KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-10-66749 Kohtuasi Kihnu val

) § 204 lg 4 järgi isiku eestkostjaks määramise eeltingimuseks tema nõusolek. Y avaldas 11.01.2024 kohtuistungil, et ei soovi eestkostjana jätkata, ning tegi sama avalduse ka kirjalikult. Kuna Y nõusolek eestkostjana jätkamiseks puudub, tuleb Y eestkostja ülesannetest vabastada. 7.2.

§ 204

lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Avaldaja esitas eestkostja kandidaadiks Q. Q on eestkostetava sugulane, kuid eestkostetaval ei ole Qga lähedasi suhteid. Ql on lähedased suhted senise eestkostja Yga. Olles ära kuulanud Y, C, Q, eestkostetava ja avaldaja esindaja, ning olles tutvunud eestkostetava riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohaga, jõudis maakohus veendumusele, et Q ei ole sobiv isik eestkostetava üle eestkostet teostama. Ql on eestkostetavaga pealiskaudsed suhted, samuti ei ole Q aru saanud eestkostjaks olemisega kaasnevast vastutusest ja hoolsuskohustusest. Kuna Ql ja endisel eestkostjal Yl on omavahel lähedased suhted, on tõenäoline, et Q eestkostjaks nimetamisel teostaks eestkostetava varahooldust tegelikkuses edasi Y. Arvestades siinses asjas ja eestkoste järelevalvemenetluses esile tulnud asjaolusid, samuti C võlgade ümberkujundamise menetluses (Pärnu Maakohtu tsiviilasi nr 2-23-15888) esile tulnud asjaolusid, ei saa Yt usaldada eestkostetava varahooldust teostama ning tema võimalus ajada eestkostetava varasse puutuvaid asju tuleb välistada. Eeltoodust tulenevalt ei ole Q sobiv isik varahoolduse ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. 7.3. Eestkostjaks sobiva füüsilise isiku puudumisel tuleb

§ 205lg 1 kohaselt kaaluda juriidilise isiku määramist.

Kui ka eestkostjaks sobivat juriidilist isikut ei ole, tuleb

§ 205lg 3 järgi eestkostjaks määrata eestkostetava elukohajärgne kohalik omavalitsus.

Maakohtule ei ole teada eestkostjaks sobivaid füüsilisi või juriidilisi isikuid, mistõttu tuleb eestkostjaks määrata avaldaja. Määruskaebus

1. Eestkostetava riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega määrata eestkostjaks varahoolduse ülesannetes Q. 8.
2. Määruskaebuse kohaselt tuleb eestkostja valikul eelistada füüsilist isikut, eelkõige lähisugulast, ja Q on eestkostjaks sobiv isik. Maakohus jättis hindamata Y sobivuse eestkostjaks, millest tulenevalt jõudis maakohus ebaõigele järeldusele, et Y ja Q seotuse tõttu ei saa Qt eestkostjaks määrata. Maakohus ei tuvastanud konkreetseid eestkostja ülesannete rikkumisi Y poolt. Samuti ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu hinnanguga, et Q ei sobi eestkostjaks seetõttu, et tal on hoolimatu suhtumine eestkostetava varasse ja tema suhted eestkostetavaga on pealiskaudsed. Q ei suhtle eestkostetavaga küll igapäevaselt, kuna nad ei ela 3 2-10-66749 koos ja eestkostetava eest hoolitseb tema tütar C, kuid eestkostetava ja Q suhted on sellegipoolest head. Nad on sageli kohtunud ja ühiselt perekondlikke tähtpäevi tähistanud. 8.
3. Esindaja vestles 20.02.2024 telefoni teel Cga, kelle sõnul on pärast maakohtu määruse tegemist muutunud see, et ta saab nüüd toitu osta ainult ühest poest. Kaubad antakse talle kätte nii, et nende eest ei tule tasuda, ja kauplus saadab arve avaldajale. Toimetulek on keerulisem, kuna puudub võimalus teha ostusid mujal kui ühes poes. Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta
4. Y, C ja Q on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja eestkostetava eestkostjaks varahoolduse ülesannetes tuleb määrata Q.
5. Avaldaja leiab, et maakohtu määruse muutmiseks puudub alus. 10.
6. Eestkostjaks soovitatud isik (Q) ega ka teised puudutatud isikud (C ja Y) ei sobi eestkostetava varahooldusega seotud ülesandeid täitma. C kui eestkostja ülesannete ringi on minevikus piiratud seoses eestkoste järelevalve käigus tuvastatud eestkostja kohustuste rikkumisega (eestkostja rikkus kohustust hoida enda ja eestkostetava vara eraldi ning keeldu kasutada eestkostetava vara enda huvides, sh keeldu võtta eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta laenu). Maakohtu 31.08.2020 määrusest nähtuvalt kanti toona laenuna saadud summad eestkostetava kontolt edasi Cle ja Yle. Ka hiljutistest eestkostetava pangakonto väljavõtetest nähtuvad ülekanded Cle, laenumaksed Yle ja tema abikaasale ning teatud side- ja energiateenuste arvete maksed, mis ei ole seotud eestkostetava tarbitavate teenustega. C märkis 11.01.2024 ärakuulamisel, et ta ei ole ise oma pangakonto väljavõtteid vaadanud – neid vaatab Y (ID-kaardid on Y käes). Q väitis 29.01.2024 ärakuulamisel, et eestkostetava leibkonnas on kaks inimest ja C elukaaslane W ei ole kindlasti nende leibkonnas, kuigi tegelikult elab C elukaaslane W juba aastaid koos C ja eestkostetavaga. 10.
7. Kihnus on kaks poodi (Kihnu pood ja Kurase pood). C saab toidukaupa osta Kihnu poest. Kurase poest ülekandega kaupa osta ei saa, kuid sotsiaalametnikul on Cga kokkulepe, et kui ta soovib Kurase poodi minna, annab ta sellest teada ja minnakse koos sotsiaalametnikuga. Kolmanda võimalusena on Cl võimalik tellida kaup Pärnust selliselt, et C koostab sotsiaalametnikule nimekirja ja kaup tuuakse talle nimekirja alusel. Seda võimalust on C 01.03.2024 kasutanud. 10.
8. Kuni avaldaja eestkostjaks määramiseni ei teadnud C, mis on eestkostetava sissetulek ja kui palju tal ühes kuus eestkostetava peale raha kulub. Avaldajale teadaolevalt ei näe eestkostetavaga koos elavad isikud (C ja W) avaldaja jätkamises eestkostjana olukorra halvenemist. Menetluse edasine käik
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitaja täiendav seisukoht
10. Eestkostetava riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 30.03.2024 ringkonnakohtule täiendava seisukoha, mille kohaselt kohtus esindaja 29.03.2024 eestkostetavaga tema kodus. Eestkostetav ütles esindajale, et ta on oma eluga rahul ja teda aitavad C ja Y. Eestkostetav teadis Qt, aga ütles, et Q ei ole eriti tema kodus käinud, kuna elab mujal. Küsimuse peale, kas Q võiks hakata teda aitama, ei vastanud eestkostetav midagi. 4 2-10-66749 Eestkostetava esindaja vestles 29.03.2024 ka Cga, kelle sõnul ei saa vallale (avaldajale) ette heita, et vald ei oleks eestkostetavat abistanud. Vald on aidanud küttepuude ja transpordiga, samuti toidu toomisel. C ei ole rahul vaid sellega, et vald tema peret ei usalda. C on eestkostetavat hooldanud üle paarikümne aasta ja probleeme ei ole olnud. C sooviks, et eestkoste ja hooldamisega tegeleksid pereliikmed ja lähisugulased, mitte vald. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
12. Määruskaebuse esitaja lisas määruskaebusele uue tõendi, milleks on Q (Y e-posti aadressilt saadetud) 20.02.2024 e-kiri eestkostjaks määramise nõusoleku andmise kohta. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendi asja materjalide juurde.
13. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eestkostja valikul õigesti kohaldanud

§-e 204 ja 205 ning on teinud põhjendatud otsustuse selle kohta, et eestkostetava varahooldusega seotud ülesannete täitmiseks tuleb eestkostjaks määrata avaldaja. 15.1.

§ 204

lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.

§ 205

lg 1 järgi võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku, kui ei leita sobivat füüsilist isikut. Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata ka sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud (

§ 205lg 3 esimene lause).

15.

1. Maakohus leidis, et eestkostetava riigi õigusabi korras määratud esindaja soovitatud isik (Q) varahoolduse küsimustes eestkostetava huve kaitsma ei sobi. Maakohtu määruse põhjendused on loogilised ja veenvad ning põhjendustest nähtub, et maakohus hindas otsustuse tegemisel isiku võimeid, isikuomadusi ning tema suhteid eestkostetavaga, arvestades muu hulgas eestkostjaks soovitatud isiku, eestkostetava ja teiste menetlusosaliste ärakuulamisel kujundatud vahetut muljet. Eestkostjaks soovitatud või sooviva isiku sobivuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Siinsel juhul ei ole maakohtu määruses osundatud puuduseid ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata. Menetluses ei tulnud esile, et mõni teine füüsiline või juriidiline isik oleks sobiv ja oleks avaldanud soovi eestkostetava varahooldusega seotud ülesannete täitmiseks eestkostjana. Seega määras maakohus eestkostetava varahoolduse küsimustes põhjendatult eestkostjaks avaldaja. 15.
2. Määruskaebuse väitel ei tuvastanud maakohus konkreetseid Y kui eestkostja kohustuste rikkumisi, mistõttu ei ole põhjendatud järeldus, et Q ei sobi eestkostjaks tema seotuse tõttu Yga. Ringkonnakohus märgib, et Q seotus Yga ei olnud ainus põhjus, miks maakohus Qt sobivaks eestkostjaks ei pidanud. Maakohus hindas Q eestkostjaks sobivust tervikuna ja leidis, et Q eestkostjaks määramise korral ei oleks piisavat kindlust, et eestkostetava vara hakatakse valitsema hoolsalt ja säästlikult. Maakohus leidis täiendavalt, et Y senine tegevus eestkostetava vara valitsemisel annab alust kahelda tema usaldusväärsuses. Eestkostetava varahoolduse Y kontrolli alla jätmise korral ei oleks seega tagatud eestkostetava vara valitsemine parimal võimalikul viisil eestkostetava huvidest lähtudes.
3. Asja materjalidest nähtub, et eestkostetav on rahul elukorraldusega, kus teda iga päev aitab ja hooldab C ning rahaasjadega tegeleb Y. Eestkostetav ei avaldanud poolehoidu ega vastuseisu võimalusele, et rahaasjadega hakkab Y asemel tegelema avaldaja või Q. Eestkostetava riigi 5 2-10-66749 õigusabi korras määratud esindaja 30.03.2024 seisukoha järgi on vald (avaldaja) C sõnul olnud abivalmis, kuid on ebameeldiv, et vald eestkostetava perekonda ei usalda. Avaldaja märkis määruskaebuse kohta esitatud seisukohas, et eestkostetava varahoolduse teostamine on läinud hästi: C saab kaupa osta kahest Kihnu poest ning samuti on võimalik avaldaja abiga Pärnust kaupa tuua. Erinevalt varasemast on olemas ülevaade eestkostetava kulutustest ja rahaliste vahendite jäägist. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et eestkostetava huvid ei oleks praegusel ajal kohaselt tagatud.
4. Eelnevalt esitatud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
5. TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
6. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotuse. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muu hulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud eestkostetava riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 6