← Eesti

3-23-2530/9

Obsah (5)§ 207§ 203§ 104§ 46§ 44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2530 Haldusasi X kaebus

) § 235 lg 1 ja § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X paigutati 09.10.2023 Tartu Vanglast karistuse edasiseks kandmiseks ümber Tallinna Vanglasse. Esialgu viibis X Tallinna Vangla vastuvõtuosakonnas. 19.10.2023 paigutati ta avatud eluosakonda P
  3. X esitas 16.10.2023 Tallinna Vanglale vaide, milles soovis vaidlustada Tallinna Vangla korraldust või kodukorda, mis piirab lukustatud kambris paikneval kinnipeetaval helistamist lähedasele ja advokaadile. X soovis helistada 16.10.2023 kell 18.00 advokaadile, kuid ei saanud seda teha. X taotles helistamise keelu kehtetuks tunnistamist ja uue korra kehtestamist, mis võimaldaks lukustatud kambris olles helistada kolm või neli korda nädalas ajavahemikus kell 09.00–19.
  4. 18.10.2023 esitas X samasisulise vaide, milles kirjeldas probleeme helistamisel advokaatidele ja lähedastele 16.10.2023 ja 17.10.
  5. 3-23-2530
  6. Tallinna Vangla tagastas 08.11.2023 kirjaga vaide haldusmenetluse seaduse (HMS § 79 lg 1 p 1 alusel. Vangla selgitas, et kuna X paigutati 19.10.2023 avatud eluosakonda P2, siis Tallinna Vangla kodukorra punktid 12.3.2–12.3.3.3 (ja nende alapunktid), mis reguleerivad suletud osakondades helistamise korraldamist, ei avalda talle mõju ning võimalik õiguste rikkumine on avatud eluosakonda paigutamisega lõppenud. Vaide esitamine täidab eesmärki juhul, kui vaide esitaja õiguste rikkumine on kestev. Teoreetilisi olukordi vaidemenetluses ei lahendata, haldusakti saab isik vaidlustada vaid siis, kui tema õigusi reaalselt rikutakse. Õigusvastasuse tuvastamine iseseisva nõudena ei ole vaidemenetluses lubatav.
  7. X esitas 09.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kodukorra punktide 12.3.2–12.3.3.3 peale. Kaebuse kohaselt on helistamise piirangud suletud osakondades (lubatud vaid üks kord nädalas, kellaajalised piirangud advokaadile helistamisel) õigusvastased. Kaebaja võib sattuda uuesti suletud osakonda.
  8. Tallinna Halduskohus tagastas 03.05.2024 määrusega kaebuse. Riigikohus leidis asjas nr 3-23-1915, et üldkorralduses sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju selle adressaadi õigustele ei pruugi ilmneda akti teatavakstegemise ajal, vaid alles siis, kui esineb aktis kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks. Kaebaja oli ajavahemikus 11.10.2023–19.10.2023 vastuvõtuosakonnas, mis on kinnine osakond. Soovides seal helistada, kohaldusid kaebaja suhtes kodukorra punktid 12.3.2 ja 12.3.3.
  9. Samas kaebaja paigutati juba 19.10.2023 ehk kolm päeva pärast soovitud telefonikõne eluosakonda P2, kus kaebajal on võimalik helistada päevakavas ettenähtud või põhjendatud juhtudel ka muul ajal. Kuna kaebajal on nüüdseks võimalik helistada nii advokaatidele kui ka pereliikmetele pärast kella 18.00 õhtul, ei täidaks tühistamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamine oma eesmärki. Kaebajal ei ole tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Kui kaebaja peaks tulevikus uuesti kinnisesse osakonda sattuma ning tema soovi helistamiseks ei rahuldata, on tal jätkuvalt võimalik esitada tuvastamisnõudest tõhusam nõue tühistamis- ja kohustamiskaebuse näol.
  10. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 03.05.2024 määruse peale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  11. Määruskaebus tuleb

§ 207lõike 1 alusel võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203lg 1, § 121 lg 4).

Määruskaebus vastab

§des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

  1. Halduskohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada.
  2. Vangla kodukord on individuaal-abstraktse iseloomuga, st piiratud adressaatide ringile suunatud üldkorraldus (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-17-749, p 12). Kaebajal oli õigus vaidlustada Tallinna Vangla kodukorra säte, mida ta peab enda õigusi rikkuvaks, 30 päeva jooksul arvates kodukorra talle teatavaks tegemisest (

§ 46lg 1).

Kui kodukorra säte reguleerib kinnipeetava õigusi ja kohustusi vahetult, on kinnipeetaval kaebeõigus selle vaidlustamiseks (

§ 44

lg 1), ilma et ta peaks ära ootama selle sätte alusel koormava haldusakti andmise või õigusi riivava toimingu sooritamise. Lisaks n-ö ennetavale vaidlustamisele saab kodukorra peale vaide ja kaebuse esitada ka juhul, kui vangla teeb isiku suhtes kodukorrale tuginedes mõne toimingu või annab haldusakti. Sellisel juhul on vaide ja kaebuse esitamine lahutamatult seotud kodukorra alusel tehtud toimingu või haldusakti peale kaebamisega, s.o konkreetse juhtumi asjaoludega. 2

(3)3-23-2530
  1. Xl on õigus vaidlustada Tallinna Vangla kodukorra punktides 12.3.2–12.3.3.3 sätestatud helistamise piiranguid juba ainuüksi seetõttu, et need sätted hakkasid teda vahetult mõjutama vanglasse paigutamisel. Lisaks võivad need uuesti hakata avaldama kaebajale mõju edaspidi, kui ta satub jälle nende toimealasse (nt kui tal ei ole päevakavas sätestatud ajal liikumisõigust; kui ta viibib kartseris või eraldatud lukustatud kambris: või kui teda on raske distsipliinirikkumise tõttu paigutatud eraldi kambrisse, vt kodukorra p 12.3.1.3). Nimelt võib pärast üldkorralduse tavapärase vaidlustamise tähtaega kaebetähtaeg hakata uuesti kulgema, kui üldkorralduses sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju selle adressaadi õigustele ei pruugi ilmneda akti teatavakstegemise ajal, vaid alles siis, kui esineb aktis kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks. Sellises olukorras ei saa isikult nõuda kohtusse pöördumist 30 päeva jooksul akti teatavakstegemisest ning see õigustab kaebetähtaja korduvat kulgemahakkamist. Tõhusa õiguskaitse tagamiseks peab isikul olema võimalus vaidlustada üldkorralduse n-ö ennetavalt olukorras, kui isik satub vahetult selle mõjualasse või näeb ette selle võimalikku tulevast piiravat mõju kohe, kui üldkorraldus talle teatavaks tehakse. Vastasel korral võib tekkida mõnel juhul ebamõistlik olukord, kus kinni peetava isiku õigusi riivava sätte õiguspärasuse vaidlustamiseks tuleb tal ära oodata, kuni teda karistatakse sätte rikkumise eest.
  2. Ülaltoodud kaalutlustel pole siinses asjas vaja analüüsida, kas vastuvõtuosakonnast avatud osakonda üleviimisega kaotas kaebaja edasiulatuvalt kaebeõiguse üldkorralduse n-ö konkreetse vaidlustamise raames.
  3. Määruskaebus tuleb seega rahuldada. Ringkonnakohus ei saa kaebust ise rahuldada, nagu määruskaebuses on soovitud. Asi tuleb saata halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.