← Eesti

4-23-4321/34

Obsah (6)§ 2§ 29§ 38§ 155§ 156§ 23

4-23-4321 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2024, Pärnu Väärteoasja number 4-23-4321 (940022000189) Kohtunik Liisa Reinfeldt Kohtuistungi sekr

§ 2, § 132 p 3, § 133-135 kohus otsustas: 1.

Rahuldada Andres Mõisa lepingulise kaitsja Indrek Veso kaebus. Tühistada Keskkonnaameti uurimisosakonna 08.12.2023 otsus väärteoasjas 940022000189, millega Andres Mõisa karistati MS § 68 lg 1 alusel rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 euroga, ning lõpetada tema suhtes alustatud väärteomenetlus väärteoasjas nr 940022000189

§ 29lg 1 p 1 alusel, s.o isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. 1

(11)4-23-4321 2. Rahuldada osaliselt menetlusaluse isiku kaitsja taotlus jätta menetluskulud Keskkonnaameti kanda. Menetluskuludena mõista Eesti Vabariigilt välja

§ 38lg 1, Kr

MS § 181 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel välja valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 2337,15 eurot (õigusabikulud 612,00 + 612,00 + 51,85 + 725,90 + 207,40, s.o kokku õigusabi summas 2209,15 eurot (koos KM-ga) + sõidukulud 128 eurot (koos KM-ga)). Ülejäänud menetluskulude osa, s.o 4889,85 eurot, jätta menetlusaluse isiku kanda. 3. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule tulenevalt

§ 155lg 1 p-st 1.

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kättesaamisest (

§ 156

lg 1) ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (

§ 156

lg 3).

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 23.04.

  1. Asjaolud ja menetluskäik
  2. 08.12.2023 koostas Keskkonnaameti uurimisosakonna vanemuurija Käthlin Ploompuu Andres Mõisa suhtes väärteoprotokolli selle kohta, et ajavahemikul detsembri lõpp 2021 kuni jaanuari algus 2022, kohtuvälises menetluses täpselt tuvastamata kuupäevadel, teostas Andres Mõis X vallas, X külas, A-M maaüksuse (katastritunnus X) eraldisel nr 3 raietöid, mille käigus raius eraldiselt nr 3 peale harvendusraiet kasvama jäänud puid, see tähendab Andres Mõis teostas 0,50 hektari ulatuses lageraie.
  3. 08.12.2023 koostatud üldmenetluse otsusega nr 940022000189 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest Andres Mõisale karistuseks metsaseaduse (edaspidi MS) § 68 lg 1 järgi rahatrahv 130 trahviühikut, s.o 520 eurot.
  4. 22.12.2023 esitas Andres Mõis esindaja vandeadvokaat Indrek Veso vahendusel Pärnu Maakohtule kaebuse Keskkonnaameti 08.12.2023 üldmenetluse otsusele. Kaebuses leitakse, et Keskkonnaameti 08.12.2023 otsus väärteoasjas nr 940022000189 tuleb tühistada ning lõpetada

§ 29lg 1 p 1 kohaselt Andres Mõisa suhtes läbiviidav väärteomenetlus.

Menetluskulud palutakse kaebuses jätta Keskkonnaameti kanda. 4. Keskkonnameti esindaja vanemjurist Annika Koha oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas nr 940022000189 koostatud üldmenetluse otsuse peale esitatud kaebus täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kokkuvõtvalt leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetlus on läbi viidud kooskõlas väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse seadustikes sätestatud nõuetega, oluliste menetlusvigadeta ning määratud karistus on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatud põhimõtetega ja Riigikohtu praktikaga. Arvestades eeltoodut ei ole Andres Mõisa kaebus põhjendatud ja Keskkonnaameti 08.12.2023 väärteoasjas nr 9400210004189 tehtud otsuse tühistamiseks puudub alus. 2

(11)4-23-4321 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 5. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid kaebuse juurde ning palusid Keskkonnaameti 08.12.2023 otsus tühistada ja Andres Mõisa suhtes läbiviidav väärteomenetlus väärteoasjas nr 940022000189 lõpetada

§ 29lg 1 p 1 kohaselt.

  1. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 08.12.2023 otsus muutmata. Pärnu Maakohtu seisukoht
  2. Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leiab, et kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
  3. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Andres Mõisale ette seda, et ajavahemikul detsembri lõpp 2021 kuni jaanuari algus 2022, kohtuvälises menetluses täpselt tuvastamata kuupäevadel, teostas Andres Mõis X vallas, X külas, A-M maaüksuse (katastritunnus X) eraldisel nr 3 raietöid, mille käigus raius eraldiselt nr 3 peale harvendusraiet kasvama jäänud puid, see tähendab teostas 0,50 hektari ulatuses lageraie. Andres Mõis oli teadlik, et X vallas, X külas, A-M maaüksuse (katastritunnus X) eraldisel nr 3 on eelnevalt metsateatise nr X alusel teostatud harvendusraiet. Metsaseaduse § 29 lg 4 punktide 1-3 kohaselt ei ole lubatud eraldisel 3 kasvavas puistus teha lageraiet. Eeltooduga rikkus Andres Mõis MS § 29 lg 4 р-i 1 ning § 31 lg-t 2, pannes teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses, s.t Andres Mõis teadis, et metsaseaduse alusel võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu ilma kehtiva metsateatiseta, kuid jättis kontrollimata, kas seda võib teha igasuguses metsas, arvestamata teisi seaduse alusel kehtestatud piiranguid, mistõttu pidi Andres Mõis möönma, et kui ta ei kontrolli, kas tema tegevus vastab metsaseaduse nõuetele, siis võib ta toime panna õigusrikkumise. Sellega pani Andres Mõis toime MS § 68 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o puude ebaseadusliku raiumise. MS § 41 lg 14 järgi võib metsateatist esitamata metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. MS § 68 lg 1 järgi on väärteona karistatav metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamine. MS § 29 lg 4 p 1 järgi on lageraie lubatud puistus, mis vastab vähemalt tingimusele, et puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusega või sellest suurem. MS § 31 lg 2 järgi ei tohi harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast ning sama sätte lg 4 sätestab, et puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Metsa majandamise eeskirja § 6 lg 4 kohaselt ei tohi pärast harvendusraiet puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 märgitust.
  4. 17.02.2022 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolliga (väärteotoimik tl 23-32), 17.02.2022 koostatud keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akti ja selle lisadega (väärteotoimik tl 33-36) ning 17.04.2022 koostatud keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akti ja selle lisadega (väärteotoimik tl 52-56) on tõendatud, et kuna takseerandmete järgi kasvas eraldisel 3 enne raiet 3

(11)4-23-4321 45-aastane, 19 m kõrgune, 17 cm keskmise läbimõõduga kase enamuspuuliigiga puistu, siis metsa majandamise eeskirja lisa 1 ehk „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ kohaselt peab eraldisel 3 kasvava puistu rinnaspindala alammäär olema pärast harvendusraiet 14,2 m2/ha ning sellesama puistu esimese rinde rinnaspindala oli 22 m2/ha ja peale Andres Mõisa poolt teostatud raiet oli puistu harvendusjärgseks rinnaspindalaks 2,7 m2/ha.
  1. J. M tunnistajana antud ütlustest (kohtutoimik tl 61-64) nähtub, et Andres Mõis on tema noorem vend ning neil on suur hulk ühist majapidamist. Samuti toob tunnistaja välja, et kõik väärteos etteheidetu on tegelikult tema poolt tehtud, kuigi ta on veendunud, et käitus seaduse järgi, kuid ta oli selle raie teostamise projekti juht ja läbiviija. Raiumise peale tuli tunnistaja ise, mitte Andres Mõis, kuid tunnistaja seisundist tulenevalt teostas raiet Andres üksinda. Tunnistaja astus MTÜ Ü. M liikmeks
  2. aastal ja seal ütles tunnistajale MTÜ Ü. M esinaine K-A. V seda, et metsaomanikult ei eeldata enam metsaseaduse tundmist, metsaomanikule on jäetud 20 tihumeetrit vabalt raiuda ja kõik muud asjad tuleb anda metsafirmale, kus teevad seda tööd professionaalid. Selle põhimõtte alusel tunnistaja ka käitus. Vaidlusaluseks objektiks on A-M kinnistu, täpsemalt selle metsaeraldis number 3, pindalaga 0,66 hektarit, ning see kuulub U OÜ-le ja OÜ U lõplik ja ainuke kasusaaja on tunnistaja ise. Väärteos etteheidetud ajavahemikul, s.o detsembris 2021 ja jaanuaris 2022, toimus see, et tunnistaja, tuletades meelde seda 20 tihumeetri raiumise õigust, pakkus oma vennale
  3. aasta lõpus, et nad saavad võtta ühes metsasalus, kus kasvas tunnistaja kaudse mõõtmise järgi 25 tihumeetrit 150 puud (keskealist, 45-aastast kaske), kasvavad puud maha ning teha need omale küttepuudeks, kuivõrd tunnistaja oli aru saanud, et need puud niikuinii sinna metsasalusse kasvama ei jää, sest tal oli seal juba detailplaneering (päikesepark) tehtud ja tunnistaja teadis, et vallavalitsus, Keskkonnaamet toetab seda. Kuna metsasalus oli tihumeetreid natuke rohkem kui 20, siis teadis tunnistaja, et nad peavad venitama raie tegemise 2 aasta peale selleks, et nad ei võtaks ühel aastal rohkem kui 20 tihumeetrit. Pärast puude mahavõtmist tõid nad puud koju, seejärel Andres lõhkus ära ja nad jagasid lõhutud puud pooleks. Tunnistaja toob välja, et algul, kui Keskkonnaamet teda esimest korda üle kuulas, siis Keskkonnaametist öeldi, et seal on üle 78 tihumeetri raiumine, ja üldse ei olnud juttu, et see ala oleks liiga lagedaks tehtud. Metsa mahavõtmine toimus faktiliselt niimoodi, et tunnistaja näitas pärast arvutuste tegemist Andresele konkreetsed puud ette, mida maha võtta, ning seejärel võttis Andres need maha. Tunnistaja J. M kinnitab, et
  4. aastal A-M kinnistul viidi läbi ka muud raiet, mil tunnistaja sõlmis S OÜ-ga lepingu ja nende käest tellis töö, raievanust lepingus ei olnud, kuid Andresega tunnistaja mingit lepingut ei sõlminud. S i töötajad alustasid
  5. aasta septembri lõpus raie tegemisega ja
  6. aasta oktoobri alguses lõpetasid,
  7. aasta detsembri alguses sai tunnistaja kõik rahad kätte ning siis otsustas ta raiuda enda kui metsaomaniku õiguse alusel 20 tihumeetrit sellel aastal. S OÜ tegi töid metsateatise alusel, tunnistaja arvates tema võttis juriidiliselt metsateatise, aga S täitis ise lähteandmed. Tunnistaja teab, et raieliigina olid selle kinnistu eraldisel 3 selle metsateatise alusel lubatud harvendusraie. Neid eraldisi on kinnistul kokku 12 tükki, kõikidel raiet ei toimunud. S OÜ juurde läks tunnistaja kuskil sama aasta keskel või suvel, kuna tal oli vaja heakskiidu saanud detailplaneeringu tegemiseks seaduse alusel lubatud kindel arv puid maha võtta. S i töötajad ütlesid tunnistajale, et nad saavad kõik kohad, v.a see kindel koht, s.o eraldis 3, lagedaks teha ning siis tunnistaja mõtles, et kuna tal on 20 tihumeetri õigus ja sellelt eraldiselt 3 rohkem puid ei saagi, siis selles kohas, mida lagedaks teha ei tohtinud S i töötajate poolt, võtab tunnistaja ise oma 20 tihumeetri raieõiguse alusel maha. S OÜ teostas töid harvesteriga ning Andres teostas ka harvesteriga raiet. Sellel ajal, kui Andres raiet teostas, tunnistaja kohapeal ei käinud, kuid
  8. aasta alguses vedasid nad koos Andresega puitu välja ning enne raie teostamist käisid nad koos Andresega eraldisel ja tunnistaja näitas Andresele ette, mis puud maha võtma peaks. Tunnistaja leiab, et metsaseaduses on välja toodud eraldi metsaomaniku kohustused metsamajandamisel, need raided ja need metsa eeskirjad ning sealt on justkui välja jäetud see punkt, et metsaomanik peaks metsamajandamise eeskirju ka tundma, mistõttu metsaomanikul ei olegi 4
(11)4-23-4321 muud õigust kui see ilma metsateatiseta 20 tihumeetri mahavõtmine oma tarbeks MS § 41 lg 14 alusel. Sellest rääkis tunnistajale ka K-A. V , rõhutades veel, et see on pikaajaline kokkulepe, justkui keskkonnahoiu ja eraomandi temaatika ning tänapäeval on tehtud selge kokkulepe, et kõik muu käib keskkonnahoiu moodi, välja arvatud see 20 tihumeetri õigus, mille järgi metsaomanik saab ise oma metsa kujundada. Pärast V juttu luges tunnistaja metsaseadust ning nägi, et seaduses on see täpselt samamoodi kirjas, nagu Viik oli rääkinud, ja metsaomanike kohustuste hulgast oligi seadusest võetud see metsamajandamise eeskirjade järgmine välja, v.a see, et metsamajandamisel on ainuke kohustus metsaomanikul välja panna silt raietööde kohta. S OÜ ütles tunnistajale, et eraldist 3 lagedaks ei saa võtta, et seda nende metsaeeskirjad ei võimalda, et seda saab ainult omanik teha. Tunnistaja ei tea, kas see viimane lauseosa just oli nii, aga see mõte oli küll ühemõtteliselt selline, et nemad ei saa, aga selle koha peal just metsaomanik võib seda 20 tihu aastas maha võtta. Tunnistaja selgitas ka Andresele, mis alusel ta raiuda võib – täpselt seda, mida ta kohtus ka selgitas, et 20 tihu võib aastas maha võtta, sh rääkis ta Andresele ka selle K-A. V loo, mh K-A. V rõhutas seda, et enne oli seaduses kirjas „20 tihumeetrit ilma teatiseta selles metsa osas, kus raie on lubatud“, aga selle lause viimane ots jäeti uue seadusemuudatusega välja. Samuti anti selle kohta ka maaelu sihtasutusega juhendmaterjalid välja, kus oli ka see kirjas, et enne ei tohtinud nooremapoolses metsas lageraiet teha, kuid uue muudatusega ei ole öeldud, kas nüüd tohib, aga ühemõtteliselt saab aru, et nüüd tohib. Tunnistaja mõtleb ka seda, et muidu ei oleks metsaomanike kohustusi metsamajandamisel, kui kõik oleks metsaomaniku kohustus, aga selle kohta on eraldi MS § 42, kus on öeldud metsaomaniku kohustused, ning kui sealt võeti just see punkt välja, et järgida on vaja metsamajandamise eeskirja, siis saab tunnistaja sellest üheselt aru, et võib raiuda kus tahes.
  1. A. A tunnistajana antud ütlustest (kohtutoimik tl 64-66) nähtub, et tunnistaja on OÜ S juhataja ning ta teab, et Andres Mõis on J. M vend. Tunnistaja ütluste järgi ostis S OÜ mingi aasta sügisel J. M firma käest raielepingu alusel raie A-M kinnistul, kus nad teostasid kehtivate metsateatiste alusel, mille nad said omanikult, raiet ja pärast viisid raiutud puud minema. Raie tegemisest järgmise aasta suvel kutsus neid välja Keskkonnainspektsioon, kes ütles, et seal mingile eraldisele on tehtud lageraiet, mis ei olnud sinna ettenähtud, ning küsis, kas S i töötajatest keegi tegi, kuid tunnistaja sõnul nemad seda ei teinud. Seal oli erinevaid raieliike, s.t osades kohtades toimus lageraie ja osades kohtades harvendusraie ning konkreetselt käesolevat väärtegu puudutaval eraldisel (s.o eraldis 3) oli harvendusraie. S OÜ kasutab alltöövõttu, kuna neil endal ei ole raiemasinaid ega raietöölisi, ning konkreetselt seal kinnistul oli alltöövõtjaks R OÜ. Kohapeal käis tunnistaja nii palju, et ta käis autoga seal kohapeal ja kui puud olid välja veetud, siis vaatas neid puiduvirnasid, kuid metsa tunnistaja sisse ei läinud. R OÜ teostas raiet seal harvesteriga ja neil oli ka väljavedaja. Tunnistaja on üsna kindel, et nende metsaeraldiste need piirid, s.t millises kohas mis raie oli riigi või Keskkonnaameti poolt lubatud ehk milliseid raideid nad teha said, märkis maha nende (s.o S i) töötaja G. S , R OÜ metsa väljaveo traktor vedas puidumaterjali sealt välja ning tunnistaja arvates oli väljavedajaks A. L . Tunnistaja Andres Mõisaga ei ole üldse kunagi suhelnud ja raie teostamise ajal J. M samuti pigem ei suhelnud, kuna neil käib see raie tegemine üsna kiiresti. Kui rääkida eraldis kolmest, siis seal selle perioodi jooksul, kui nad raiet teostasid, ega ka pärast nende poolt raie läbiviimise lõpetamist ei esitanud J. M neile täiendavaid taotlusi, et seal kuskil võiks midagi veel raiuda, s.t nad raiusid vaid metsateatiste alusel.
  2. G. S tunnistajana antud ütlustest (kohtutoimik tl 66-67) nähtub, et tunnistaja on OÜ S metsamees ning Andres Mõis ei ole tunnistajale tuttav, võib-olla on temaga telefonis suhelnud, kuid ta seda ei mäleta, kohtusaalis näeb tunnistaja Andres Mõisa esimest korda. Tunnistaja organiseeris S i esindajana seda metsaraiet seal kinnistul mitu aastat tagasi ilmselt kevadel, sest kui nad alustasid, oli lumi maas. Kui firma on omandanud raieõiguse, läheb dokumentatsioon, milleks on metsateatised, tunnistaja kätte. Raieliigid olid seal igasugused – lageraie, harvendusraie ja üks 5
(11)4-23-4321 oli veel, mida tunnistaja ei mäleta, kuid tunnistaja sõnul oli kinnistu omanikul J. M al ühe kinnistuosa suhtes ka erisoov, s.o üks mets oli vaja vähem raiuda, kui oli lubatud. Raiekohad märgib tunnistaja nii: punase lindiga märgib jooned sisse, kus on vastav erinev raiestiil. Harvesteris on olemas ka metsregistri rakendus, aga põhimõtteliselt märgib tunnistaja kõik jooned eraldi sisse, kuid kui on lageraie ja harvendusraie alad kõrvuti, siis ta määrab selle piiri ära üldiselt kas GPS-i või telefoni rakendusega. Tunnistaja sõnul on S il alltöövõtjad, tol korral teostas raiet R OÜ. Harvesteri juhiks oli I. E . Tunnistaja ei olnud kogu raietegemise aja kohapeal kontrollimas, kuid pärast raiete lõpuleviimist, s.o materjali väljaviimise ajal, käis ta üle vaatamas, sest pärast raiet ei tohtinud mingisugust materjali maha jääda, samuti tunnistaja ei vaata, kui palju raiuti, vaid palju järele jääb. Tol korral tunnistaja midagi ebatavalist ei tuvastanud. S i jaoks töötavad kogu aeg ühed ja samad firmad, nemad teevad raiet ning materjali väljavedaja oli samast firmast ja tunnistaja meelest oli selleks A. L . Raiete toimumise ajal J. M S konsulteeris ning võib-olla isegi tunnistaja kohtus J. M aga, kuid ei ole selles kindel. Lisaks eelpool nimetatud erisoovile J. M midagi muud S OÜ-lt seoses raiega ei taotlenud. S i poolt korraldatud raie oli ainus raie, mis seal A-M kinnistul oli ette nähtud, kuid ta ei tea, kas pärast nende poolt läbiviidavat raiet pidi midagi jätkuma.
  1. S. R tunnistajana antud ütlustest (kohtutoimik tl 67-68) nähtub, et tunnistaja on R OÜ juhataja ning tunnistaja ei tunne Andres Mõisa. Tunnistaja ütluste järgi on R OÜ teinud ettevõttega S OÜ 10 aastat alltöövõttu ning R OÜ raius A-M kinnistul ühel aastal sügisel nõnda, nagu metsateatises oli ette nähtud. Tunnistaja rolliks oli juhatajana tagada, et masinad töötaksid, s.t ta annab langid ning metsameister märgib sisse, annab kõik korraldused ja raie tingimused. Tunnistajal on raie teostamiseks harvester Ponsse Ergo, mis lõikab, ja Komatsu 865, mis välja veab – I. E lõikas ja A. L vedas välja. Tunnistaja käis ka kohapeal raie ajal ja pärast seda – kõik oli tavapärane, s.t puudujääke ei olnud, kuid tunnistaja seda ei mäleta, kas ta ka pärast raiematerjali väljavedu käis kohapeal vaatamas, sest kui metsameister on kinnistul ära käinud, siis tunnistajal ei ole põhjust enam sinna minna. Harvesteris on sees GPS, mille järgi teab harvesterijuht, millistel eraldistel kuidas lõigata. Raiega seotud dokumentatsiooni saadab G. S kõigile töötajatele, sh harvesterijuhile, meili peale iga langi kohta, metsateatist igale poole ei saada, aga tunnistaja arvates on metsateatis selle harvesteris oleva GPS-i peal olemas. G. S on metsameister S OÜ-st. Peale GPS-i oli nende eraldiste piiride vahele ka mingisuguseid märke tehtud, s.t kohad, kus oli lageraie ja kus oli harvendusraie, olid tähistatud.
  2. I. E tunnistajana antud ütlustest (kohtutoimik tl 68-69) nähtub, et tunnistaja on R OÜ-s harvesterioperaator ja Andres Mõisaga tunnistajal puutumust ei ole. Tunnistaja teab, et kohtuasja teemaks on harvendusraie, kus oli hiljem lageraie järele jäänud. Tunnistaja sõnul teostas R OÜ seal kinnistul ühel aastal sügisel lage- ja harvendusraiet. R OÜ raius koostöös S OÜ-ga. Tunnistaja tegi neid raieliike, mis talle seal olid ette antud. A-M kinnistu eraldisel 3 jäi tunnistajast järele harvendatud mets ning see asus üsna tee ligidal. Tööülesandeid andis tunnistajale G. S : paberkandjal näitab, mis ja kus kohas on vaja teha ning selle alusel teostab tunnistaja harvesteriga raiet. Lisaks paberil olevale infole on harvesteris ka arvuti, kus on GPS sees ning kus on teatised ja muud vajalikud asjad kõik olemas ning sealt näeb tunnistaja, kus on eraldiste piirid ja mis raiet teostada tuleb. Lageraie alad ja harvendusraie alad asusid lähestikku, kuid nende piirid olid looduses tähistatud ja alad olid üksteisest eraldatud punase lindiga, millised märgib G. S sisse. Harvendusraie teostamise ajal on tunnistaja sõnade kohaselt võimalik tagada, et harvendusraie ei lähe üle mingisuguste mahtude, nõnda, et harvendusraide osas saab teha masina laiuse raja sisse ning kõrvalt saab võtta peenemaid ja vigastatud puid. Raie teostamise ajal nägi tunnistaja ühe korra eemalt kinnistu omanikku, kuid tunnistaja temaga ei suhelnud. Tunnistaja sõnul toimus metsamaterjalide väljavedu alles pärast seda, kui kõik olid ära läinud, ehk väljavedaja tuli vahetult pärast seda, kui tunnistaja oma töö lõpetas, s.t väljavedaja lõpetas langi viimasena. Tunnistaja töö võtab vastu G. S , kes käib vahetult enne tööde lõpetamist üle vaatamas. Tunnistaja saab kõik ülesanded korraga kätte, mis selle kinnistu peal vaja teha on, sh kus on harvendusraided, lageraided 6
(11)4-23-4321 ja aegjärksed raided. Nende tööülesannete teostamise perioodi ajal sellel kinnistul keegi tunnistajale täiendavaid ülesandeid ei andnud.
  1. A. L tunnistajana antud ütlustest (kohtutoimik tl 70-71) nähtub, et tunnistaja on R OÜ forvarderioperaator ning tema tööülesandeks on puidu, mille on harvester maha võtnud, väljatoomine. Konkreetselt A-M kinnistul on tunnistaja vaid ühe korra mitu aastat tagasi tööd teinud. Tunnistaja sõnul antakse tavaliselt talle kinnistuandmed ette, kuhu on vaja minna, ning siis alustab tunnistaja oma tööd. Tunnistaja meelest oli seal kindlasti harvendust, võib-olla oli ka lageraiet ja aegjärkset võis ka olla. Tunnistaja tööd mõjutab see, kui on tehtud lageraiele harvendusraiet, sest siis on korv vaja kokku pakkida, s.t lageraide peal on tunnistajal suur lai korv ning harvendusraide ja aegjärksete peal paneb tunnistaja korvi kokku, sest muidu ei mahu masin puude vahelt läbi. Kui tunnistaja raiematerjali välja viis, siis oli harvesterijuht oma töö lõpetanud. Tunnistaja vedas materjale välja selles järjekorras: alati alustab lagedast, kui korv on suur, ning lõpetab siis harvenduste ja aegjärksete sanitaridega. Kogu raiealalt vedas tunnistaja kogu metsamaterjali, mis oli nende harvesteriga tehtud, välja, s.t ümarpuitu, aga seda tunnistaja ei mäleta, kas nad vedasid välja ka hakkepuitu (s.t oksi). Sel ajal, kui tunnistaja vedas materjali välja, ei puutunud ta seal kinnistul kellegagi kokku ega keegi kontrollimas ei käinud. Kui tunnistaja töötegemise lõpetab, siis annab ta sellest enda ülemusele teada, et nüüd on töö valmis, edasi tuleb treiler ja tunnistaja ise läheb järgmise langi peale.
  2. Kinnistusregistri väljavõtte (väärteotoimik tl 57-58) kohaselt on A-M (registriosa nr X) kinnistu omanikuks U OÜ (registrikood X) ning äriregistri väljavõtte (väärteotoimik tl 59-61) kohaselt on U OÜ-l (registrikood X) kaks juhatuse liiget, s.t nendeks on J. M ja K. O. M .
  3. Seega on tõendatud tunnistajate J. M , A. A , G. S , S. R , I. E ja A. L ütlustega, et puudub vaidlus selle üle, et enne Andres Mõisale etteheidetava väärteo otsuse aluseks oleva teo toimepanemist, s.o ebaseadusliku raie teostamist, toimus
  4. aasta sügisel (septembri lõpp ja oktoobri algus 2021) U OÜ-le kuuluvale A-M kinnistul raie ning selle kinnistul eraldisel 3 oli lubatud harvendusraie. U OÜ juhatuse liikmeks on J. M , kuid mitte Andres Mõis. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et Andres Mõisaga ei ole ükski tunnistaja peale J. M suhelnud ega kokku puutunud, sh raie teostamise ajal
  5. aasta sügisel. Isik, kellega tunnistajad kokku mõningal määral puutusid, oli J. M .
  6. Kaebuse esitaja Andres Mõisa menetlusaluse isikuna antud ütlusest (kohtutoimik tl 71-72) nähtub, et Andres Mõis ei ole talle etteheidetud väärtegu toime pannud ning selline väärtegu ei ole üldse aset leidnud. Menetlusalune isik tunnistab, et ta teostas raiet
  7. aasta sügisel, täpsemalt detsembris enne jõule, ja
  8. aasta jaanuari alguses oma venna J. M ettepaneku ja õigusliku volituse alusel, s.t
  9. aastal tuli J. M Andres Mõisa juurde ning ütles, et ta plaanib teha küttepuid oma metsast, ja küsis, kas Andres Mõis saaks talle appi minna. Andres Mõis oli nõus, sest tal oli ka vaja kaminapuid. Koos J käisid nad seal A-M kinnistu eraldisel 3, mis asub Ares, Pärnumaal, metsa vaatamas ning J näitas Andresele, et ta on mõõtnud ja ära lugenud, milliseid puid võib tema metsaomaniku õigusega maha võtta, viidates ka seadusele, millise Andres hiljem ise üle kontrollis. Kuivõrd Andres oli endale soetanud ilmselt
  10. aasta suvel harvesteri, siis nad leppisid J kokku, et teevad need puud ära
  11. aasta lõpus. Harvesteriga oli Andresel nädalane kogemus, eelnevalt on Andres mootorsaega palju puid langetanud, kuid otseselt metsas raietöid ta teostanud ei ole. Kui Andres alustas harvesteriga raie teostamist, siis metsaseaduse nõuete-normide kohta selgitas Andresele tema vend J , et see on metsaomaniku õigus ning Andres kontrollis seejärel selle ka Riigi Teatajast üle, et tõepoolest metsaomanikul on õigus raiuda 20 tihumeetrit aastas. Metsamaterjali väljavedamiseks oli Andresel ka üks masin – tegemist on traktoriga, millel on käru taga. Kui Andres läks raiet tegema, siis ta otseselt ei mäleta, kas seal oli mingisugust metsamaterjali eelmistest rajatistest alles, kuid Andrese meelest pigem ei olnud. Need puud, millised maha võtta, oli J Andresele ette näidanud, s.t ise Andres neid puid, milliseid maha võtta, ei valinud ning kõik need puud olid kinnistu eraldisel kolm, mille näol on tegemist väikese eraldisega. Seega teostas Andres 7
(11)4-23-4321 seda raiet seal J. M näidatud ulatuses. Andres Mõis teadis, et sellel samal A-M kinnistul oli
  1. aastal teostatud ka muud raiet, sest jäljed olid järel. Harvester näitas
  2. aasta detsembril ja
  3. aasta jaanuaril nende poolt raiutud puude mahtu. Andres Mõisa sõnul on tegemist küll vana, algelise harvesteriga, millel puudub GPS, nagu on tänapäevastel, aga ka selline harvester loeb, arvestab ja näitab saetud tihusid ehk raiutud kogust ning mõlemal korral jäi raiemaht alla 20 tihumeetri. Raie ja väljaveo tööd lõpetati
  4. aasta jaanuari lõpus. Andres Mõis sai sellest metsaseaduse paragrahvist aru nii, et metsaomanikul on õigus raiuda kinnistul 20 tihumeetrit puid aastas omatarbeks. Sellest, kas sellele paragrahvile lisaks peaks arvestama veel mingisuguseid muid tingimusi või metsaseaduse paragrahve, sai Andres Mõis aru nii, et ei pea arvestama. Samuti veendus Andres Mõis selles, rääkides
  5. aasta raidest, et kinnistu omanik ehk J. M ei ole nimetatud kinnistul kusagil mujal teinud seda 20 tihumeetri raiet.
  6. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles osas, et MS § 41 lg 14 on justkui absoluutne säte, mille alusel teisi metsaseaduse nõudeid ja sätteid arvestama ei pea, ning see ei anna õigust eirata puistus raie tegemise reegleid ja raienorme. Selline arusaam seadusandlusest ei päde ega ole kooskõlas ka hea tavaga. Lisaks märgib kohus, et professionaalsel tasemel kindlas valdkonnas tegutseval isikul lasub suurem hoolsuskohustus kui tavainimesel, kes vastavas valdkonnas pädev ei ole. Sealhulgas isik, kes tegeleb metsandusega, peab olema kursis metsaseaduse ja muude metsandusega seonduvate õigusaktidega, nende muudatustega, nendes väljatoodud õiguste, kohustuste, piirangute, määrade ja muude tingimustega. Sellist kohustust ei saa aga panna peale n-ö tavainimesele, s.t isikule, kes on antud valdkonnas pigem võõras ja kõrvalseisev ega tegutse pigem või üldse vastavas valdkonnas, sest see väljuks suuresti mõistlikkuse piirist ning suureneks võimalus kasutada alusetult sanktsioone, sh isikute osas, kes õigussubjektiks üldse ei olegi.
  7. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et käesoleval juhul on toime pandud ebaseaduslik puude raiumine MS § 68 lg 1 alusel, sest käesoleval juhul on A-M kinnistu eraldisel 3, mille näol on tegemist noorema kui 64 aasta vanuse kaasikuga, tehtud lageraiet ning harvendusraie tegemisel on puistu esimese rinde rinnaspindala viidud väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Hoolimata eeltoodust leiab kohus, et Andres Mõisa suhtes esineb süüd välistav asjaolu – KarS § 39 keelueksimus. Koosseisueksimusega KarS § 17 mõttes tegemist ei ole, sest Andres Mõis ei teadnud üldse vastavate keelavate normide (s.o MS § 29 lg 4 р 1 ja MS § 31 lg 2) olemasolust, kuid koosseisueksimus eeldab seda, et isik ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks.
  8. Riigikohus on seletanud keelueksimuse sisu (3-1-1-95-05 p 8): „Erinevalt koosseisueksimusest ei ole keelueksimuse puhul tegemist mitte eksimusega süüteokoosseisuga hõlmatavas faktilises asjaolus, vaid mingi keelava õigusnormi sisuks oleva keelu olemasolus. Keelueksimuse puhul aktualiseerub alati küsimus sellest, kas see eksimus oli isikule välditav või mitte ehk teiste sõnadega – kui hoolikalt suhtus isik õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust.“ Andres Mõis arvas, et tegu on lubatud, ning eksimus oli tema jaoks vältimatu. Andres Mõisal oli vale arusaam õigusnormi sisust, s.t teadis küll, et metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas, kuid ei teadnud, et nimetatud norm ei ole erinormiks, s.t nimetatut säte ei sisalda ühtegi erandit selle kohta, et selle õiguse rakendamisele ei laiene ülejäänud raiete kohta kehtivad üldreeglid. Teisisõnu ei teadnud Andres Mõis üldse vastavate normide, mis sisaldavad piiranguid ja keelde ning mis mh laienevad ka MS § 41 lg-s 14 sisalduvale õigusele, olemasolu, seega ka nendes sisalduvat keeldu ja sealt tulenevat karistatavust. Samuti isegi kui Andres Mõis oleks nendest piiranguid ja keelde sisalduvatest sätetest olnud teadlik, siis arvas ta ekslikult, et keelunormid ei kata tema tegu, mistõttu ei teadnud ta ka teo õiguslikku keelatust ja selle rikkumisega kaasnevat vastutust. Saab asuda seisukohale, et Andres 8
(11)4-23-4321 Mõis suhtub õiguskorda seadusekuulekalt ning tegi kõik vajaliku ja võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust, kuivõrd Andres Mõisale rääkis MS § 41 lg-s 14 sisalduvast õigusest J. M , Andres Mõis kontrollis selle õiguse veel J. M öeldu Riigi Teatajast, s.t metsaseadus, üle ja kuna tegemist ei ole juurateadmistega isikuga ega isikuga, kes metsandusvaldkonnas tegutseb, ei pidanud Andres Mõis uurima läbi tervet metsaseadust ja seal sisalduvaid norme ning otsima, millised piirangud ja keelud metsaseadus sätestab. Lisaks tegi J. M ise Andres Mõisale ettepaneku raiuda omatarbeks, andis suunised, näitas ette puud, mida saab raiuda jms, mitte ei tulnud raiumise idee peale Andres Mõis. Seetõttu saab öelda, et Andres Mõisa poolne eksimus ei olnud Andres Mõisa jaoks välditav.
  1. Andres Mõis küll suure tõenäosusega teadis, et A-M kinnistul oli teostatud samal ehk
  2. aastal enne teda ka raiet, kuna raie teostamise jäljed olid järel, kuid ta ei teadnud, et juba samal eraldisel oli samal aastal tehtud harvendusraiet ning harvendusraieealises metsas on seadusandja ettenäinud, et nimetatud puistus ei tohi teostada lageraiet, v.a siis võib konkreetsel eraldisel raiuda omatarbeks metsaomaniku poolt, kui peale 20 tihumeetri väljaraiumist jääb kasvama MS § 31 lg 2 nõuetele vastav puistu. Andres Mõis veendus J. M sõnadele tuginedes, et kinnistu omanik nimetatud kinnistule ei ole kusagil mujal teinud
  3. aastal seda 20 tihumeetri raiet ning raius J. M poolt ettenähtud ulatuses, s.t J. M näitas Andres Mõisale ette, millised puud võib maha võtta metsaomaniku õigusega, viidates ka seadusele.
  4. Kohus leiab, et kuivõrd A-M kinnistu ja sealhulgas ka metsaomanikuks on J. M , kes andis Andres Mõisale juhised ja suunised raiumiseks, oleks pidanud J. M suurema hoolega jälgima, et harvendusraieealist puistut raiudes jäädakse metsaseaduses kehtestatud harvendusraie ealises metsas ettenähtud normide piiresse, s.t ei viida puistu rinnaspindala lubatud määrast madalamaks, kuid seda ei saa ette heita reaalse raie tegijale ehk Andres Mõisale, kes metsaomanikuks ei ole ega ole ebaseadusliku raie ehk MS § 68 lg 1 subjektiks. Andres Mõisale ei saa omistada metsaomaniku, kelle suhtes kehtib kõrgendatud hoolsuskohustus metsandust puudutavas valdkonnas, kohustusi ja teadmisi. J. M suunistele ja juhistele tuginedes oli Andres Mõisal alust eeldada, et tema tegevus on õiguslikult korrektne ega lähe vastuollu metsaseaduse normidega. J. M , teades, et eraldisel 3 on varasemat raiet, kuivõrd seal lageraie lubatud ei olnud, oleks pidanud jälgima raie faktilist tegijat ehk Andres Mõisa, et too ei teeks eraldist 3 lagedaks või et pärast raiumist jääb kasvama MS § 31 lg 2 nõuetele vastav puistu. Andres Mõis küll eeldas, et samal aastal, s.o 2021, oli A-M kinnistul raiet tehtud, kuid ta ei teadnud kus täpsemalt, millises mahus ja muudest olulistest etteheidetavat väärtegu puudutavatest asjaoludest. See, kuidas isikud soovivad enda jaoks seaduse norme tõlgendada, ei saa olla ebaseadusliku käitumise vabandavaks asjaoluks, kuna niiviisi jõuaks me olukordadeni, kus igaüks võib endale tõlgendada õigusakte ja nende sätteid nõnda, nagu meeldib. Selline käsitlus ei oleks õigusriigi põhimõtetega kooskõlas.
  5. Samuti seaduse mittetundmine ei välista vastutust ning juriidilise isikuna mingisuguses valdkonnas tegutsedes peab juriidiline isik näiteks juhatuse liikme kaudu olema eriti kursis vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktidega ning enne mõne teo tegemist olema kindel, et see on seadusega lubatud, uurides kahtluse ja ka topeltkontrolli vajalikkuse taustal teistelt spetsialistidelt, ettevõtjatelt, valdkonnas tegutsevatelt (riigi)asutustelt, seadust seletavastest õigusaktidest. Eeltoodut ei saa aga omistada juriidilise isiku või tema esindaja või juhtivtöötaja heaks tegutsevale töötajale, kes ilma juriidilise isiku loata ja suunitlusteta juriidilise isiku objektil (kinnistul) niiehknaa tegu toime panna ei tohiks. Kui Andres Mõis oleks raiunud ilma J. M a, kes on U OÜ juhatuse liige ja ainus kasusaaja, teadmata ja heakskiiduta U OÜ-le kuuluva kinnistu eraldisel 3 oma tahtmise järgi, oleks Andres Mõisa vastutus olnud ilmselge ja vaadata oleks tulnud kuritegusid reguleerivate sätete poole, kuid praeguses olukorras on Andres Mõisa vastutus süü tasemel välistatud. 9
(11)4-23-4321
  1. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine küll tahtlust ega ettevaatamatust, kuid antud juhul on Andres Mõisa käitumisest süüd välistav asjaolu, s.o keelueksimus KarS § 39 järgi.
  2. Tuvastatud on, et Andres Mõis küll teostas
  3. aasta detsembris ja
  4. aasta jaanuaris A-M kinnistul raiet, pärast mida jäi rinnaspindala vähem, kui on lubatud, s.o alla 14,8 m2/ha, kuid Andres Mõisa näol ei ole tegemist selle konkreetse kinnistu omanikuga. Tähtsust ei oma see, kas Andres Mõis ka tegelikult teadis või ei teadnud, et
  5. aastal oli enne tema poolt raie teostamist A-M kinnistul juba raiet tehtud metsateatise alusel, s.t eraldisel 3 oli lubatud mahus teostatud harvendusraiet. Isegi, kui Andres Mõis oleks sellest olnud teadlik, siis metsaomaniku kohustust temale omistada ei saa, sest Andres Mõis ei ole MS § 68 lg 1 õigussubjekt, ning Andres Mõis ei vastuta. Kohus on seisukohal, et MS § 68 lg 1 järgi väärteo otsuses etteheidetud tegu küll leidis aset, s.t objektiivne koosseis on täidetud, kuid esineb süüd välistav asjaolu Andres Mõisa käitumises. Kuivõrd menetlusalune isik väärteo toime pannud ei ole, siis tuleb väärteomenetlus Andres Mõisa suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Menetluskulud

  1. Kaebuse esitaja kaitsja on esitanud taotluse Andres Mõisa menetluskulude hüvitamiseks summas 7227 eurot. Taotluses palub kaitsja hüvitada menetlusaluse isiku Andres Mõisa menetluskulud summas 7227 eurot (sealhulgas käibemaks), valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsja on esitanud menetluskulude spetsifikatsioonid, millest nähtuvad kaitsja toimingud ning toimingutele kulunud aeg. Samuti nähtub kaitsja ühe tunni maksumus, milleks
  2. aastal 190 eurot ja
  3. aastal 200 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kõik kaitsja poolt kirjeldatud tegevused ja neile kulunud aeg ei ole mõistlikud, põhjendatud ega vajalikud. Samuti ei ole kohtu hinnangul mõistlik ka kaitsja tunnihind 190 ja 200 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on mõistlik kaitsja tunnihind 170 eurot ilma käibemaksuta.
  4. Arve X osas leiab kohus, et mõistlik aeg, mis kogu nõupidamisele kohtuvälises menetluses kulus, on 2 tundi ja ülekuulamine kestis kokku 1 tund, seega kogu mõistlik aeg kokku on 3 tundi, mis tunnihinnaga 170 eurot korrutades teeb 612 eurot (koos käibemaksuga). Arve X osas jätab kohus kogu ulatuses rahuldamata, kuna arves viidatud õigusabi anti kriminaalmenetluses ja on arusaamatu, mis 02.11.2023 ülekuulamisele kaitsja viitab, kuivõrd menetlusaluse isiku ülekuulamine toimus
  5. aasta juunikuus ja selle toimingu eest on makstud arves X. Arve X osas leiab kohus, et mõistlik aeg, mis rahuldamisele kuulub, on 3 tundi, mis tunnihinnaga 170 eurot korrutades teeb 612 eurot (koos käibemaksuga). Sama arve osas märgib lisaks veel kohus, et jääb arusaamatuks, kuidas meilivahetus, mis koosnes vaid vastusest, kas menetlusalune isik ja kaitsja soovivad suulist istungit või kirjalikku menetlust, kestis kokku 1,25 tundi. Arve X osas leiab kohus, et nõupidamine seoses transpordiameti sooviga omandada osa U OÜ maadest ei ole puutumuses käesoleva väärteoasjaga ning aegumise taotluse osa on tagajärjetu, kuivõrd kaitsja ei olnud end kurssi viinud kogu väärteo aegumist puudutava seadusandlusega. Seega kuulub rahuldamisele 0,25 tundi, mis korrutades tunnihinnaga 170 eurot teeb 51,85 eurot (koos käibemaksuga). Arve X, mis koosneb 26.02.2024 istungist ja sõidukulust, osas leiab kohus, et see kuulub rahuldamisele osaliselt. Istungile kuluv aeg 3,5 tundi on põhjendatud ja tunnihinnaga 170 eurot korrutades teeb see 725,9 eurot. Kohus lähtus sõidukulude arvestamisel advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast § 151 lg 1 p 4 (sõidule kulutatud aeg – vahemaa Pärnu-Tallinn 101150 vahel, s.t 130 km üks ots, seega 25x2=50 eurot) ning § 17 lg 2 (vahemaa 130x2=260 km – 0,30 eurot läbitud KM kohta, seega 78 eurot). Seega kokku on kaitsja hüvitavateks sõidukuludeks 128 eurot. Arve X osas leiab kohus, et rahuldamisele kuuluvaks ajaks on 1 tundi kohtuistungiks 10

(11)4-23-4321 ettevalmistust, kuivõrd lisaks aegumisele, mille osas on kohus juba eelnevalt seisukoha võtnud, on põhjendamatu nõuda tasu seletuskirjadega seonduva eest, kuna need ei ole tõendid ja on veebist vabalt kättesaadavad. Samuti võrreldes kaebuses esitatud argumentide, põhjenduste ja seisukohtadega ei kõlanud kohtuistungil ühtegi uut seisukohta ega argumenti kaitsja poolt ning ristküsitlusel küsitles kaitsja vaid tunnistajat J. M ja menetlusalust isikut Andres Mõis. Rahuldamisele kuulub seega 1 tund, mis tunnihinnaga 170 eurot korrutades teeb 207,40 eurot (koos käibemaksuga). 29. Seega leidis kohus menetluskulude, s.t valitud kaitsjale hüvitavate tasu ja kulude suuruse osas, et põhjendatud on mõista riigilt välja menetlusaluse isiku kasuks 2337,15 eurot (õigusabikulud 612,00 + 612,00 + 51,85 + 725,90 + 207,40, s.o kokku õigusabi summas 2209,15 eurot (koos käibemaksuga) ja sõidukulud summas 128 eurot (koos käibemaksuga)). Sh õigusabi summa suuruse, s.o 2209,15 euro osas leidis kohus, et mõistlik ühikuhind on 170 eurot (ilma käibemaksuta), kriminaalmenetluses nõutavate kulude hüvitamise osas on kord erinev, osa kulusid on mitmes erinevas arves arvestatud topelt (s.o juba varasemalt esitatud arves väljatoodud toimingu alusel), osa on tagajärjetud, põhjendamatult suure ajakuluga ning osa ei ole puutumuses käesoleva väärteomenetlusega. Eesti Vabariigilt väljamõistetav ja Andres Mõisa valitud kaitsjale makstud mõistlik tasu, s.o õigusabi väärteomenetluses, on kokku seega 2337,17 eurot (128 + 2209,15 eurot).

§ 23

kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus lõpetab asjas väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 1 alusel, kuid kogu kaitsjale makstud tasu mõistlik ei ole, tuleb kaitsja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt.

  1. Kohus rahuldab Andres Mõisa kaebuse ning tühistab Keskkonnaameti 08.12.2023 otsuse väärteoasjas nr 940022000189 ja lõpetab väärteomenetluse nr 940022000189 Andres Mõisa suhtes. Kuivõrd kogu valitud kaitsjale makstud tasu mõistlik ei ole ja valitud kaitsja on esitanud arved
  2. isikule, s.t kaitsjatasud on maksnud kolmas isik ehk U OÜ, kelle juhatuse liikmeks on J. M , siis jäävad osaliselt, s.o 4889,85 euro osas menetluskulud kaebuse esitaja kanda ja kaitsja taotluse õigusabikulude hüvitamiseks rahuldab kohus osaliselt, s.o 2337,15 euro ulatuses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud summas 4889,85 eurot Andres Mõisa kanda ja menetluskulud summas 2337,15 eurot Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.