KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2024; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-23-1356 Haldusasi X’i kaebu

ga kaebuse käiguta. Kaebaja kõrvaldas puuduse 26.06.

2. Tallinna Halduskohus võttis 27.06.2023

ga kaebuse menetlusse.

1. Eesti Töötukassa vastas kaebusele 26.07.
3. Tallinna Halduskohus määras 29.02.2024

ga haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

1. X esitas täiendavad tõendid (tervisedokumendid) 20.03.
2. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
3. Kaebaja ei nõustu Eesti Töötukassa otsusega osalise töövõimetuse kohta (57%) Kaebaja terviseprobleemid ei ole lahenenud, need süvenevad pidevalt. Kaebaja väitel on ta endiselt 100% töövõimetu. Kaebaja selgituste kohaselt elab ta pideva valu ja piirangutega (kodade virvendus, parema jala puusaliigese, parema käe pöidlaliigese, parema pöidla bursiit, parema käe küünarliigese bursiit). Kaebaja peab võtma pidevalt palju erinevaid ravimeid, mis omakorda mõjuvad negatiivselt tema üldisele enesetundele. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsus nr TVH/23/011689, 17.03.2023 otsus nr TVT/23/017687 ja 18.07.2022 vaideotsus nr VO/22/1637 on õiguspärased.
5. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 14.03.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kantud terviseandmed. Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido ekspertarst (edaspidi TTO ekspertarst), võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 16.03.2023 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsusega nr TVH/23/011689 tuvastati, et X töövõime on osaline. Eesti Töötukassa 17.03.2023 otsusega nr TVT/23/017687 määrati X’ile töövõimetoetus. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veelkord kaebaja terviseandmeid, töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgses eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst.
6. Käesoleva kohtuasja raames on TTO ekspertarsti 12.07.2023 seisukoha, kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning koostanud 25.07.2023 oma seisukoha töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas. Töötukassa töövõime 2 hindamise ekspertarsti 25.07.2023 koostatud seisukohas nõustub dr Pille Tommingas TTO ekspertarsti 12.07.2023 hinnanguga ja jääb esialgse seisukoha juurde, et kaebaja töövõime on osaline.
7. Tervise- ja tööministri 07.09.2015

nr 39 § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa.

§ 6

lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed. 16.

1. TTO ekspertarst hindas 16.03.2023 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 2, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 2, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 0, asjade liigutamine – arvväärtusega 1, käteosavus – arvväärtusega 1, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega
2. Teiste valdkondade piiranguid ei tuvastatud. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 6.

§ 8

lg 1 kohaselt hinnatakse töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades vaide esitaja töövõime osaliseks. Kohtumenetluses muutis TTO ekspertarst oma seisukohta käelise tegevuse valdkonna piirangu osas ning kaebajal tuvastati käelise tegevuse valdkonnas samuti mõõdukas piirang. 16.

1. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa töövõime hindamise ekspertarst kaebaja töövõime hindamise taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused, objektiivsed terviseandmed veel kord üle ning jäi esialgse seisukoha juurde. Kaebaja töövõime on hinnatud osaliseks, sest kaebajal on plaanis kordusablatsioon (kaebaja kirjelduse alusel mai 2023). Kordusablatsiooni järgselt võiks oluliselt väheneda rütmihäirete esinemissagedus ning piirangud töövõimele. Regulaarse taastusraviga ning valuravi optimeerimisel võiks oodata ka soodsat dünaamikat liigesvaevuste osas ning töövõime paranemist. Kaebaja töövõime on hinnatud osaliseks, sest kuigi kaebajal esinevad tegutsemispiirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas, on need mõõdukad ning ei põhjusta töövõime täielikku puudumist. 16.
2. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna kaebaja osaline töövõime on töötukassa 16.03.2023 otsuse nr TVH/23/011689 kohaselt õigesti tuvastatud, on ka 17.03.2023 töövõimetoetuse otsus nr TVT/23/017687 õiguspärane.
3. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et tal oli
4. südame ablatsioon 08.05.2023, kuid tunneb südamerütmi häireid ning väsimust. Terviseandmete alusel kaebajal tüsistusi esinenud ei ole. Piiranguid on võetud hindamisel arvesse arvestades varasemat rütmihäiret koormuse foonil. Terviseandmete alusel on piirangud ravi foonil kompenseeritud, esinenud positiivne dünaamika. Mõju töövõimele on väga vähene. Ravi, taastusravi ja treeninguga piirangud tõenäoliselt veelgi leevenevad.
5. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et tal on pidev valu ja piirangud (kodade virvendus, parema jala puusaliigese, parema käe pöidlaliigese, parema pöidla bursiit, parema käe küünarliigese bursiit). Kaebaja 3 peab tarvitama palju ravimeid, mis mõjutavad tema üldist enesetunnet. Vastustaja selgitab, et kaebaja terviseandmetes puuduvad viited parema pöidla bursiidile. Kaebaja kirjeldatud piiranguid on võetud arvesse käteosavusega seotud võtmetegevuste juures. Töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid koos kompenseeriva raviga. Ravimite tarvitamine on eesmärgiga parandada töövõimet, vähendada vaevusi ja piiranguid. Viited ravimitest tingitud töövõimet mõjutavatele piirangutele puuduvad.
6. Täiendavas 10.04.2024 seisukohas kaebaja poolt kohtule edastatud tervisedokumentide osas jäi vastustaja oma seisukohale, et kaebaja poolt 16.06.2023 esitatud kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu vaatamata kaebaja poolt esitatud täiendavatele terviseandmetele. Kaebaja on 20.03.2024 kohtule esitatud täiendavad terviseandmed, mis on aga hilisemad kui kaevatavad otsused ega kinnita, et Eesti Töötukassa otsuste tegemise ajal oleksid kaebajal esinenud piirangud raskemad kui need otsuste vastuvõtmise ajal olid hinnatud. Kaebaja töövõime hindamisel hinnatud haigusseisunditest põhjustatud piirangute kohta oli teada, et need vajavad edaspidist ravi ja käsitlust. Kaebaja on eelneva hindamisotsuse kehtivusaja lõppemise tõttu esitanud 25.03.2024 korduva töövõime hindamise taotluse ja uue eksperdiarvamuse andmisel menetlustähtajaga 08.05.2024 võetakse arvesse muuhulgas ka kõik kaebaja poolt kohtule esitatud täiendavad terviseandmed. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsust nr TVH/23/011689 ja 17.03.2023 otsust TVT/23/017687 ning taotletud nende tühistamist osas, mis on kaebaja jaoks ebasoodne, samuti vastava taotluse või vastavate taotluste uuesti läbivaatamise kohustamist. Taoliselt on kaebus menetlusosalise avalduste tõlgendamise järgselt Tallinna Halduskohtu 27.06.2023

ga menetlusse võetud (vt ka

p 3). Põhivaidlus väljendub siiski osalise töövõime tuvastamisega seostuva 16.03.2023 otsuse nr TVH/23/011689 õiguspärasuse küsimuses, sest 17.03.2023 otsuse koostamisel ja vastava töövõimetoetuse määramisel on lähtutud nimelt sellest, et täielikku töövõime puudumist kaebajal ei tuvastatud. Seega on 16.03.2023 ja 17.03.2023 otsused omavahel seotud, mis tähendab seda, et kõigepealt on vaja hinnata kas 16.03.2023 otsuse puhul on selle õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud. 17.03.2023 otsuse saab osaliselt tühistada ning vastavad kohustamisnõuded rahuldada siis kui põhivaidlus laheneb kaebaja kasuks. 16.03.2023 otsuse õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvaid nõudeid rahuldada ei saa. 21. Menetlusosaliste seisukohti ning haldusasja juurde esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks ei ole siiski alust. Vastustaja on tuginenud 16.03.2023 otsuse nr TVH/23/011689 vastuvõtmisel sellekohasele õiguslikule regulatsioonile ning põhimõttelisi kaalutlusvigu antud juhul täheldada ei saa. Vastavalt töövõimetoetuse seaduse (edaspidi ka – TVTS) § 5 lg 3 punktile 2 tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul osaline töövõime siis kui tema töötamine on sama seaduse ja paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud. TVTS § 5 lg 2 kohaselt võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Veel on juhindutud tervise- ja tööministri 07.09.2015

st nr 39 (edaspidi ka määrus nr 39), millega kehtestati töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu. Tervise- ja tööministri

nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 6 kohaselt tuvastatakse isiku töövõime ulatus töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel, kusjuures vastavalt sama

viienda paragrahvi esimesele lõikele koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete- (p 1), töövimetoetuse seaduse § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmete (p 2) alusel ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral 4 täiendavate terviseandmete põhjal taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (p 3). 22. Antud juhul ongi vastustaja lähtunud töövõime tuvastamise aluseks olnud AS Arstikeskuse Confido ekspertarsti Pille Teppandi eksperdiarvamusest, mis koostati

nr 39 § 3 lõikes 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa.

nr 39 § 3 lõikes 2 on toodud välja 7 erinevat kehalise ja vaimse võimekuse valdkonda ning võtmetegevust, mida kohus siinkohal üle ei korda. Iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse

nr 39 kuuenda paragrahvi kolmanda lõike kohaselt skaalal 0-4, kusjuures vastavalt sama

kaheksanda paragrahvi esimesele, neljandale ja viiendale lõikele hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõime osaliseks kasutades kaalutlusõigust ja arvestades sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või kui isik ei suuda mis tahes võtmetegevust sooritada iseseisvalt ning töövõimeliseks, kui võtmetegvuste raskusastemete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Ekspertarst on märkinud kokkuvõtva soovitusena, et raskuste teisaldamine ja raske füüsiline töö ei ole taotleja jaoks sobilik ja et sobib töö, mis võimaldab teha vastavalt vajadusele puhkepause ning korrigeerida kehaasendit. Ekspertarst on võtnud arvesse taotleja enda hinnangut ning kõrvutanud seda meditsiiniliste andmetega. Vastav eksperthinnang on haldusasja materjalide juurde ka esitatud. 23. Kaebajal on olnud pikaajaline tervisekahjustus (TVTS § 1 lg 1 ja § 5 lg 1,

nr 39 § 2 p 1). Selles ei ole vaidlust, sest vastasel korral ei oleks olnud põhjust eelnimetatud regulatsioonide alusel isiku töövõime ulatust üldse hinnata. Nähtuvalt haldusasja materjalist hinnati töövõime ulatuse kindlakstegemise käigus kaebaja võtmetegevuste raskusastmeid erinevate arvväärtusega ning kokkuvõttes tuvastati töövõime vähenemine kestusega 1 aasta.

§ 8

lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime osaliseks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestab eksperdiarvamuse andja kaalutlusõiguse kasutamisel tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. Antud juhul oligi võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa neljast suurem, mis võimaldas määratleda töövõime ulatuse osalisena. Ekspertarst asus seisukohale, et kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.

1. Eesti Töötukassa tugines töövõime hindamisel töövõimetoetuse seaduse paragrahvidele 5-9 ja vastavale eksperdiarvamusele asudes seisukohale, et kaebajal on osaline töövõime. Eesti Töötukassa on kaalunud vaidlusaluse küsimusega seonduvaid asjaolusid veel ka 22.05.2023 vaideotsuse koostamise raames ja asunud seisukohale, et kaebaja osaline töövõime oli 16.03.2023 otsuse kohaselt õigesti tuvastatud, mistõttu ei ole alust ka vastava töövõimetoetuse määramise kohta tehtud otsustust muuta. Samas on eelnimetatud vaideotsuses märgitud, et kui kaebaja töövõime edaspidi muutub ja seda kinnitavad ka infosüsteemis olevad või muul moel tõendatud terviseandmed, on võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus. Vastustaja 10.04.2024 menetlusdokumendist nähtuvalt ongi korduv töövõime hindamise taotlus 25.03.2024 seisuga esitatud. Seejuures märgib vastustaja, et korduva hinnangu andmisel võetakse arvesse ka neid täiendavaid terviseandmeid, mille kaebaja on vahepealsel perioodil kohtule esitanud. Mis puutub täiendavate andmete esitamisse, siis seonduvalt eelnimetatuga peab kohus vajalikuks siinkohal märkida, et haldusakti õiguspärasuse küsimust hinnatakse üldjuhul siiski haldusakti andmise ajahetke seisuga, mistõttu ei pruugi hilisemalt ilmnenud täiendav informatsioon vastava haldusakti õiguspärasuse osas enam mõju avaldada. Küsimus on selles, et olukorra muutumine ei ole selleks aluseks, mille pinnalt vastav otsustus tühistada kui see oli haldusakti andmise ajahetkel õigusaktidega kooskõlas ning õiguspärane. Situatsiooni muutudes ja täiendavate andmete lisandumisel võib vastustaja hinnang ka teistsuguseks kujuneda, kuid see ei ole praeguse vaidluse esemeks. Taoliste 5 vaidluste eripära väljendub veel ka selles, et ekspertarvamuses esitatud meditsiinilise sisuga aspekte kohus hinnata ei saa. Kogu töövõime hindamise metoodika kui sellise puhul on aga tegemist riigi sotsiaalpoliitilise valikuga ning sotsiaalpoliitiliste valikute kohtulik kontroll on samuti piiratud. Sarnaste vaidluste lahendamisel saab kohus kontrollida üksnes seda kas vastav haldusakt või vastavad haldusaktid on haldusmenetluse seaduse nõuetega vajalikul määral kooskõlas. Antud juhul on see nii.
2. Lähtuvalt eeltoodust ei ole Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsuse nr TVH/23/011689 tühistamiseks alust. Olukorras, kus 16.03.2023 otsus osutus õiguspäraseks, ei saa rahuldada ka 17.03.2023 otsuse osalise tühistamise nõuet. Nimetatud otsusega määrati kaebajale töövõimetoetus lähtuvalt eelnevalt kindlaks tehtud osalisest töövõimest ning selles kontekstis on tegemist kaebaja jaoks soodsa haldusaktiga. Vaidlustatud haldusaktide õiguspäraseks osutumise korral ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet. Seega jääb kaebus terves ulatuses rahuldamata.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 6