Ringkonnakohus on rõhutanud nii 03.07.2007 otsuses asjas nr 307754 kui ka 28.04.2008 otsuses asjas nr 3-07-2482, et väljaandmine on lubatav, kui riigis, kuhu isik välja antakse, kehtib samaväärne õiguslik kaitse piinamise ning inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastu. − EIK on leidnud, et EIÕK ei nõua, et liitunud riigid nõuaksid samasuguste standardite järgimist ka kolmandatelt riikidelt, sh kontrollimist, kas süüteomenetlus kolmandates riikides on kooskõlas EIÕK art 6 kõigi nõuetega. Konventsiooni liikmesriik on kohustatud keelduma rahvusvahelisest koostööst üksnes juhul, kui tegemist on õigusmõistmise räige eiramisega (flagrant denial of justice) (Rozd ja Janousek vs Prantsusmaa ja Hispaania, nr 12747/87, p 110). Nõutav on art-ga 6 tagatud õiglase kohtuliku arutamise põhimõtete rikkumine, mis on nii fundamentaalne, et tähendab selle artikliga tagatud õiguse tühistamist või selle olemuse hävitamist (Ahorugeze vs Rootsi, nr 37075/09, p 115). Kaebaja väidetavad nö puudused USA õigussüsteemis ei vasta nendele tunnustele. − Vaidlustatud korralduses on asjakohaselt viidatud kaebaja võimalusele saada USA kohtumenetluses kaitsja nö riigi õigusabi korras. Olukorras, kus isikul on õigus kaitsja abile riigi kulul, ei ole isiku jaoks ebaproportsionaalselt koormav see, et oma valitud kaitsja kulusid õigeksmõistmise korral ei hüvitata. − Kaebaja nimetatud muude kulutuste hüvitamise kohustust EIÕK ette ei näe. EIK on siinkohal ka leidnud, et EIÕK art 5 lg 5 õigusvastaselt vabaduse võtmise hüvitamise kohustuse kohta ei kohaldu juhul, kui vabaduse võtmist ei saa pidada ebaseaduslikuks ja sellisel juhul on kompenseerimine siseriikliku õiguse küsimus50. Kinnipidamistingimused Tõendamiskoormus ja faktiliste asjaolude kontrolli ulatus 33. Rahvusvaheliste suhete ja eriti rahvusvaheliste lepingute osaks on vastastikkuse põhimõte51, mis samas ei välista igal üksikjuhtumil siiski lepingus ja/või seaduses sätestatud ulatuses riigipoolse üksikotsustuse tegemist. Vastastikkuse põhimõtte osaks on ka vastastikku usaldus, st vaikimisi tuleb eeldada, et demokraatlikud ühiskonnad ühiste väärtuste kaitsel tagavad kõigi, sh ka teise riigi poolt väljaantud isikutele nende inimõigused. Sellest lähtekohast sai ka vastustaja lähtuda. 34. Kaalukaks argumendiks selle kohta, et kinnipidamistingimused või mistahes muu põhiõiguste tagamine ei ole teatavas riigis reaalselt korraldatud nii nagu see riik väidab, saaksid eelkõige olla mingisugused rahvusvaheliste organisatsioonide või ka autoriteetsete riigisiseste valitsusväliste organisatsioonide poolt piisavalt laiapõhjalise andmehulga pealt tehtud järeldused või ka rahvusvaheliste kohtute poolt teatava riigi kinnipidamistingimustele antud 50 51 Norik Poghosyan vs Armeenia, nr 63106/12, p 34-36. https://hudoc.echr.coe.int/fre?i=001-205145 . Vt KrMS

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.