Obsah (4)

§ 29§ 150§ 23§ 65

2-24-3672 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2024, Haapsalu Tsiviilasja number 2-24-3672 Tsiviilasi J S avaldus A väljaku

§ 29

lg 1 järgi kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri 08.04.2024 esitatud aruande kohaselt A Si pärandvara hulgas puudub igasugune vara, sh vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused. Kohustuste ulatuseks on vähemalt 40683,65 eurot. Tegemist on püsiva maksejõuetusega, kuna A Si pärandvara arvelt ei ole võimalik täita võlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on õigusvastasest käitumisest tulenevad nõuded, sh viibis võlgnik korduvalt kinnipidamisasutustes ning puudus pidev ja stabiilne tööelu sissetulekute teenimiseks. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 2 2-24-3672 3.2.

§ 29

lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 11.04.2024 kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja 26.04.2024 kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamise kulude katteks 900 euro tasumiseks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 12.04.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli 26.04.

1. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat A Si pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks. Seega tuleb käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetada raugemise tõttu. 3.
2. Kohus selgitab avaldajale, et vastavalt pärimisseaduse § 130 lõike 3 teisele lausele ei ole pärijad kohustatud täitma pärandaja kohustusi, kui pärandvara pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 3.
3. Vastavalt

§ 29

lg-s 4 sätestatule avaldab kohus Ametlikes Teadaannetes pankrotimenetluse lõpetamise teate. 4. Pankrotimenetluse kulud 4.1.

§ 150

lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Lõige 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 kohaselt kuupalga alamamäär 820 eurot. Seega halduri tunnitasu ülemmäär on 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitanud aruandes kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks xx tundi, tunnitasu määraks on märgitud xx eurot. Seega on ajutise halduri tasuks xx eurot, millele lisandub käibemaks summas xx eurot. Kuna pärandvara pankrotimenetluses puuduvad vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks, taotleb ajutine haldur tasu väiksemas ulatuses (

§ 23lg 51 ja Ts

MS §183 lg 2). Ajutine haldur välja taotleb halduritasu maksmisel menetlusabi ning palub summa xx eurot, millele lisandub käibemaks, halduri tasuna hüvitada riigi vahenditest /dtl 5455/. 4.2.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

§ 23

lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

§ 23

lg 51 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri 3 2-24-3672 tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 vastu võetud määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Nimetatud § 2 lg 1 kohaselt, kui ajutise halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu xx eurot poole tunni kohta. 4.

1. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud töö, aruandes ja ajutise halduri tasu taotluses näidatud ajakulu erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud, see vastab asja keerukusele, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule. Halduri taotletav tasu xx eurot, millele lisandub käibemaks ja selle hüvitamine menetlusabi korras riigi vahenditest vastab seaduses sätestatule ja on põhjendatud. 4.
2. Võlgniku pärandvaras puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vara. Seega kohus rahuldab ajutise halduri taotluse osaliselt ning määrab menetlusabi korras riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu summas xx eurot, millele lisandub käibemaks summas xx eurot, kokku xx eurot. Summa kanda büroo arvele, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
3. Avaldaja menetluskulu Avaldaja poolt kantud menetluskuludeks on avalduselt tasutud riigilõiv summas 10 eurot. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Eeltoodust lähtudes jätab kohus avaldaja kantud menetluskulud avaldaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4