Obsah (4)
§ 112§ 62§ 249§ 175MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1417 Haldusasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 06.05.2024 k
) § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda 2
(5)oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
§ 112
lg 1 punkt 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. 9. Taotleja majanduslik seis menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul vanglasisese isikuarve väljavõtte perioodi 12.01.2024 - 11.05.2024 kohaselt ei ole piisav esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks. Seega on menetlusabi andmine lubatav ning kohus vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest. Kohus võtab taotleja nimetatud väljavõtte käesoleva asja materjalide juurde
§ 62lg 2 alusel.
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 10.
§ 249
lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 11. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (
§ 249lg 2).
Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (
§ 249lg 4).
12. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (
§ 249lg 3).
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (
§ 249
lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (
§ 249lg 3).
Juhul, kui taotlus on põhjendatud ning taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, siis hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmisi eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.
- Taotlusest nähtuvalt on taotleja 06.05.2024 esitanud Tallinna Vanglale vaided seonduvalt vaidlusaluse käskkirjaga. Ka Tallinna Vangla on kohtule kinnitanud, et taotleja on vaided esitanud nii 06.05.2024, 11.05.2024 kui ka 12.05.
- Taotleja vaideid ei ole Tallinna Vangla lahendanud, seega on vaidemenetlus pooleli. Taotleja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajaks ning kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
- Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
- Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks tegema, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad pöördumatud rasked tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid.
- Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eeskätt sellega, et terviseseisundist tulenevalt esinevad tal tugevad pea- ja seljavalud, tal on stress, ärevus ja depressioonihäireid. Seetõttu leiab kaebaja, et tema tervislikust seisundist tulenevalt on tema hoidmine eraldatud lukustatud kambris talle vastunäidustatud.
- Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust tuleb möönda. 3
(5)- Kohus märgib seoses esialgse õiguskaitse vajadusega meditsiiniabi andmise kohustamise osas, et Tallinna Vangla esitas kohtule taotleja raviskeemi kui ka väljavõtte haigusjuhtumitest, millest nähtuvad regulaarsed arsti külastused. Sealjuures on vangla kohtule kinnitanud, et taotleja sai arstivisiidil käia 16.05.
- Samuti on taotleja ise kinnitanud, et manustab 12 tabletti päevas, millele lisanduvad veel valuvaigistid 3-4 tabletti pea- ja seljavalu korral, igasuguste ärrituste ja stressi tõttu (dtl 4). Seega järeldub kohtule, et taotlejale on vajalik arstiabi ja määratud ravi saamine tagatud (vangistusseaduse (VangS) § 52). Tallinna Vangla meditsiiniosakond on kohtule ka kinnitanud, et eraldatud lukustatud kambris viibimine ei ole taotleja terviseseisundist tulenevalt vastunäidustatud (vt 14.05.2024 õendusjuhi kinnitus, dtl 69). Kohtul puudub alus neis asjaoludes kahelda. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus meditsiinile abi saamise osas.
- Ehkki vastustaja on kohtule kinnitanud, et taotleja saab talle arsti poolt määratud ravimeid, talle võimaldatakse ka igakülgne meditsiiniline abi, siis arvestades kaebaja terviseseisundist tingitud probleeme, on kohtu hinnangul usutav, et taotleja terviseseisundist tulenevalt võib tema üksikkambris hoidmine tekitada taotlejas teataval määral pingeid ja negatiivseid emotsioone. Kohtu hinnangul ei saa üksikkambris viibimisest tingitud võimalikke tagajärgi seetõttu täielikult välistada. Samas on taotleja eraldatud lukustatud kambris viibimisega seotud võimalikud ebamugavuse tundmused tekitanud ta enda käitumisega endale üksnes ise. Taotleja käitumine on tema enda mõjusfääris ning ta saanuks enda suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõude kohaldamist vältida. Täiendavad julgeolekuabinõud lõpetatakse, kui vangla on veendunud, et taotleja suudab õiguskuulekalt käituda ja ta enam teistele isikutele ohtlik ei ole.
- Kuigi kohus taotleja esialgse õiguskaitse vajadust möönab, täpsustab kohus, et ei pea taotleja esialgse õiguskaitse vajadust samas sedavõrd suureks, et õigustada talle esialgse õiguskaitse andmine juba vaidemenetluse ajaks. Kaebaja esialgse õiguskaitse vähese vajaduse jaatamine ei ole piisav taotluse rahuldamiseks.
- Kohus ei pea vaiet ega ka tulevikus võimalikku esitatavat kaebust ilmselgelt perspektiivituks, kuid kohus nende perspektiivi ka ei kinnita. Kohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta vastanduvate huvide kaalumisest tulenevalt rahuldamata.
- Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole võimalik tulenevalt avalikust huvist tagada vangla üldine julgeolek, mida kaebaja oma käitumisega ohustab. Kohtule nähtuvalt on taotleja suhtes kohaldatud täiendavaid julgeoleku abinõusid vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel. Tallinna Vangla on 16.05.2024 vastuses selgitanud julgeolekuabinõude rakendamise vajadust ja esitanud osalise ülevaate taotleja erinevatest rikkumistest. Kohtule esitatud asjaolude põhjal on võimalik nõustuda vastustaja seisukohtadega, et taotleja võib ohustada vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid ja ka taotlejat ennast, arvestades taotleja toime pandud rikkumisi ning uute õigusrikkumiste ohtu. Vangla on kohtule kinnitanud, et taotleja ei ole täielikus isolatsioonis, kuivõrd tal on jätkuvalt võimalus käia jalutuskäikudel, helistada ja kirjutada, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid ning tal on võimalik soovi avaldamisel vestelda inspektor-kontaktisiku ja kaplaniga. Olukorras, kus vangla on saanud kaaskinnipeetavatelt pöördumisi taotleja käitumise kohta, milles avaldavad muret eluosakonnas toimuva pärast, on ilmne, et kaaskinnipeetavaid taotleja käitumine häirib ja nad tajuvad temas ohtu. Arvestades, et vanglal oli alust kahtlustada, et avatud eluosakonnas võib taotleja avaldada survet kaaskinnipeetavatele ja sattuda füüsilisse konflikti, ohustades seeläbi vangla üldist julgeolekut, on vangla julgeoleku tagamine ja taotleja poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise ärahoidmise vajadus kaalukam kui taotleja kohustus taluda talle ajutiselt seatud lisapiiranguid. Kohus märgib, et taotlejal on võimalik piirangu kohaldamise kestust kui ka edaspidiselt lukustatud kambrisse sattumist võimalik vältida, muutes oma käitumist ja järgides õiguskuulekalt vanglas kehtestatud käitumiseeskirju. Seega välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise praegusel juhul ülekaalukas avalik huvi tagada julgeolek vanglas.
- Eeltoodud põhjustel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks põhjendatud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 4
(5)24. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärkidega (
§ 175lg 3, § 179 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik 5
(5)