2-24-465/22

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-465 Otsuse avalikult tegemise aeg teatavaks

1. aprill 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi D. M. ja M. M. hagi S. G. vastu elatise nõudes Hagihind 4685,95 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hagejad: D. M. (ik XXX) M. M. (ik XXX) Hagejate seaduslik esindaja: D. M. (ik XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Roman Golovenko, e-post: roman.golovenko@jewelex.ee Kostja: S. G. (ik XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista S. G.`lt D. M. kasuks alates 10.01.2024 kuni D. M. täisealiseks saamiseni igakuine elatis 260, 33 eurot (baassumma 249,78 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) mis muutub iga aasta
4. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1
5. Välja mõista S. G.`lt M. M. kasuks alates 10.01.2024 kuni M. M. täisealiseks saamiseni igakuine elatis 260, 33 eurot (baassumma 249,78 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) mis muutub iga aasta
6. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
7. Välja mõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
8. kuupäevaks D. M.i arvelduskontole, selgitusega „D. ja M. M.i elatis“. Menetluskulud
9. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
10. Hagiavalduse kohaselt poolte abielust sündis xxx poeg D. M. ja xxx tütar M. M.. Poolte abielusuhted on ammu pöördumatult lõppenud ning pole alust arvata, et pooled taastavad oma kooselu. Laste ema S. M. on lastekaitse töötajate kontrolli all seoses alkoholi tarvitamisega. Alates juuli keskelt elavad lapsed isaga. Hagejad on isa D. M.`i täielikul ülalpidamisel ning nende elukohaks on D. M.`i elukoht. Kostja ei maksa hagejatele elatist ega toeta neid muul viisil. Hagejate isale on raske täita kõike laste vajadusi. Lastele kulub ca 600 eurot kuus. Kostjal puuduvad alused elatise maksmata jätmiseks ja elatise vähendamiseks. Kostja ei ole töövõimetu ning tal ei ole muid alaealisi lapsi. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras muutuva suurusena. KOSTJA VASTUS
11. Kostjal puudub sissetulek. Kostja ei ole töötanud 5 aastat. Kostjal on korter, xxx, muu vara puudub. Kui kostja leiab töökoha, on kostja nõus maksma 200 eurot kuus kahe lapse eest kokku. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad elavad oma isa juures. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras muutuva suurusena. Kostja väitel puudub tal sissetulek ja kostja on nõus töökoha leidmisel tasuma elatist 200 eurot kuus. 2
13. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et elatise maksmise kohustust tuleb täita alles siis, kui vanem leiab endale töö. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKRKo 2-16-2343 p 13). Hagejad on õigesti viidanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada.
14. Teisi vastuväiteid kostja hagejate nõudele esitanud ei ole. PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, so. kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Hagi tuleb rahuldada, st. mõlema hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 10.01.2024 kuni laste täisealiseks saamiseni muutuva suurusena. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2). TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3