Obsah (10)

§ 89§ 6§ 1§ 31§ 28§ 22§ 108§ 86§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 07. mai 2024. a kell 14.00 Tallinnas Tsiviilasja number 2-24-2608 Tsiviilasi OÜ El

§ 89alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

1. Määrata ja maksta välja Mark Uskale ajutise halduri tasu summas 2 851,75 eurot (sh käibemaks).
2. Välja mõista Yilt ja Xilt solidaarselt Mark Uska kasuks ajutise halduri tasu summas 1 500 eurot (sh käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb – Advokaadibüroo USKA OÜ (arveldusarve AS LHV Pank nr XXXXXXXXXXXXXX).
3. Välja mõista OÜ Elektrapluss pankrotivarast Mark Uska kasuks ajutise halduri tasu summas 1 351,75 eurot. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb – Advokaadibüroo USKA OÜ (arveldusarve AS LHV Pank nr XXXXXXXXXXXXXX). Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6lg 1).

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud OÜ Elektrapluss avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse ja selle lisade kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku äritegevus ebaõnnestus ega taastunud peale seda, kui lepingupartneril OÜ XXX tekkisid suured võlgnevused perioodil 01.09.2018 kuni 31.12.

1. a võlgniku ees ja seetõttu tekkisid võlgnikul endal võlad teiste võlausaldajate ees. 31.12.
2. a seisuga on võlgnikul kohustused võlausaldajate ees kokku summas 535 162,46 eurot, nõudeid teiste võlgnike vastu on kokku summas 132 795,24 eurot (sh nõue 84 941,18 eurot OÜ XXX vastu, mis on 07.11.
3. a äriregistrist kustutatud). Võlgnik palub nimetada Elektrapluss OÜ-le ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja Elektrapluss OÜ pankrot. 2 Kohtumääruse põhjendused
4. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ Elektrapluss pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Mark Uska. 2.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et kogutud tõenditega ning ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul rahalisi kohustusi summas 323 456,69 eurot. Võlgniku vara moodustavad sõidukid, mille väärtuseks on hinnanguliselt 16 900 eurot. Võlgnikul on nõudeõigused erinevate äriühingute suhtes kokku summas 57 854,06 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
2. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus on lõppenud, puudub perspektiiv majandusliku olukorra paranemiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu vähemalt alates 31.12.
3. a. Vastavalt äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et juhatuse liikmed on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige ja endine juhatuse liige on rikkunud ka äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. 5.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Pankrotiavalduse p 3 kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks Osaühingu XXX (rg-kood xxxxxxxx) poolt perioodil 01.09.2018 – 31.12.

1. a tekkinud võlgnevuse tasumata jäämine. Pankrotiavalduse lisa 3 kohaselt on Osaühingu XXX võlg summas 401 963,10 eurot. Kohus jättis pankrotiavalduse 22.02.
2. a määrusega käiguta, nõudes mh seletuse esitamist võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgniku esindaja esitas 04.03.
3. a juhatuse liikmete seletuse, mis sisaldab üldiseid andmeid võlgniku tegevuse ja majandustulemuste kohta aastatel 2020 –
4. Võlgniku juhatuse liige X on haldurile selgitanud, et maksejõuetuse on põhjustanud ka leppetrahvi nõue Eesti Kunstiakadeemia elektritööde eest, arvelduskontode arestimine Maksu- ja Tolliameti poolt ja leppetrahvinõue Ämari lennuväebaasi kütuseterminali lepingu täitmata jätmise eest. Halduri hinnangul on võlgniku põhjendused olulises osas vastuolus. Halduri kogutud andmetel on võlgnik esitanud kohtule ja haldurile ebaõigeid andmeid. 3
5. Haldur ei ole ka veendunud, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas Osaühingu XXX (rgkood xxxxxxxx) poolt arvete tasumata jätmine. Haldur palus võlgniku juhatuse liikmetel esitada dokumendid, mis kinnitavad võlgnevuse sissenõudmist osaühingult XXX, nt nõudekiri, nõudeavaldus pankrotihaldurile. Võlgniku juhatuse liige X esitas asjasse puutuvana üksnes osaühinguga XXX sõlmitud lepingu (kuupäev 05.10.
6. a) ja Osaühingu XXX saneerimiskava, mille kohaselt on võlgnikul nõue 80 717,30 eurot (vastuolus Pankrotiavalduse lisaga 3). Arvestades võlgniku eeltoodud majandusnäitajaid ei ole Osaühingu XXX võlg ilmselt eraldiseisvalt võlgniku püsivat maksejõuetust põhjustanud. Eesti Kunstiakadeemia õppehoone ehitusega seotud leppetrahvinõuet võlgniku juhatuse liikmed haldurile ei esitanud. Esitati üksnes OÜ Astlanda Ehitus 24.04.
7. a kiri, millega on tasaarvestatud võlgniku tasunõue OÜle Astlanda Ehitus lepingu rikkumise tõttu tekkinud kulutuste ja leppetrahvi nõuetega.
8. Ajutisel halduril puudub võimalus anda oma täpset hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas, kuna võlgnik on rikkunud

§ 22

lg 3 (pearaamatu ja ostudokumentide esitamine koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga) ja § 85 (teabe andmise kohustus) sätestatud kohustusi, mistõttu ei ole ajutisel halduril olnud võimalik tuvastada täpset põhjust võlgniku maksejõuetuse kohta. Ajutise menetluses kogutud andemete põhjal on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud raske juhtimisviga. 8. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võimalik on tagasi võita tehingud seoses võlgnikule kuulunud sõidukitega VW Multivan (reg märk XXXXXX) ja BMW X5 (reg märk XXXXXX). 9.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus kohustab

§ 86lg 1 ja § 19 lg 3 alusel Yit ja Xi vande andmiseks.

10.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 11. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18,7 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 337,50 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. Vastuväiteid ajutise halduri tasu osas kohtule esitatud ei ole. Juhatuse liikmed on nõustunud osaliselt ajutise halduri tasu hüvitama. TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub juhatuse liikmetelt solidaarselt ajutise halduri kasuks väljamõistmisele 1 500 eurot. Ajutise halduri tasu kuulub

§ 150

lg 2 alusel ülejäänud ulatuses (1 351,75 eurot) väljamaksmisele pankrotivara arvelt. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5