Obsah (12)

§ 5§ 230§ 436§ 438§ 231§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 218§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Otsuse tegemise aeg ja koht 02.04.2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 403 lõikele 1.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et kostja on 01.02.2022 sõlminud I järelmaksu lepingu nr. xxxx, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 229 eurot. Kostja on lepingust nr. xxxx tuleneva 4 võlgnevuse tasunud. Esialgsele võlausaldajale on kostja tasunud 133,63 eurot ja hagejale 95,37 eurot. Kohus loeb vastavad asjaolud tuvastatuks

§ 231lg 4 alusel.

Kostja on vaidlustanud asjaolu, et 01.02.2022 leping nr. xxxx ei ole öeldud üles kehtivalt ning kostjal ei ole seega eelviidatud lepingust tulenevat viivisevõlgnevust. Seega on kostja seisukohal, et kuivõrd lepingust tulenev põhivõlgnevus on kostjal tasutud, siis on hageja nõue vastava lepingu osas rahuldatud. Lisaks on kostja väitnud, et kostjal puudub I AS-iga lepinguline suhe 05.05.2022 sõlmitud järelmaksu lepingu nr. xxxx osas, kuivõrd lepingu sõlmimisel on kasutatud kostja isikuandmeid neid ebaseaduslikult kuritarvitades. Kostja lisas, et kui kohus asub seisukohale, et eelviidatud leping on sõlmitud kostja poolt, siis väidab kostja, et leping nr. xxxx ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja tõi välja, et lepingus olevad kostja andmed ei kuulu kostjale ning hageja ei ole tõendanud kauba üle andmist kostjale. Kostja vaidleb vastu ka viivise ja sissenõudmiskulude nõudele. Täpsustatud seisukoha lisana on kostja esitanud kohtule Harju Maakohtu 28.11.2023 otsuse kriminaalasjas nr. xxxx, millega muuhulgas rahuldati AS-i I tsiviilhagi ja mõisteti D. G.lt AS-i I kasuks 1423,50 eurot viitenumbriga 89008511389. Seega, kostja hinnangul, puudub hagejal nõue kostja vastu. Hageja on toonud vastuses tõendamisettepanekule välja, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu nr. xxxx alusel saadud summa 1401,99 eurot ja viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 28.09.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.03.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning edasiulatuv viivis. Hagiavalduse õigusliku põhjendatuse kontrollimise käigus tuleb kohtul kontrollida ka lepingu kehtivust. Seega on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest ning sel põhjusel on oluline, et hagiavalduses oleks välja toodud ka kõik asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada lepingu kehtivust. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb tüüptingimusi käsitleda õiguse kohaldamise küsimusena, mille puhul ei ole kohus

§ 436

lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi poolte seisukohtadega seotud (RKTKo 3-2-1-113-11, p 62, RKTKm 3-2-1-21-17, p 23.4). Hageja on hagiavalduse lisadena edastanud kohtule D. U. poolt digitaalselt allkirjastatud lepingud, mistõttu loeb kohus, et lepingud on kehtivad. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu nr. xxxx sõlmimist. Lepingu nr. xxxx sõlmimise on kostja vaidlustanud põhjusel, et lepingu sõlmimisel on kasutatud kostja isikuandmeid. Järgmisena hindab kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Vastutustundliku laenamise osas on hageja toonud välja, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse. Lepingu nr. xxxx puhul sai laenuandja Maksu- ja Tolliameti päringust teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1090,96 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 0,00 eurot. Laenuandja arvestas regulaarseteks majapidamiskuludeks 250,00 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 19,09 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 821,87 eurot. Lepingu nr. xxxx puhul sai laenuandja Maksu- ja Tolliameti päringust teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1146,51 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 0,00 eurot. Laenuandja arvestas regulaarseteks majapidamiskuludeks 250,00 eurot kuus. Eelmise lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 19,09 eurot. Uue lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 116,84 eurot. Hageja tõi välja, et laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 760,58 eurot. Samuti on laenuandja teinud päringu maksehäireregistrisse. Hageja märkis lisaks, et lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi kehtivat maksehäiret. Hageja selgitas, et 5 arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Hageja hinnangul oli kostja puhul tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas märgib kohus järgmist. Kohus selgitab, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

1. a)tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
2. b)tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega;
3. c)tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
4. d)tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);
5. e)krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kohtule nähtub hageja poolt esitatust, et krediidiandja on teinud kostja kohta päringud Maksu- ja Tolliametile ning maksehäireregistrisse. Rohkemat hageja välja toonud ei ole. Kohtule nähtub, et krediidiandja ei ole teinud mõistlikke pingutusi kostja krediidivõime hindamiseks. Kohus selgitab, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Lisaks ei nähtu, et 6 hageja oleks küsinud kostja konto väljavõtet. Kohus asub seisukohale, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. Hageja on teinud nõude ümberarvestuse. Hageja tõi välja, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu nr. xxxx alusel saadud summa 1401,99 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 28.09.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.03.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1409,99 eurolt alates 18.03.20023. Puudub vaidlus, et kostja on 01.02.2022 lepingust nr. xxxx tuleneva võlgnevuse summas 229 eurot tasunud. Kõrvalnõudeid seega kostja hagejale ei võlgne ning nõude ümberarvestamise käigus ei ole hageja seda ka taotlenud. Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal eksisteerib 05.05.2022 lepingust nr. xxxx tulenev põhivõlgnevuse nõue summas 1401,99 eurot ja sellele lisanduv viivisevõlgnevuse nõue kostja vastu. Kostja on teavitanud kohut, et kostjal puudub I AS-iga lepinguline suhe 05.05.2022 sõlmitud lepingu nr. xxxx osas. Kostja juhtis tähelepanu, et lepingu sõlmimisel on kasutatud kostja isikuandmeid ning, et leping ei ole kostja poolt sõlmitud. Kostja tõi välja, et kostja ei ole kaupa saanud ning hageja ei ole eelnevat ka tõendanud. Kohus selgitab, et tõendamisettepanekus tuli hagejal tõendada kohtule, et kostja on kauba saanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on kauba saanud. Kostja on edastanud kohtule Harju Maakohtu 28.11.2023 otsuse kriminaalasjas nr. xxxx, millega muuhulgas rahuldati AS-i I tsiviilhagi ja mõisteti D. G.lt AS-i I kasuks välja 1423,50 eurot viitenumbriga 89008511389. Viidatud otsuse punktist 4.6) nähtub, et „05.05.2022 kell 04.46 esitas AS I koostööpartneri kodulehel www.1a.ee D. U. nimel laenutaotluse ning seejärel sõlmis ja allkirjastas digitaalselt Smart-ID abil AS-ga I D. U. nimelt järelmaksulepingu nr. xxxx, mille kohaselt väljastas AS I laenu summas 1401,99 eurot, UABlt K mobiiltelefoni Apple iPhone 13 xxxx, kuldne, ostu finantseerimiseks. Laenu väljamakse teostati UAB K arvelduskontole. 07.05.2022 kell 09.09 Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvast Tallinna Rocca al Mare Omniva pakiautomaadist sai tellitud kauba kätte. Sellise tegevusega sai D. G. varalist kasu nimetatud seadme näol ning tekitas AS-ile I varalist kahju kogusummas 1401,99 eurot.“ Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule edastatud kriminaalasja otsusega, asub seisukohale, et Harju Maakohtu 28.11.2023 otsusega kriminaalasjas nr. xxxx on tuvastatud, et kostja ei sõlminud AS-iga I 05.05.2022 lepingut nr. xxxx, vaid viidatud lepingu sõlmis kostja andmeid kuritarvitades D. G.. Kõnealuse otsusega on rahuldatud AS-i I tsiviilhagi ning mõistetud välja lepingust nr. xxxx, mis on käesolevas tsiviilasjas hageja nõude aluseks, tulenev võlgnevus summas 1423,50 eurot. 7 VÕS § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Seega võlgnevuse nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kohustuste täitmist. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, kuivõrd hagejal puudub nõue kostja vastu ning hageja tsiviilhagi, mille aluseks on leping nr. xxxx, on rahuldatud Harju Maakohtu 28.11.2023 otsusega kriminaalasjas nr. xxxx. Kohus selgitab, et kohus ei hakka siinkohal analüüsima lepingu nr. xxxx ülesütlemise õiguspärasust, kuivõrd kohus tuvastas 28.11.2023 otsuse põhjal kriminaalasjas nr xxxx, et 05.05.2022 leping nr. xxxx ei ole sõlmitud kostja poolt vaid on sõlmitud kostja nimel D. G. poolt.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku summas 700 eurot. Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest:

1. Kohtumine kliendiga 05.05.2023 – 0,5 tundi, 50 eurot;
2. Tutvumine kriminaalasjaga 05.05.2023 – 0,5 tundi, 50 eurot;
3. Täiendav seisukoht hagiavaldusele 05.05.2023 – 2 tundi, 200 eurot;
4. Kohtumine kliendiga 04.03.20224 – 1 tund, 100 eurot;
5. Tutvumine kriminaalasjaga 04.03.2024 – 1,5 tundi, 150 eurot;
6. Täiendav seisukoht hagiavaldusele 05.03.2024 – 1,5 tundi, 150 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. 8 Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Kostjat esindas asja menetluses

§ 218tingimustele vastav lepinguline esindaja.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlik. Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Ühtlasi kohus märgib, et menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiir ei ole rangelt seotud tsiviilasja hinnaga, vaid need tuleb välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses (vt ka Riigikohtu 14.04.2021 määrust 2-19-10324 p 19). Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 7 tundi. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on kostja õigusabikulu kokku 700 eurot (7 tundi × 100 eurot). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 700 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 9