← Eesti

2-24-2491/8

Obsah (10)§ 407§ 444§ 468§ 442§ 386§ 173§ 163§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-24-2491 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2024, Narva Kohtuasi Revensen OÜ hagi V V

) § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga

  1. aprillil
  2. Kostjad kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
  4. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. 5.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 6. Hageja on hagiavalduses palunud hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostjad tähtaegselt hagile ei vasta. Kuna kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. 7.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 8. Hageja taotleb kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kostjate tahteavalduste asendamist kostja I uuesti omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Kõnealune kinnistu on pärast hageja nimetatud kinkelepingu sõlmimist ja enne hagi esitamist veel kaks korda omanikku vahetanud. Kehtiv omanik on T V . Seega on kostja I omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks vaja T V , mitte kostja II nõusolekut. Kuna kostja I sisse kandmiseks ei ole kostja II nõusolekut vaja, jätab kohus hagi selles osas rahuldamata. Kuivõrd kostja II ei ole kinnistu omanik, ei ole ka põhjendatud tema kohustamine kinnistu kohtutäituri käsutusse andmiseks, ka selle taotluse jätab kohus rahuldamata. 3

(5)
  1. Muus osas on hagi tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §§ 187‒189, § 195 lg 1, kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 68 lg 5 alusel.
  2. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407

lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses: tunnistab kehtetuks kostjate vahel 10. novembril 2022 sõlmitud kinkelepingu ja tuvastab kostja I kohustuse teha tahteavaldus enda kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Hagi tagamise abinõud 11.

§ 442

lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

  1. märtsi 2024 hagi tagamise määrusega kandis kohus kinnistule asukohaga XXX, registriossa nr XXX, kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärke kostja I omandiõiguse tagamiseks koos märkusega: „Revensen OÜ on esitanud hagi V V (isikukood XXX) ja V B (isikukood XXX) vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks“. 13.

§ 386

lg 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel. 14. Kohus selgitab, et pool saab asjaolude muutumisel (nõude täitmisel) esitada taotluse hagi tagamise abinõude tühistamiseks. Menetluskulud 15. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 163

lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 16. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad põhjendatud menetluskulud pooles ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja pooles ulatuses hageja kanda. 17.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 735 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kostjad ei ole menetluskulusid nimetanud. 18. Õigusabi tunnitasuks on märgitud 120 eurot. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-11514, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). 19.

§ 175

lg 1 põhjal leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 4

(5)poole menetluskuludest st 607,50 eurot (riigilõiv 735 eurot + õigusabikulud 480 eurot = 1215 eurot : 2). 20. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 2. Kohus rahuldab hageja taotluse. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.