lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Süüdistatav A.G, isikukood: XXX; xxx. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 19.02.2015.a otsusega
järgi karistusega 1 aasta, millest
Ülejäänud karistuse osa 11 kuud vangistust jäeti tingimusliku täitmisele pööramata, 2-aastase katseajaga Katseaeg 19.02.2015-18.02.2017. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2561 - § 2565 , kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.G
§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud alukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
1 1-19-1585
MS § 130 lg 41 alusel vahistada A.G ning kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamist. Kohtuotsuse jõustumisel või kohesele kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel tõkend vahistamine tühistada.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 24.02.2019.a karistusaja hulka ja seeläbi arvata karistuse kandmise algust alates 24.02.2019.a.
MS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 4 aluse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu
järgi, juhtis 24.02.2019 kella 00:20 ajal Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Uulu külas Soometsa teel suunaga Jõeääre kinnistu alkoholijoobeseisundis ja omamata mootorsõiduki juhtimise õigust sõiduautot x registreerimismärgiga x. Kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga DRÄGER ALCOTEST 9510 EE nr ARLE-0012 mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,12 mg/l kohta. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, rikkus A.G liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. Seega A.G isikuna, keda on eelnevalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, pani toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt 2 1-19-1585 Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluse sätete järgi toimunud läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohutus nõutavas karistuse liigis ja määras. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A.G-le
lg 2 järgi kohaldatavaks karistuseks üks aasta vangitust.
lg 1, 2 ja 3 alusel määratakse, et karistusest kuulub kohesele kandmisele kolm kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o üheksa kuud vangistust, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui A.G ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ -ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustatakse A.G katseajal mitte tarvitama alkoholi.
A.G tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluse sätete järgi tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiir- ja kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav A.G tuleb süüdi tunnistada
Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust kriminaalasjas esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada A.G ning kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamist. Kohtuotsuse jõustumisel või kohesele kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel tõkend vahistamine tühistada. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb A.G-lt välja mõista riigi tuludesse KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 90 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha vähendatult 405 eurot, kokku 495 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kiirmenetluse korras kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Väljamõistetud menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.