) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik AS Alexela esitas 25.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Graind Grupp OÜ-lt 496,87 euro saamiseks. 26.01.2024 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. 26.02.2024.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 07.03.2024 kohtule hagiavalduse. Hageja palub kostjal välja mõista põhinõude 481,42 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 132,04 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled maksekaardilepingu, mille alusel sai kostja enda kasutusse „Alexela“ maksekaardi, mis toimib krediitkaardi põhimõttel ning mis on maksevahendiks hageja teeninduskohtades. Kostja soetas maksekaardiga hagejalt erinevaid kaupasid (eelkõige fossiilkütuseid) hageja teeninduskohtadest. Hagejal on tasumata arve nr 206681901-23091 (esitatud 30.09.2023) ja arve nr 206681901-23101 (esitatud 31.10.2023), kokku summas 481,42 eurot. Hagejal on viivisenõue summas 132,04 eurot (arve maksetähtaeg 10 päeva arve väljastamisest, viivisemäär 0,2% päevas arvel näidatud põhinõudelt, viivise periood 11.10.2023-07.03.2024). 07.03.2024.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest
Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte
Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 lause 1 ja 3, § 208 lg 1,3 alusel on võlgnevus hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 613,46 eurot, millest 481,42 eurot on põhinõue ja 132,04 eurot 07.03.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. 2 2-24-103486 Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
Lähtudes
lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 175 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal ei ole tekkinud õigusabikulusid, sest hageja esindajaks on hageja töötaja. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hagejal muid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.