Obsah (4)

§ 4§ 10§ 6§ 7

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1297 Määruse kuupäev 02.05.2024 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotleja – Jaak Re

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD

1. Jaak Reinomägi esitas 01.05.2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles palub määrata endale riigi õigusabi korras esindaja. Taotleja sõnul rikkusid Viru Vangla ametnikud korduvalt tema õigusi ja kahjustasid tervist, mistõttu taotles ta riigi õigusabi korras esindaja määramist, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Seetõttu pöördus taotleja iseseisvalt kahjunõudega vangla poole. Vangla jättis kahjunõude käiguta ning vaatamata taotleja poolt täpsustuste esitamisele jäeti kahjunõue läbi vaatamata ja tagastati. Kuna kahjunõue tagastati, siis ei ole vangistusseaduse kohaselt taotlejal õigust kohtusse pöörduda. Seetõttu palub taotleja määrata endale riigi õigusabi õigusnõustamiseks, et tagada antud olukorras enda õigused. KOHTU SEISUKOHT
2. Taotleja on taotluses palunud anda talle advokaat õigusnõustamiseks. Lähtudes taotluses kirjeldatud asjaoludest mõistab kohus, et J. Reinomägi on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks (

§ 4lg 3 p 5).

Taotluse lahendamine on halduskohtu pädevuses (

§ 10lg 2).

3.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab aga, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad

§ 7

lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. 4. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb

§ 7

lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ehk taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtute 3-24-1297 infosüsteemist nähtuvalt on J. Reinomägi aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohtule ei nähtu esitatud taotlusest selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et taotleja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ega esitama hüvitamiskaebust kohtule. Hüvitamiskaebuse esitamist halduskohtule ei välista ka asjaolu, et vangla on taotleja kahjunõude jätnud läbi vaatamata ja tagastanud. Sellises olukorras esitatud hüvitamiskaebuse lubatavuse hindamisel võtab kohus seisukoha, kas vangla tagastas kahjunõude õiguspäraselt. Juhul, kui kahjunõue on kohtu hinnangul tagastatud õigusvastaselt, loeb kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks. Seega ei ole vangla poolt kahjunõude tagastamine igal juhul takistuseks halduskohtusse pöördumisel. Samuti ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et taotleja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea kohus vajalikuks määrata taotlejale riigi õigusabi korras esindajat selleks, et ta saaks advokaadi abil esitada halduskohtule hüvitamiskaebuse seoses taotluses märgitud kahjunõudega. Seega jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing 2