KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2530 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla kodukorra punktide 1

§ 119lg 1 ls 3, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X paigutati Tartu Vanglast karistuse edasiseks kandmiseks 09.10.2023 ümber Tallinna Vanglasse. X esitas 16.10.2023 vaide, soovides vaidlustada Tallinna Vangla korraldust või kodukorda, mis piirab lukustatud kambris paikneval kinnipeetaval helistamist lähedasele ja advokaadile. X esitas samasisulise vaide ka 18.10.
3. Tallinna Vangla tagastas 08.11.2023 kirjaga vaide läbivaatamatult, sest kuivõrd X paigutati 19.10.2023 avatud eluosakonda, siis Tallinna Vangla kodukorra p-d 12.3.2–12.3.3.3, mis reguleerivad helistamise korraldust suletud osakondades, ei avalda talle mõju ning võimalik õiguste rikkumine on lõppenud.
4. X esitas Tartu Halduskohtule 09.11.2023 kaebuse Tallinna Vangla kodukorra p-de 12.3.2–12.3.3.3 peale. Helistamise piirangud suletud osakondades (lubatud vaid üks kord 3-23-2530 nädalas, kellaajalised piirangud advokaadile helistamisel) on õigusvastased. Kaebaja võib sattuda uuesti suletud osakonda.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 03.05.2024 määrusega kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 07.05.2024 määrusega halduskohtu määruse ning saatis asja halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
6. Tallinna Halduskohus jättis 22.05.2024 määrusega X riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta, andes kaebajale 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 järgi tuleb kaebuselt tasuda riigilõivu 20 eurot. Kinnipeetava puhul saab arvestada igakuiseid vältimatuid kulutusi 5% töötasu alammäärast ehk 41 eurot. Ajavahemikul 15.07.2023–15.11.2023 on kaebaja sissetulekud olnud 70 eurot ja väljaminekud 89,62 eurot (sh maksed nõuete- ja vabanemisfondi). Seega ei ole kaebaja eelduslikult võimeline tasuma nõutavat riigilõivu. Samas ei anta menetlusabi, kui kaebaja osalemist kohtumenetluses ei saa pidada edukaks (

§ 111lg 1). Kinnipeetava telefoni kasutamise õiguse tingimusi reguleerivad vangistusseaduse (Vang

S) § 28 lg 1, justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 51 lg 2 ning suletud osakonna puhul Tallinna Vangla kodukorra p-d 12.3.2–12.3.3.

1. Suletud osakonnas on võimalik helistada vähemalt üks kord nädalas ja ajavahemikul kell 09.00–16.
2. Kaebaja soovis helistada advokaatidele 16.10.2023 kell 18.00, kuid talle seda ei võimaldatud. Kodukord ei reguleeri seda, kui kinnipeetav soovib helistada väljaspool päevakavas ettenähtud aega, vähemalt ei näe ette võimalust kaaluda sellise kõne võimaldamist. VangS § 28 lg-st 3 ei tulene kaebajale võimalust nõuda piiramatut õigust helistada lähedastele või advokaatidele (vt Riigikohtu 31.10.2007 otsus nr 3-3-1-54-07, p 9). Esindajaga tsiviil- või halduskohtumenetluses saab graafikuväliselt suhelda üksnes mõjuval põhjusel (vt Riigikohtu 13.11.2007 otsus nr 3-3-1-46-07, p 12). Kaebaja soovis 16.10.2023 kell 18.00 helistada vandeadvokaatidele YZ ja MK, kes on tema esindajad vastavalt tsiviilasjas nr 2-20-12973 ja haldusasjas nr 3-22-
3. Kaebaja oli vastuvõtuosakonnas 11.10.2023–19.10.2023 ehk seitse päeva. Selle aja jooksul sai kaebaja helistada 14 korda ehk ettenähtud miinimumist oluliselt rohkem. Kõnede eristuse järgi sai kaebaja vähemalt ühel korral helistada mh vandeadvokaatidele MK ja YZ ning sai seda teha üks päev pärast taotluse esitamist (17.10.2023) nagu kodukorra p 12.3.3.1 ette näeb. Kuna advokaadid töötavad samuti üldjuhul kell 09.00–16.30, oli kaebajale tagatud võimalus advokaatidele helistada. Kaebaja paigutati kolm päeva pärast soovitud telefonikõne (19.10.2023) avatud osakonda, kus tal oli võimalik helistada päevakavas ettenähtud ajal või põhjendatud juhtudel ka muul ajal. Tallinna Vangla selgituste järgi on eluosakonnas võimalik helistada sisuliselt kuni öörahuni. Kell 09.00–16.30 võib olla keerulisem helistada lähedastele, kuid kaebaja kõnede hulka arvestades võib eeldada, et see oli siiski võimalik. Kaebaja ei ole toonud välja mõjuvat põhjust, miks ta pidi advokaatidele helistama just 16.10.2023 kell 18.
4. Ilma mõjuva põhjuseta ei pea graafikuvälisel ajal kaebajale telefoni kasutamist võimaldama. Kaebaja sai mõlema advokaadiga telefoni teel rääkida järgmisel päeval. Kokkuvõttes on kaebus pigem väheste eduväljavaadetega, mistõttu jääb kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata. Riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud, sest kaebajal on ulatuslik kohtumenetluses osalemise kogemus ning ta on ilmselt võimeline ise kaitsma oma õigusi.
5. X palub 22.05.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 22.05.2024 määruse resolutsiooni p 1 riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmist puudutavas osas ja uue määrusega vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Kohtumääruses on viidatud, et kaebajal on 70 eurot, aga tegelikult laekus sellest summast talle ainult 21 eurot, sest 35 eurot peeti kinni 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ja vastab piisaval määral

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104

lg 1, RLS § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ja menetluskulude riigi kanda jätmine peab alati olema põhjendatud. Sellest tulenevalt näevad

§ 111

lg-d 1–3 ette, et menetlusabi mh riigilõivu tasumiseks (

§ 110lg 1 p 1) ei anta, kui kaebusel puuduvad arvestatavad eduväljavaated.

Halduskohus ei ole kahelnud, et kaebaja ei ole oma majandusliku seisundi poolest võimeline nõutavat riigilõivu tasuma, kuid jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebuse rahuldamise tõenäosus on väike ja vaidlust ei saa pidada kaebaja õiguste kaitseks oluliseks.

1. Kuigi Tallinna Ringkonnakohus ei jaganud 07.05.2024 määruses halduskohtu seisukohta, et kaebaja ei saa vaidlustada Tallinna Vangla kodukorra punkte 12.3.2–12.3.3.3, kuna ta viibis alates 19.10.2023 avatud eluosakonnas, ei tähenda eeltoodu, et kaebajale tuleb tingimata tagada kohtusse pöördumine riigi kulul. Olukorras, kus kaebaja on vaidlustab vangla kodukorda n-ö ennetavalt ning asjaoludest ei nähtu, et kaebajat võiksid tegelikkuses ähvardada ebamõistlikud piirangud, kui ta peaks uuesti sattuma vaidlusaluste sätete kohaldamisalasse, ei ole kohtusse pöördumiseks menetlusabi andmine põhjendatud. Kaebaja oli suletud osakonnas 11.10.2023– 19.10.2023 (vt kodukorra p 1.6) ning talle võimaldati helistamist kodukorra p-s 12.3.3 märgitust oluliselt sagedamini ja märkimisväärselt pikemalt kui kodukorra p-s 12.3.3.3 toodud 10 minutit. Ehkki kaebajal ei võimaldatud advokaatidele helistada väljaspool päevakavas ettenähtud aega (kell 09.00–16.30), ei takistanud see kaebaja suhtlemist esindajatega, sest 16.10.2023 kell 18.00 soovitud kõnede asemel toimusid tema telefonivestlused advokaatidega 17.10.2023 kell 10.48 (YZ) ja 17.10.2023 kell 10.52 (MK). Halduskohus on õigesti rõhutanud, et VangS § 28 lg 3 teises lauses sätestatud keeld piirata telefoni kasutamist suhtlemiseks mh advokaadist esindajaga, ei tähenda, et advokaadile peab saama helistada igal ajal, sh väljaspool päevakavas ettenähtud ajavahemikku, isegi kui selleks ei esine mõjuvat põhjust. Kaebaja ei ole väitnud, et tal oli millegipärast tarvis advokaatidele helistada tingimata just 16.10.2023 õhtul (sh väljaspool advokaatide eeldatavat tavapärast tööaega) ja telefonikõnedega ei saanud oodata kuni järgmise päeva hommikupoolikuni. Kaebaja viidatud kohtuasjadest (tsiviilasi nr 2-20-12973 ja haldusasi nr 3-22-1009) ei nähtu samuti, et esindajatel olnuks tarvis teha mingeid toiminguid kaebaja vastuvõtuosakonnas viibimise ajal (sh ei ole kaebaja ise ega tema esindajad esitanud 11.10.2023–19.10.2023 kohtutele neis asjades ühtegi seisukohta või muud avaldust).
2. Kokkuvõttes ei ole alust arvata, et ilma menetlusabita võiksid kaebaja olulised õigused jääda kaitseta, mistõttu jättis halduskohus menetlusabi taotluse õiguspäraselt rahuldamata.
3. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.05.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3