← Eesti

2-23-15919/12

Obsah (6)§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 108

2-23-15919 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-15919 Tsiviilasi

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Sünni tõendi kohaselt on Axxx Glxxxx Cxxxxxxxx Gxxxxxx isa. Seega on kostja, kui hageja isa, kohustatud hagejat ülal pidama.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Käesolevalt on hagiavaldus elatise suurendamise nõudes esitatud põhjendusega, et laps osaleb tantsutrennides ning lasteaeda tuleb teda viia autoga, lisandub üleüldine elukalliduse tõus.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (

§ 101lg 4).

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (

§ 101

lg 5).

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.04.

  1. a on elatise baassumma 249,78 eurot ja keskmine brutokuupalk
  2. a eest 1685 eurot. Alates 01.04.
  3. a on elatise baassumma 272,76 eurot ja keskmine brutopalk
  4. a eest 1832 eurot. Hageja seaduslikul esindajal on üks laps, s.o hageja.

§ 108

näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja kasuks varasemalt välja mõistetud elatis on käesoleval ajal kehtivast elatisemäärast oluliselt väiksem, mistõttu on eluliselt usutav, et varasemalt väljamõistetud elatis 100 eurot kuus ei ole piisav lapse ülalpidamiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada

§ 101alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada laste 3

(4)sünniajad ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse lapse sünnikuupäev ning märkida, et laps isa juures ei viibi ning lapsetoetus makstakse lapse emale, siis moodustub hagejale makstava elatise suuruseks alates 01.10.
  1. a kuni 09.11.
  2. a, s.o tagasiulatuva elatise suuruseks 347,10 eurot (260,33+86,77). Tagasiulatuv elatis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab alates 10.11.
  3. a hageja kasuks välja igakuise elatise summas 260,33 eurot, sh 249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) ning seda kuni hageja täisealiseks saamiseni 10.11.
  4. a. Nimetatud summa muutub iga aasta
  5. aprillil (esimest korda
  6. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Perioodil 01.01.

  1. a kuni 31.03.
  2. a oli igakuise elatise suuruseks samuti 260,33 eurot (baassumma 249,80 eurot + 50,55 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest). Alates 01.04.
  3. a on igakuise elatise summaks 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest). Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest. Ka ei ole hageja osalenud menetluses lepingulise esindaja vahendusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.