Obsah (7)

§ 171§ 173§ 166§ 167§ 168§ 49§ 185

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1381 Määruse kuupäev 8. mai 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii ülema t

) § 173 lg 1 kohaselt teatab kaitseväelasele distsiplinaararesti määranud ülem kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule viivitamata distsiplinaararesti määramisest, lisades kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid.

§ 171

lg 7 näeb ette, et distsiplinaararestist halduskohtule teatamine ei peata distsiplinaararesti täideviimist.

§ 173

lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Vastavalt

§ 173

lg 3 p-dele 1–4 kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib teda karistada distsiplinaarkaristusega; kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. 4.

§ 166

lg 1 p 1 järgi on distsiplinaarsüüteoks seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Lähtuvalt

§ 167

lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. Üheks võimalikuks distsiplinaarkaristuseks on distsiplinaararest, mida on võimalik määrata kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini, kuni 14 päevaks (

§ 168lg 2 p 3 ning § 171 lg-d 2 ja 4).

5.

§ 49

lg 3 järgi on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Diviisi

1. jalaväebrigaadi ülema
2. juuli
3. a käskkirjaga nr 1208 kinnitatud „
4. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja“ punkti 4.3 kohaselt on keelatud füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamine, tülide õhutamine ja tülitsemine. Kohtule esitatud
5. mai
6. a käskkirjast nr 914P nähtuvalt karistati puudutatud isikut selle eest, et ta
7. märtsil 2024, kuuludes staabi- ja sidekompaniis autojuhieriala kursuse raames mootorsõidukijuhi teoreetilise ja praktilise õppe õppegruppi, läks tülli õppe läbiviijaks ja vastutavaks isikuks määratud reamees Qga. Tüli teemaks oli õppetunni lõppemise aeg. Tüli ajal tõstis reamees Q käed, et viidata masinate poole ja suunata reamees Xi õppegruppi õppima. Seepeale oli reamees X löönud käega vastu reamees Q nägu. Reamees Q kaotas löögi tõttu tasakaalu ja kukkus. Reamees X vabandas Q ees. Pärast taastumist oli reamees Q liikunud õppuritega tagasi kasarmusse. Kuna
8. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja punkti 4.3 alusel on keelatud füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamine, tülide õhutamine ja tülitsemine, on tegemist

§ 166

lg 1 p-s 1 sätestatud distsiplinaarsüüteoga ning seega võib teo toimepanijale määrata distsiplinaarkaristuse. 2 3-24-1381 Füüsilise vägivalla kasutamine teise ajateenija suhtes võib osutuda kaitseväelise distsipliini sedavõrd raskeks rikkumiseks, et õigustada distsiplinaararesti määramist. 6.

§ 171

lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Puudutatud isikule määras distsiplinaarkaristuse Kaitseväe diviisi

1. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii ülem kapten Rasmus Seli. Vabariigi Valitsuse
2. juuni
3. a määrusega nr 45 vastu võetud Kaitseväe põhimääruse § 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kompanii Kaitseväe struktuuriüksus. Seega on distsiplinaarkaristuse määranud pädev isik.
4. Kui distsiplinaarmenetluse käigus selgub, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolud ei ole selged või et distsiplinaarsüüteo asjaolude tõttu peaks kaitseväelast karistama distsiplinaararestiga, tuleb

180 lg 3 kohaselt algatada distsiplinaarjuurdlus.

§ 185

lg 1 teise lause kohaselt määrab ülem distsiplinaarjuurdluse korral distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt viis Kaitsevägi enne distsiplinaararesti määramist läbi distsiplinaarmenetluse ning selle raames koostati distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Kaitseväe diviisi

1. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii ülem kinnitas distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte
2. aprillil 2024 ning distsiplinaarkaristus määrati
3. mail
4. Seega määrati distsiplinaarkaristus tähtaegselt.
5. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikule tema õigused teatavaks tehtud ning ta on saanud anda distsiplinaarsüüteo asjaolude kohta selgitusi. Puudutatud isik on andnud seletuskirja
6. märtsil
7. Samuti on talle
8. aprillil 2024 tutvustatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet nr KV-10-3-1/24/
10. aprillil 2024 on puudutatud isik kätte saanud Kaitseväe
11. aprilli
12. a kirja nr KV-0.4-3/24/8794-1, millega anti talle võimalus esitada kavandatava distsiplinaarkaristuse kohta arvamus ja vastuväited kuni
13. aprillini 2024 kell
15. Eelnevale tuginedes leiab kohus

§ 173lg-s 3 sätestatud kontrollieseme raames, et Kaitseväe diviisi 1.

jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii ülem määras

1. mai
2. a käskkirjaga nr 914P reamees Xile distsiplinaararesti seaduslikult. Kohus selgitab puudutatud isikule, et halduskohus kontrollis praeguses asjas üksnes pädevus- ja menetlusnormide järgimist distsiplinaarkaristuse määramisel. Kohus ei kontrollinud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasust täies ulatuses. Muu hulgas ei hinnanud kohus, kas juhtumi asjaolude põhjal oli distsiplinaarkaristuse määramine õigustatud ning kas puudutatud isikule määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasust kontrollib kohus täies ulatuses juhul, kui puudutatud isik esitab selle käskkirja peale halduskohtule kaebuse. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on korrektne vaidlustamisviide.
3. Kohus asendab määruse avaldamisel puudutatud isiku ja teise ajateenija nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3