← Eesti

2-22-7716/34

Obsah (10)§ 654§ 368§ 4§ 5§ 230§ 229§ 238§ 232§ 175§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-7716 Tsi

§ 654lg- st 6 tulenevalt neid ei korda. Korrigeerida tuleb küll otsuse resolutsiooni sõnastust, arvestades hagiga taotletavat 4

(8)eesmärki. Otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks rohkem kui 5172 eurot ja sellelt ületavalt osalt viivise. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
  1. Asja materjalidest nähtub, et: -C ja Q abielu sõlmiti 02.09.
  2. a (tl 8 – abielutunnistus). -Nende abielu lahutati 06.10.
  3. a (tl 10 – abielulahutuse tunnistus). -C testamendijärgseks pärijaks on hageja X ( tl 5-6 – testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus). -Q testamendijärgseks pärijaks on kostja Y (tl 31-32 - pärimistunnistus). -C omandas XXX korteri 20.05.
  4. a sõlmitud ostu-müügi lepinguga (tl 9 – müügileping) -Vaidlusaluse XXX korteriomandi omanikuks on kinnistusraamatusse ainuomanikuna sisse kantud C (tl 7 – kinnistusraamatu väljavõte). -Viljandi notar Virgi Ojap on seisukohal, et XXX korteriomand võib kuuluda abikaasade ühisvara hulka (tl 51-52 – pärimismenetluse algatamise teade). -Testamendijärgses pärimisõiguse tunnistuses (tlk 5) on märgitud, et korteriomand, asukohaga korter nr X, XXX on vallasasjana omandatud 20.05.1996.a, seega C ja Q abielu jooksul.
  5. Maakohus rahuldas hagi, tuvastas, et korteriomand asukohaga XXX, registriosa nr XXXXXXX kuulub tervikuna C (isikukood XXXXXXXXXXXX, surnud 22.06.2021) ainuomandisse. Selliselt oli esitatud ka haginõue hageja poolt. Pooled vaidlesid menetluses selle üle, kas vaidlusalune korteriomand kuulus lahusvarana Cle või abikaasade ühisvara hulka. Hageja, kui C pärija, eesmärgiks oli saada kohtulahend, millega tuvastatakse, et korteriomand oli tervikuna C lahusvara ning peale tema surma kuulus tervikuna pärandvara hulka. 16.Apellatsioonkaebuse väidetest võib aru saada nii, et maakohtule heidetakse ette korteri asemel korteriomandi kuulumise tuvastamine C ainuomandisse ja mineviku asemel olevikus.
  6. Ringkonnakohus toob esile, et Riigikohus on oma 2-1-3-151-09 lahendis osutanud, et pärandaja vara koosseisu (pärandi) väljaselgitamiseks saavad nii pärijad kui ka muud isikud, kellel on selle vastu õiguslik huvi, esitada tuvastushagi.

§ 368

lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kolleegiumi arvates on isikul õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi olemas mh juhul, kui isik soovib tuvastada, et ese ei kuulu pärandi hulka või kuulub pärandi hulka pärimistunnistusel märgitust väiksemas mõttelises osas. 18.Ringkonnakohtu arvates saab eeltoodust tulenevalt esitada ka nõude, et ese kuulub pärimistunnistusel märgitust suuremas osas, sh täies ulatuses pärandi hulka. Maakohus tuvastas, et korteriomand asukohaga XXX, registriosa nr XXXXXXX kuulub tervikuna C (isikukood XXXXXXXXXXXX, surnud 22.06.2021) ainuomandisse. Ringkonnakohtu arvates oli hageja nõude sõnastus mõnevõrra ebaõige, kuna hageja eesmärgiks oli pärandi koosseisu tuvastamine. Õige sõnastusega nõue oleks tuvastada, et korteriomand asukohaga XXX, registriosa nr XXXXXXX kuulub tervikuna C (isikukood XXXXXXXXXXXX, surnud 22.06.2021) pärandvara hulka. Ringkonnakohus peab võimalikuks hageja nõude sõnastust korrigeerida, sellest on pooli teavitatud. 19. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheidetega osas, milles vaidlustatakse otsuses tõendite ebaõiget hindamist. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse 5

(8)käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (

§ 4

lg 2).

§ 5

lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega on tsiviilkohtumenetluses üksnes poolel õigus määrata, mis asjaolud ta kohtu ette toob ja millise

§-s 229 nimetatud tõendiga ta millist asjaolu vastavalt

§ 230

lg-le 1 tõendab.

§ 229lg 2 kohaselt on tõendiks mh tunnistaja ütlus.

Nõustuda ei saa ka apellandi poolt väljendatuga, et hageja taotletud tõenditel ei olnud asjas määravat tähtsust. Tähtsusetuks ei saa tõendit pidada seetõttu, et vaidluse teine pool eelistab asjaolu tõendamist mingit muud liiki tõendiga. Tõendi vastuvõtmisest keeldumise alused on sätestatud

§ 238

lg-tes 1-3 ning ükski neist ei võimalda keelduda tõendit vastu võtmast põhjendusel, et menetlusosaline peaks esitama muud liiki tõendi. Eelnevast tulenevalt on põhjendamatu kostja seisukoht, et tunnistaja ütluste asemel oleks hageja pidanud esitama mingeid muid tõendeid. Kui tunnistajad, kelle ülekuulamist hageja taotles, said hageja arvates anda ütlusi hageja nõuet kinnitavate või muude asja õigeks lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, tunnistajate ülekuulamise taotlus oli esitatud õigel ajal ning tegemist oli lubatavate ja asjakohaste tõenditega

§ 238tähenduses, tuli maakohtul tunnistajad üle kuulata.

20.

§ 232

lg 1 järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta, lg 2 järgi ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud

§ 232lg 1 mõttes tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust.

Maakohus arvestas asjas esitatud tõendeid ning leidis põhjendatult, et vaidlusalune korteriomand kuulus ainuomandina Cle. Seega kuulub vaidlusalune korteriomand tervikuna C pärandvara hulka. 21.Apellant vaidlustab muuhulgas ka hageja poolt menetluskuludena esitatud summade kostjalt välja mõistmise. Maakohus avaldas seisukoha, et tema hinnangul on hagejale õigusabile kulunud aeg asja keerukust ja mahukust ning vajalike menetlustoimingute arvu arvestades mõistliku suurusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 6972 eurot. Ringkonnakohus leiab, et apellandi väited on osaliselt põhjendatud.

  1. Maakohtus palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulude hüvitamise katteks 420 eurot tasutud riigilõivu kulu ja õigusabikulu 6552 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustab hageja esindajatasu alljärgnevast:
  2. Eeltõendamismenetluses tsiviilasi nr 2-22-5902, kokku: 1584 eurot a. Eeltõendamismenetluse algatamise taotluse koostamine 4,8 tundi b.Eeltõendamismenetlusega seonduv suhtlus kliendiga ning
  3. novembri
  4. a istungieelne konsultatsioon 1 tund c. Ettevalmistus
  5. novembri
  6. a istungiks 0,33 tundi d. Sõidule kulunud aeg (
  7. oktoobri
  8. a ja
  9. novembri
  10. a istungid 1,42 tundi e. Osalemine istungitel (
  11. oktoober
  12. a ja
  13. november
  14. a) 1,25 tundi KOKKU: 8,8 tundi
  15. Hagimenetluses tsiviilasi nr 2-22-7716, kokku 4968 eurot a. Hagiavalduse koostamine 6 tundi b. Kohtupraktika analüüs 1 tund 6

(8)c. Töö lisadega 0,66 tundi d. Suhtlus/arutelud kliendiga hagimenetluse jooksul (sh istungitele eelnevad konsultatsioonid) 4 tundi e. Kostja vastusega tutvumine (koos lisadega) 0,9 tundi f. Taotluste koostamine (tunnnistajate ja menetlusosaliste ütlused) 0,8 tundi g. Kostja taotlustega tutvumine 0,5 tundi h. Vastuväited kostja taotlustele 1 tund i. Ettevalmistus
  1. veebruari
  2. a istungiks 0,5 tundi j. Suhtlus kohtuga (istungiaja määramine) 0,5 tundi k. Sõidule kulunud aeg (
  3. veebruari
  4. a ja
  5. augusti
  6. a istungid) 1,33 tundi l. Osalemine istungitel (
  7. veebruar
  8. a ja
  9. august
  10. a) 3,25 tundi m. Hageja kohtukõne teeside koostamine 3 tundi n. Kostja kohtukõne teesid ja analüüs 1 tund o. Repliigid ja menetluskulude nimekiri 3,16 tundi KOKKU: 27,6 tundi 23.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, seetõttu esineb alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Kuigi lepingulise esindaja teenuse tunnihinda 150 eurot, millele lisandub käibemaks, tuleb valitsevat kohtupraktikat arvestades pidada põhjendatuks, ei saa nõustuda teenuse osutamiseks tehtud toimingute ajamahuga ning osaliselt hüvitamisele kuuluvate toimingute põhjendatusega. 24. Esiteks leiab ringkonnakohus, et hagiavalduse koostamiseks esitatud ajamaht on ilmselgelt ülepaisutatud, sest eeltõendamismenetluse algatamise avalduses tuli hilisemal hagejal kõik asjas olulised asjaolud juba esile tuua. Samal põhjusel tuleb mõnevõrra ülepaisutatuks lugeda ka hagimenetluse raames suhtlusele kulunud aega kliendiga ja repliigile vastuse esitamiseks kulunud aega. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi esindaja võib oma kliendiga pidada arutelusid korduvalt ja määramata aja jooksul, samuti kulutada menetlusdokumentide koostamiseks märkimisväärse aja, ei tähenda see seda, et vastaspool peab selle kõik menetluskulude hüvitamise raames tasuma. Arvestades asja mahtu ning poolte vaidlusküsimust ei olnud tegemist keeruka vaidlusega. Teiseks on ilmselgelt põhjendamatu nõutud mahus sõidukulude esitamine, kuna käesoleval juhul oli hageja lepingulise esindaja tegutsemiskoht maakohtu teeninduspiirkonnas. 25.Nimelt on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 leidnud, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). 7

(8)Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole

§-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kolleegiumi arvates ei võimalda

§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest.

  1. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi nõustuda ei saa apellandi väitega, et temalt mõisteti hageja kasuks välja eeltõendamismenetluse kulud täies ulatuses, on põhjendatud eelpooltoodud argumentidel kostjalt hageja kasuks väljamõistetavaid eeltõendamismenetluse ja hagimenetluse menetluskulusid vähendada kokku 10 tunni ulatuses. Mõistlikuks ja põhjendatud menetluskulude suuruseks, mille vastaspool peab hüvitama, tuleb seega pidada hageja lepingulise esindaja kulusid 4752 eurot ja riigilõiv 420 eurot, kokku 5172 eurot.
  2. Juhindudes

§ 654

lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse juures kehtiva resolutsiooni sõnastuse kooskõlas otsuse põhjenduste p-ga 18. Menetluskulude jaotus 28.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt vastustaja menetluskulud teises astmes on 14,6 tundi õigusabi (tunnihind 150 eurot, millele lisandub käibemaks) ehk kokku summas 2632,02 eurot. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja apellatsioonimenetluse kulud ei kuulu täies ulatuses apellandi poolt hüvitamisele. Jätkuvalt tuleb pidada põhjendatuks lepingulise esindaja teenuse tunnihinda, kuid kogumis tuleb hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid vähendada 3 tunni võrra, seda eelkõige tsiviilasja asjaolude meeldetuletamise ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud ajakulude osas. Kuna nimetatud toimingud tehti 2023a, kui käibemaksumäär oli 20%, tuleb menetluskulude hüvitist vähendada taotletuga võrreldes 3x180 euro ehk 540 euro võrra. Vastavalt hageja taotlusele tuleb märkida, et menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.