KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2681 Ha

) § 25 lg 2 ja § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel. Isiku põgenemise ohule viitavad

§ 68p-des 4 ja 6 nimetatud asjaolud.

Isikul puudub pärast vanglast vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. PPA esitas VF-le taotluse isiku tagasivõtmiseks, mille VF jättis 03.01.2024 vastuse kohaselt läbi vaatamata. Isik on kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Isiku eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult lahkumiskohustust. Süütegude sooritamine annab tunnistust isiku kriminaalsetest ja avalikust korrast mittehoolivatest vaadetest. Sellest tulenevalt kujutab isik ohtu avalikule korrale. Ta on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid ja kasutanud füüsilist vägivalda, sh ähvardanud oma lähedasi tapmise ja kehavigastuste tekitamisega. Isikul puudub kehtiv reisidokument ja ta ei ole nõus esitama taotlust tagasipöördumistunnistuse saamiseks. X selgitas, et ta soovib pärast vanglast vabanemist ise minna VF saatkonda passi taotlema, kuid asjaolud näitavad puudutatud isiku soovimatust lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ja teha PPA-ga koostööd. Reisidokumendita ei ole võimalik puudutatud isikut Eestist välja saata. Isikul on olnud VF pass, mille kehtivus lõppes

1. a-l. Isik ei ole esitanud PPA-le nimetatud dokumenti või selle koopiat. X sõnul ei soovi ta Eestist lahkuda, sest ta on siin sündinud ja tal on siin alaealine laps. Lisaks tõi isik välja, et kui ta peaks Venemaale minema, siis saadetakse ta Ukrainasse sõdima. X on korduvalt karistatud mh narkootikumide tarvitamise eest. Ta ei ole 34 aastaga üritanud sulanduda Eesti ühiskonda, õppida riigikeelt või taotleda Eesti kodakondsust. X on varem eiranud katseajal kriminaalhoolduse kontrollinõudeid, olles teadlik, et see toob kaasa vanglakaristuse täitmisele pööramise, s.t, et teda ei motiveeri õiguskuulekalt käituma isegi reaalse vangistuse oht. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohust ja isiku varasemast käitumisest tingituna võimalik.
2. X selgitas 03.04.2024 kohtuistungil, et tal ei ole olnud VF passi. Puudutatud isik on valmis tegema PPA-ga koostööd passi saamiseks, kuid soovib selleks sõita ise Venemaale. X elukaaslane on kinnitanud, et puudutatud isik saab tema juures elada.
3. Tallinna Halduskohus andis 03.04.2024 määrusega loa puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.08.2024 (k.a). Isik on VMS mõttes välismaalane, kellel peab Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus (VMS § 43 lg 1). Isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik on VF kodanik ning tal ei ole Eestis viibimiseks õiguslikku alust. PPA tunnistas tema tähtajalise elamisloa kehtetuks, tegi lahkumisettekirjutuse (sundtäidetav) ning kohaldas sissesõidukeeldu 3 aastaks. Seega on isik väljasaadetava staatuses. Isikut ei ole võimalik Venemaale välja saata, sest tal puudub kehtiv reisidokument. Isiku puhul esineb põgenemisoht. Isiku elukaaslase kinnitus, et ta saab tema juurde elama asuda ja isiku väide, et ta soovib seda teha, ei pruugi põgenemisohtu välistada, kui kaalul on väljasaatmine. Isik on 2

§ 23lg 1 p-de 1 ja 3 alused isiku kinnipidamise jätkamiseks.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis muudaksid isiku edasise kinnipidamise ebaproportsionaalseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. X palub 04.04.2024 määruskaebuses (täiendatud 16.04.2024) tühistada Tallinna Halduskohtu 03.04.2024 määrus ja jätta uue määrusega PPA taotlus rahuldamata ning vabastada puudutatud isik kinnipidamiskeskusest. Põgenemisohtu ei esine. Isik on kõik temale määratud karistused ära kandnud ja kahetseb tehtut. Eesti Vabariik karistab puudutatud isikut põhjendamatult kinnipidamiskeskuses kinni pidamisega. Kinnipidamise pikendamine ei ole proportsionaalne. PPA ja kohus ei ole arvestanud isiku praeguse käitumisega ja tema paranemisega. Kohus on lähtunud üksnes PPA seisukohtadest. Kohtu seisukoht, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla vastustajale kättesaadav, on alusetu. Kaebaja oleks PPA-le kättesaadav ka kindlaksmääratud elukohas elades. Kaebaja lähedased (10-aastane tütar, isa ja õde) elavad Eestis. Kaebajal on elukoht Eestis.
2. PPA palub 22.04.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. PPA ja kohus on põgenemisohtu piisavalt põhjendanud. Puudutatud isik ei ole välja toonud, milliste isikust tulenevate asjaoludega ei ole kohus ja PPA arvestanud. Samuti pole välja toodud, mida isik on teinud endale reisidokumendi hankimiseks. PPA on võimaldanud isikul kasutada internetiga mobiiltelefoni, mille kaudu on isikul võimalus kiirendada dokumenteerimise protsessi, broneerides endale e-süsteemis aja dokumendi vormistamiseks. Isik keeldub koostööst PPAga. Kinnipidamise aeg ei ületa maksimaalset lubatud pikkust. Asjaolust, et isikul on Eestis olemas elukoht ja lähedased pereliikmed, ei tähenda, et ta on õiguskuulekaks muutunud. Isiku varasem käitumine kinnitab pigem, et sotsiaalne tugivõrgustik, kindel elukoht ja lapse olemasolu ei ole taganud tema õiguskuulekat käitumist. Isik ei ole varasemate tegudega näidanud üles hoolivust ega tahet hoolitseda oma lapse eest. Isikut ei ole kinnipidamiskeskuses viibitud aja jooksul külastanud ükski tema pereliige. Tähtajalise elamisloaga anti isikule võimalus end tõestada seaduskuuleka inimesena. Isik jätkas kuritegude toimepanemisega. Isiku soovimatus taotleda dokumenti nii vanglas kui kinnipidamiskeskuses viitab sellele, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning võib end siseriiklikult varjama asuda, takistades väljasaatmismenetluse lõpuleviimist. Isik on varem kohtuistungil öelnud, et ta ei taotle dokumente, kuna seda tehes saadetakse ta Venemaale välja. Isikule on korduvalt selgitatud, et iseseisvalt dokumendi taotlemine kiirendab tema väljasaatmise protsessi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 23

lg 1 p-de 1–3 alusel võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist 3

§ 23

lg 11 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 23

lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemise ohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud on loetletud

§-s

2. Põgenemise ohu kindlakstegemiseks ei piisa üksnes mõne

§-s 68 nimetatud asjaolu tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Seejuures võib arvesse võtta ka minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19). Arvestada tuleb ka põgenemisohtu maandavaid tegureid, samuti hinnata isiku kuriteo toimepanemise järgset käitumist. 11. Halduskohus tuvastas õigesti, et praegusel juhul esineb puudutatud isiku põgenemise oht (

§ 23

lg 1 p 1 koostoimes

§ 68

p-des 4 ja 6 nimetatud ning konkreetset juhtumit ja isikut iseloomustavate asjaoludega). Puudutatud isik on korduvalt toime pannud kuritegusid, mille eest on talle mõistetud vangistus, s.o esineb

§ 68p-s 4 nimetatud alus.

Asja materjalidest nähtuvalt oli puudutatud isikul Eestis alaline elamisluba (alates 01.06.2006 kehtiva VMS kohaselt pikaajalise elaniku elamisluba), mille PPA tunnistas 13.08.2020 otsusega nr 13.3-3.4 kehtetuks. Puudutatud isik taotles tähtajalist elamisluba, mille PPA väljastas 09.09.2020 kehtivusega kuni 09.09.2025. PPA tunnistas 11.10.2023 otsusega nr 1.33.4/1061-1 puudutatud isiku tähtajalise elamisloa kehtetuks ja tegi ettekirjutuse lahkuda Venemaale. PPA taotluse kohaselt on isikule korduvalt selgitatud, et vanglast vabanedes puudub tal seaduslik alus Eestis viibimiseks ning dokumendi puudumisel paigutatakse ta kinnipidamiskeskusesse, kuid isik on keeldunud taotlemast endale Venemaale tagasipöördumiseks vajalikke dokumente. Isik on põhjendanud seda halduskohtu istungil asjaoluga, et ta ei soovi Venemaale saatmist. PPA taotluse järgi on isik väljendanud soovi minna ise VF saatkonda, et esitada tagasipöördumistunnistuse taotlus. PPA 22.04.2024 vastuse kohaselt on puudutatud isikule kinnipidamiskeskuses viibides antud võimalus broneerida endale VF suursaatkonna elektroonilises süsteemis aeg, et taotleda reisidokumenti, kuid isik ei ole enda dokumenteerimisega tegelema hakanud. Seega saab puudutatud isiku ütlustest, hoiakutest ja käitumisest järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning esineb ka

§ 68p-s 6 nimetatud alus.

12. Eeltoodud asjaolud viitavad ohule, et kinnipidamiskeskusest vabanemise korral ei oleks puudutatud isik PPA-le kättesaadav ega aitaks kaasa enda väljasaatmisele. Puudutatud isiku varasem käitumine näitab samuti soovimatust või võimetust järgida kehtestatud õigusakte. Puudutatud isikut ei ole varem motiveerinud õiguspäraselt käituma ka lapse sünd ega asjaolu, et katseajal süüteo toimepanemine toob kaasa varasema vanglakaristuse täitmisele pööramise (vt PPA 11.10.2023 otsuses toodud asjaolud puudutatud isikute süütegude ja karistuste kohta). Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et puudutatud isik ei asuks vabaduses viibides vabatahtlikult korraldama enda lahkumist Venemaale, sh pöörduks ise reisidokumendi taotlemiseks VF suursaatkonda. Tartu Halduskohus on puudutatud isiku kaebuse haldusasjas nr 3-23-2308 tagastanud ja tõenäoliselt vähendab see veelgi puudutatud isiku motivatsiooni aidata kaasa enda Venemaale väljasaatmise korraldamiseks. Eelneva poolt räägib ka puudutatud isiku haldusasjas nr 3-24-668 esitatud nõue väljastada talle ajutine dokument, tähtajaline elamisluba vm dokument, et ta saaks viibida Eesti Vabariigi territooriumil, ning soov loobuda VF kodakondsusest. Seega ei ole pärast halduskohtu määruse tegemist ilmnenud uusi asjaolusid, mis annaks aluse muuta halduskohtu hinnangut puudutatud isiku põgenemise ohule. 4

§ 23

lg 1 p-le 3.

§ 23

lg 1 ple 3 tuginemine eeldab mh seda, et isik ei aita kaasa endale dokumentidele hankimisel (vrd Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikul ei ole Venemaale väljasaatmiseks vajalikke reisidokumente. Isik ei ole teinud PPA-ga koostööd dokumentide hankimiseks. PPA on taotluses selgitanud, et Venemaa jättis 03.01.2024 isiku osas tagasivõtupalve läbi vaatamata, sest puuduvad andmed isiku kodakondsuse kohta. PPA on isikule selgitanud, et tema väljasaatmise kiirem korraldamine oleks võimalik, kui isik esitaks ise Venemaale taotluse tagasipöördumistunnistuse saamiseks. 14. Puudutatud isiku kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi kaalutlust (nt tervis või turvalisus), mis seda hinnangut kummutaks. Vaidlustatud määrusega ei ole ületatud kinnipidamise maksimaalset lubatud pikkust (

§ 25lg 2).

Puudutatud isiku põgenemise ohu tõttu ei ole

§ 10

lg-s 2 nimetatud leebemad järelevalvemeetmed lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks piisavalt tõhusad. Põgenemise ohtu ei maanda piisavalt ka see, et puudutatud isikul oli vanglast vabanemise aja seisuga (s.o 29.11.2023) põhimõtteliselt olemas elukoht Kohtla-Järvel ühiselamus; isiku väitel on tema elukaaslane kinnitanud, et puudutatud isik võib elada tema juures; ning tal on Eestis sugulasi. Asja materjalide põhjal saab järeldada, et puudutatud isiku suhted oma isa ja õega ei ole lähedased. Puudutatud isik ei ole seni osalenud oma lapse (10-aastane tütar) kasvatamises ega tema eest hoolitsemises. PPA 22.04.2024 vastuse kohaselt ei ole ükski lähedane puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses viibimise ajal külastanud. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole tema karistamine, vaid selle eesmärk on tagada lahkumisettekirjutuse tõhus täitmine. 15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 03.04.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5