Pärandajal tekkisid vähemalt osalised makseraskused 2012. a, millal on alustatud täitemenetlus pärandaja suhtes, mis oli veel menetluses. Pärandaja on kasutanud vähemalt viimasel viiel aastal arveldamistel sularaha, siis on raske anda hinnangut pärandaja maksejõuetuse põhjustele. Pärandajal on kohustused tarbijakrediidilepingust ja väikelaenu lepingust, siis võib olla maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Sissetulekutest ei piisanud kohustuste katmiseks. PärS § 142 lg 1 kohaselt esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Käesoleval juhul on pärandvara inventuuri eest kohtutäitur Elin Vilippus tasu 42 eurot. Ajutine haldur on esitanud tasu taotluse summas 1 200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1 440 eurot. Seega kokku on pärimismenetluse ja pankrotiasja kulud vähemalt 2-22-10675 1 482 eurot ning pärandaja pangakontol oleva raha ja pensionikontol olevate pensioniosakute väärtus ca 1 232.53 eurot. Arvestades, et pärandvaraks olevast varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt
Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 2000 eurot. Juhul kui pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasuta, siis tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu
Juhul kui avaldaja, võlausaldajad või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasu vastavalt esitatud aruandele Saneerimismenetluse OÜ kasuks. Raugemise määruse korral palub ajutine pankrotihaldur kohtumääruses kooskõlas
lg 81 anda ajutisele pankrotihaldurile Martin Krupp`ile õigus esitada AS-ile Eesti Väärtpaberikeskus avaldus Y (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xx.xx.xxxx) pensionikonto võõrandamiseks ja laekuva raha kandmiseks Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole ajutise pankrotihalduri tasu katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kõigi võimalike arestide ja muude piirangute lõpetamiseks kontodel. 21.11.2022 edastas kohus avaldajale e-kirja, millega andis teada, et ajutine halduri on koos ajutise halduri aruandega esitanud kohtule muuhulgas tasu väljamõistmise taotluse ning ootas avaldaja vastuväiteid ajutise halduri tasu taotlusele, suurusele hiljemalt 25.11.2022. 22.11.2022 kinnitas avaldaja e-kirja teel dokumentide kättesaamist, kuid seisukohta tähtaegselt esitatud ei ole. Harju Maakohus tegi 06.12.2022 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta Y pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, 2-22-10675 välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. X esitas Harju Maakohtule avalduse Y pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. X on Y ainupärija. Pankrotiavalduse kohaselt ületab pärandvara koosseisu kuuluvate kohustuste hulk pärandvara väärtust, mistõttu pärandvarast ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks ja pärija ei ole nõus oma vara arvelt rahuldama pärandaja kohustusi. Y on surnud xx.xx.xxxx, pärimistunnistus on välja antud 17.06.2022 ja pärandvara inventuur on tehtud 07.06.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole pärandvaras vara ja vara tagasivõitmise võimaluste puudumise tõttu ajutine. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et pärandvara koormavad kohustused ületavad pärandvara väärtust ning puuduvad vara tagasivõitmise võimalused, leiab kohus, et kuna Y pärandvarast ei piisa kohustuse täitmiseks ja võlgnik on surnud ning pärija on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, siis ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik Y kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. 2-22-10675
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Pankrotiavalduses ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseid välja toodud. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et kuna pärandaja on kasutanud vähemalt viimasel viiel aastal arveldamistel sularaha, siis on raske anda hinnangut pärandaja maksejõuetuse põhjustele. Pärandajal on kohustused tarbijakrediidilepingust ja väikelaenu lepingust, siis võib olla maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Sissetulekutest ei piisanud kohustuste katmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei ole kohustuste võtmisel olnud piisavalt hoolas, kuna ei ole kohustuste võtmisel hinnanud oma võimeid kohustuste täitmiseks ega ole maandanud riske surma puhuks, mille tulemusel jäid tal täitmata kohustused, mida ta ei suutnud täita oma elu ja samuti ei ole neid võimalik täita tema surma vara puudumise tõttu.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Pärandaja kasutas vähemalt viimasel viiel aastal arveldamistel sularaha, mistõttu on raske anda hinnangut vara tagasivõitmise võimalustele. Harju Maakohus tegi 06.12.2022 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta Y pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Y pärandvara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning pärandvaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb Y pärandvara pankrotimenetlus lõpetada
Ajutine pankrotihaldur on palunud pankrotimenetluse raugemise korral kohtumääruses kooskõlas
lg 81 märkida ajutisele pankrotihaldurile õigus esitada AS-ile Eesti Väärtpaberikeskus avaldus Y (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xx.xx.xxxx) pensionikonto võõrandamiseks ja laekuva raha kandmiseks Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole ajutise pankrotihalduri tasu katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kõigi võimalike arestide ja muude piirangute lõpetamiseks kontodel.
lg 81 sätestab, et kui pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused ning makstakse
Seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete 2-22-10675 rahuldamiseks võlgniku pärija pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et pärandvarasse kuuluvad pensionifondi osakud, tuleb pankrotimenetluse raugemise tõttu anda ajutisele pankrotihaldurile Martin Krupp’ile õigus esitada AS-le Eesti Väärtpaberikeskus Y pensionikonto võõrandamiseks ja laekuva raha kandmiseks Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole ajutise pankrotihalduri tasu katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, samuti kõigi võimalike arestide ja muude piirangute lõpetamiseks kontodel. Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos
lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. 2-22-10675 Ajutine haldur on esitanud tasu taotluse summas 1 200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1 440 eurot. Seega kokku on pärimismenetluse ja pankrotiasja kulud vähemalt 1 482 eurot ning pärandaja pangakontol oleva raha ja pensionikontol olevate pensioniosakute väärtus ca 1 232.53 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus tal ülesannete täitmiseks 12 tundi, sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, aruande koostamine jne. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 100 eurot.
lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele 12 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Martin Krupp’i ajutise pankrotihalduri tasu summas 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot, on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ-le. Ajutine pankrotihaldur on palunud pankrotimenetluse raugemise korral kooskõlas
lg 81 anda ajutisele pankrotihaldurile Martin Krupp`ile õigus esitada AS-ile Eesti Väärtpaberikeskus avaldus Y (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xx.xx.xxxx. a) pensionikonto võõrandamiseks ja laekuva raha kandmiseks Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole ajutise pankrotihalduri tasu katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kõigi võimalike arestide ja muude piirangute lõpetamiseks kontodel. Kohus on nimetatud korralduse kohtumäärusega teinud. Kohus on lõpetanud menetluse Y pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohus on tuvastanud, et Y pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks ega pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista pärandvara arvelt.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Y pärandvara hulka kuuluvad pensionifondi osakud, mille arvelt on võimalik kanda ajutise pankrotihalduri tasu. Ajutine pankrotihaldur on palunud tema tasu välja mõista pankrotivara arvelt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ajutise pankrotihalduri tasu tuleb välja mõista Y pärandvara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.