← Eesti

2-23-17323/7

Obsah (5)§ 29§ 22§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 02.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-17323 Tsiviilasi Trailbest OÜ pankrotiavaldus Menetlusosalised ja nende e

§ 29

lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning avaldab sellekohase teate väljaandes Avalikud Teadaanded. 7. Võlgniku poolt avaldatu ja ajutise halduri aruande alusel on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 291 576,75 eurot, vara ca 8000-9000 euro väärtuses. Pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalised vahendid puuduvad. Maksejõuetuse põhjus on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku pankrotimenetlusega ja eesmärgiga uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist võlgniku maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel pankrotimenetlustes, milles esineb avalik huvi vältida raugemist, või selgitada välja avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised asjaolud, kuid märgib, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Trailbest OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. 8.

§ 29

lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. 9.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. 10. Üheks pankrotimenetluse kuluks on ajutise halduri tasu (

§ 23lõiked 1 kuni 3 ja § 150 lg 1 p 2).

Ajutine haldur on esitanud tasunõude 16 töötunni eest (arvestusega 145 eurot tund, lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust 2 2-23-17323 arvestades on taotletud tasu põhjendatud ja tuleb välja mõista. Ajutise halduri tunnitasu vastab sooritatud ülesannete mahule ja keerukusele ning ajutise halduri kutseoskustele. Taotletud tasumäär ei ületa

§ 23

lg 3 järgset piirmäära (viiendik TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäärast), halduri tehtud toimingud on menetluses tavapärased. Ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud, kohtule esitatud aruanne on argumenteeritud, selge ja jälgitav. 11. Ajutise halduri taotlusel ja

§ 23

lg 6 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, OÜ INC Partner. Büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE100900660), mistõttu lisandub halduri tasule käibemaks (

§ 65lg 11).

Maakohus määrab ajutise halduri tasuks 16 * 145 * 1,22 = 2830,40 eurot. 12. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks, mistõttu määrab kohus

§ 23

lg 4 esimese lause alusel võlgnikult väljamõistetud ajutise halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. 13. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise kord on

§ 23lg 51 alusel kehtestatud justiitsministri 01.02.2021 määrusega nr 2.

Määruse § 1 lg 2 kohaselt arvutatakse riigi vahenditest hüvitatava tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Tasu suurus on 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 2 lg 1). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 16 tunni eest oleks 1288,32 eurot (käibemaksuga, arvestuse aluseks olev tehe: alustatud pooltunde 16 * 2 * 33 eurot * 1,22). Haldur palub riigi vahenditest hüvitada tasu summas 1000,40 eurot. See ei ületa

§ 23

lg 4 teises lauses kehtestatud piirmäära (ühekordset kuupalga alammäära), mistõttu kuulub riigi vahenditest hüvitamisele ajutise halduri tasu 1000,40 euro ulatuses. Ülejäänud ulatuses summas 1830 eurot (sh käibemaks) tuleb välja mõista võlgnikult. 14. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus määrab, et dokumendid jäävad võlgniku endisele seadusliku esindaja X vastutavale hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.