Obsah (11)

§ 208§ 115§ 77§ 218§ 220§ 104§ 127§ 217§ 222§ 128§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-8960 Tsiviilasi J.M. hagi A.K. vastu kahju hüvi

§ 208lg 1).

Esitatud asjaoludel vastas sõidukiga seotud leping müügilepingu tunnustele. Müügilepingu sõlmisid hageja ja kostja. Lisaks

§ 208

lg-s 1 sätestatud põhikohustusele on müüja oluliseks kohustuseks anda müüdud asi üle kindlaksmääratud seisundis, eeskätt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele faktiliste omaduste poolest ehk lepingu esemeks olev asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad asja väärtust. 9. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude (

§ 115lg 1 alusel).

Pooled vaidlevad, kas hageja saab nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Seega esmalt tuleb tuvastada kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldused ja tuvastada nõude olemasolu ning ulatus. Hageja nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: - müüja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust (

§ 77

lg 1 ja § 217 lg 2 p 2); lepingutingimustele mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (

§ 218

lg 1 I lause; § 218); 3 2-22-8960 - - ostja on teatanud müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama (

§ 220

lg 1); ostjale on tekkinud või tekib kahju (

§ 115

lg 1); müüja on kahju tekkimises süüdi (

§ 104

lg 2); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena müüjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav; v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

10. Kohus selgitab, et müügilepingu tingimustele vastavust tuleb hinnata, lähtudes sellest, kas sõiduk sobis kasutamiseks otstarbel, milleks seda tavaliselt kasutatakse (

§ 217lg 2 p 2) ning kas see oli keskmise kvaliteediga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 77 lg 1 mõttes. 11.

§ 217

lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

§ 77

lg 1 sätestab mh, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtule on esitatud tõendina sõiduki müügikuulutus (tl 71-73). Müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi

§ 217

lg 2 p 1 mõttes ning kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (Riigikohtu 30.05.2017 otsus nr 3-2-1-46-17, p 19). Müügikuulutuses kirjeldatakse lepinguobjekti mh kui heas korras sõidukit (Pakub ülihead sõiduelamust! Ajalugu kontrollitav esindusest! Õige läbisõiduga masin!), läbisõiduga 174 000 km. 12. Kohus on seisukohal, et üleantud sõiduk ei vastanud kokkulepitud tingimustele ega sobinud selleks otstarbeks, milleks hageja seda vajas, s.o ohutuks liiklemiseks punktist A punkti B. Tõendite alusel on tuvastatud, et 27.04.2022, s.o 8 päeva pärast müügilepingu sõlmimist, on sõidukile teostatud diagnostika Moller Auto Viru OÜ-s (tl 14), milles tuvastati, et sõiduki turbo vahejahuti on katki ja parem jahuti toru on katki. Vajalik on moorotiõli vahetus ja tahmafiltri läbipõletus. Esi parema tuli on katki ning vasak esi klaasitõstuk on katki. OÜ PRANKO töötaja D.S. on xxxxxxxxxxxxx kirjalikus selgituses märkinud, et 20.04.2022 teostas ta vaidlusaluse sõiduki ülevaatuse. Diagnostikas avastati ebakorrektse turbiini töötamine. Sõiduki ülevaatuse käigus ei olnud avastatud silmanähtav kaitseraua ja karterikaitse rikkumine. Hoolika ülevaatuse käigus oli nähtav intercooleri kahjustused. Kuna D.S. ei olnud kindel, et turbiin ei tööta selle kahjustuse tõttu, siis soovitas ta hagejal pöörduda Audi keskuse poole (tl 53, 53). Moller Auto Viru OÜ seletuskirja kohaselt teostati sõidukile A6 27.04.2022 diagnostika vastavalt kliendi kaebusele – vahest läheb põlema spiraalituli ja kaob jõud. Tuvastasime, et nimetatud kaebuse põhjustajateks on katkised intercooleri radiaator ja selle õhutoru, mis on saanud mehaaniliselt kahjustada….. Sõiduki kerel ja selle detailidel puudusid välised nähtavad vigastused, mis oleksid viidanud võimalikule avariile või millegi otsasõidule (tl 55). Hageja esitas 22.04.2022 kirjalikus vormis kostjale pretensiooni, milles teatas ostetud asjal tuvastatud puudustest (t 8-10) ning 03.05.2022 esitas hageja kostjale nõude remonditööde teostamiseks / kahju hüvitamiseks (tl 18-19). 13.

§ 222

lg 1 esimese lause kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta 4 2-22-8960 mujalt.

§ 222

lg 2 sätestab, et müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud.

1. Puudub vaidlus, et kostja ei ole pärast puuduste avastamist sõiduki parandamises osalenud. Kostja on teatanud, et ei nõustu hageja nõudega. Kostja hinnangul olid hagejal autot ostes kohapeal kõik võimalused auto üle vaadata ning seda hageja ka tegi. Hageja kontrollis autot kohapeal ning tegi pika proovisõidu.
2. Kohus peab vajalikuks märkida, et eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (vt RKTKo nr 3-2-1-46-17, p 25; RKTKo nr 3-2-1-100-15, p 31).
3. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et müüdi kasutatud sõiduk, ei vabasta müüjat sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest tulenevast vastutusest. Kohus selgitab samas, et keskmise kvaliteedi kontrollimisel tuleb vahet teha uute ja kasutatud asjade müügil. Riigikohus on selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine (Riigikohtu 07.04.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12).
4. Kohtu hinnangul ei saa auto turbo vahejahuti ja parema jahuti toru katkiolemist lugeda tavapäraseks ja seega lepingutingimustele vastavaks, mistõttu loeb kohus nimetatud puuduse puhul tuvastatuks, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Küll aga leiab kohus, et mootoriõli vahetuse ning tahmafiltri läbipõletuse näol võib olla tegemist puudustega, millega tuleb kasutatud auto ostu puhul arvestada ning mida ei saa lugeda lepingutingimustele mittevastavuseks. Samuti ei saa lugeda varjatud puuduseks kohtu hinnangul esi vasaku klaasitõstiku puuduseid, kuivõrd see oleks kohtu hinnangul auto ülevaatamisel võimalik avastada.
5. Autol esinevad puudused, sh ka need, mille hüvitamist hageja kostjalt soovib, on seega Moller Auto Viru OÜ poolt 27.04.2022 tuvastatud (tl 14). Alusetud on kostja väited, et hageja sõitis sõidukiga Narva ja alles siis ilmnesid sel puudused. Vastupidiselt kostjale leiab kohus, et hageja sõitis vaid 300 km ning eluliselt ei ole usutav, et sellise vahemaa läbimisel said hageja väljatoodud puudused, mille hüvitamist ta kostjalt soovib, tekkida tema enda tegevuse tõttu. Seega esinesid vaidlusalused puudused juba enne asja üleminekut hagejale (

§ 218lg 1 ja § 214 lg 2).

1. Eeltoodu põhjal kohus leiab, et sõidulik tuvastatud puuduste näol (turbi vahejahuti ja parema jahuti toru katkiolek) oli osaliselt tegemist varjatud puudustega, mida hagejal ei oleks ka vajalike tehniliste teadmiste olemasolul ning sõiduki välisel ülevaatusel nõuetekohast hoolsust rakendades olnud kohapeal võimalik avastada. Kostja ei ole ka kohtu hinnangul tõendanud, et puudused tekkisid hageja enda tegevuse tõttu ega ka seda, et sõiduk vastas lepingutingimustele. Kostja vastutab seega asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.
2. Ehkki kostja on menetluses väitnud, et ta nimetatud puudustest ei teadnud, ei välista see kostja vastutust müügilepingu rikkumise eest, kuna müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud.

§ 218

lg 1 ning § 214 lg 2 tulenevalt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest üldjuhul alati, kui mittevastavus on olemas asja 5 2-22-8960 üleandmisel ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud. 21. Kostja on kohtule teatanud, et taotleb, et hageja esitab kohtule pädeva asutuse, mis omab eksperthinnangute tegemiseks vastavat õigust, eksperthinnangu toru ja intercooleri vigastuste kohta, mis kinnitaks vigastuste olemasolu enne müüki. Kuigi kostja ei ole selget taotlust ekspertiisi tegemiseks esitanud, ei oleks see ka kohtu hinnangul vajalik, kuna kohtule on esitatud piisavalt tõendeid, millest nähtub, et vaidlusalune sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. 22.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku panemine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesoleval juhul tähendab see seda, et hageja tuleb asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja oleks müügilepingu sõlmimisel andnud hagejale üle ilma käesolevas hagis märgitud puudusteta auto. Sellisel juhul ei oleks pidanud hageja tegema kulutusi autol esinevate puuduste kindlakstegemiseks ega nende kõrvaldamiseks. 23. Esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on kandnud seoses intercooleri ja parema toru vahetamise kõrvaldamisega kokku kulusid 1046,06 eurot (tl 14). Kohus leiab, et asjakohased ei ole kostja vastuväited, et hageja poolt taotletud kulude hüvitamine on kasutatud autoga võrreldes liiga suured ning hageja oleks saanud vajalikud parandused teha ka odavama hinnaga. Hageja andis kostjale tähtaja autol esinevate puuduste parandamiseks, kuid kostja loobus sellest, mistõttu on kostja nimetatud etteheited asjakohatud. 24.

§ 127

lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hagejale tekkinud kahju ärahoidmine on hõlmatud kostja kohustuse, s.o müüa sõitmist võimaldav lepingutingimustele vastav auto, täitmise kaitse-eesmärgiga. 25.

§ 127

lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja pidi ette nägema lepingu sõlmimisel, et kui ta ei müü hagejale töökorras ja lepingutingimustele vastavat autot, võib sellega kaasneda ostjal kahju tekkimine. 26.

§ 127

lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Käesoleval juhul on hagejal tekkinud kahju seetõttu, et kostja müüs talle lepingutingimustele mittevastava auto. 27. Käesolevas asjas puuduvad ka kohtu hinnangul alused

§ 139või § 140 kohaldamiseks.

Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis viitaks hageja osalusele kahju tekkimisel või hagejast tuleneva ohu tagajärjel. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks väita, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu.

1. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis intercooleri ja parema toru vahetuse eest 1046,06 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue mootoriõli vahetuse, tahmafiltri läbipõletuse ja esi vasaku klaasitõstiku vahetuse kulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 6 2-22-8960 Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
3. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on 1496,98 eurot. Rahuldatud nõuete hind tsiviilasja hinna kontekstis on 1046,06 eurot, mis moodustab tsiviilasja hinnast 70%. Seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 70% kostja kanda ning 30% hageja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 280 eurot. Riigilõivu kandmine on tõendatud ning tegemist on vajaliku ja vältimatu kuluga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 280 eurot, millisest summast jääb kostja kanda 70% ehk 196 eurot.
6. Kostjal toimikus nähtuvalt menetluskulud puuduvad.
7. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4) /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg Kohtunik 7