← Eesti

2-21-17025/47

Obsah (16)§ 657§ 660§ 53§ 652§ 436§ 366§ 363§ 233§ 173§ 162§ 656§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2024, Tallinn Kohtuasja

) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. 3.

  1. Kohus määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostjale osutatud õigusabiteenust kokku 10,25 t tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palus mõista hagejalt välja menetluskulu 1435 eurot (ilma käibemaksuta) ja viivise. Maakohtu hinnangul oli kostja menetluskulude suurus asja keerukust ja mahtu ning tehtud menetlustoiminguid arvestades mõistlik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus
  2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub rahuldada protokolli parandamise taotlus. 4.
  3. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud tõendite hindamise nõudeid ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Hageja leiab, et kostja ei tõendanud autorilepingu pooli, sisu, lepingu sõlmimise asjaolusid (sh tahteavalduste vahetamine ja sisu) jm, mis kuulus kostja tõendamiskoormise hulka. Hageja ei pea tõendama, et ta ei ole teose esitaja õiguseid üle andnud, ega saagi seda teha. Hageja ei ole loovutanud teose esitaja õigusi Y OÜ-le. 5

(16)2-21-17025 4.
  1. Maakohus eksis asjaolude tuvastamisel ning see tõi kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja sisult väära kohtuotsuse tegemise. 4.2.
  2. Hageja õigused ei ole läinud üle hageja äriühingule. Hageja ja Y OÜ on maakohtule kinnitanud, et autoriõigusi ei ole äriühingule üle antud, st Y OÜ ei omandanud neid hagejalt. Lisaks ei viita ükski tõend, et hageja oleks autoriõigused oma äriühingule üle andnud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et õigused oleks üle läinud seaduse alusel. Õiguste ülemineku eeldusena pidi maakohus tuvastama hageja ja Y OÜ vahelise tehingu autori varaliste õiguste üleminekuks. Maakohus oleks pidanud tuvastama, kas hageja ja Y OÜ vahel on sõlmitud autorileping AutÕS § 48 lg 1 mõttes ning missugused on selle tingimused. Kostja väide hagejale kuuluvate teose esitaja õiguste ülemineku kohta Y OÜ-le on tõendamata, mistõttu tuleb lugeda, et need õigused kuuluvad jätkuvalt hagejale. 4.2.
  3. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud ka selle, et kostja ja Y OÜ vahel on sõlmitud autorileping. Autorileping puudub ka hageja ja kostja vahel. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et arve esitamist saab pidada kinnituseks autorilepingu olemasolu kohta hageja ja kostja vahel, kuna hageja on äriühingu ainus juhatuse liige ja ainuosanik. 4.2.
  4. Hageja esitatud tõenditest nähtub selgelt, et leping oli sõlmitud vaid hageja kui näitleja (töö)tasu maksmise kohta. Kostja seaduslik esindaja KS kinnitas vastusena hageja e-kirjadele, et „muid kokkuleppeid pole sõlminud keegi“. Kohus on jätnud selle tõendi analüüsimata ja tähelepanuta. 4.2.
  5. Pooled vaidlesid selle üle, kas arve 96 eurot (80 eurot + käibemaks) sisaldab ka tasu hageja teose esitaja õiguste tähtajatu kasutamise eest. Kostja ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Kostja väide, et arve sisaldab tasu ka teose esitaja õiguste eest, on paljasõnaline. Hageja esitas kohtule tõendi selle kohta, et kostja makstud tasu jääb alla Eesti Näitlejate Liidu (ENL) miinimumtasusid. Seega ei saa see sisaldada ka tasu teose esitaja õiguste tähtajatu kasutamise eest. Kuna hagejale makstud töötasu ei vastanud keskmisele turuhinnale, on ebaloogiline järeldada, et see hõlmas ka tasu esitaja varaliste õiguste üleandmise eest. 4.
  6. Maakohus rikkus tõendite hindamise nõudeid. Kostja ei ole tõendanud kokkuleppeid hagejaga autori varaliste õiguste üleminekuks või hageja soovi anda teosega seotud õigused kas või osaliselt üle kolmandale isikule. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid kinnitamaks, et hageja või Y OÜ oleks talle hageja esitusega kaasnevad õigused loovutanud. Hageja on seevastu esitanud tõendid kõigi enda esile toodud asjaolude ja väidete kohta, mis kinnitab, et hageja ei ole andnud autoriõigusi üle oma äriühingule ega kostjale. Tõendite hindamise nõuete rikkumine viis materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. 4.
  7. Maakohus kohaldas ebaõigesti AutÕS § 48 lg-t 1, kui leidis, et kostja ja Y OÜ olid sõlminud autorilepingu. Hageja ei andnud teose esitaja õigusi Y OÜ-le üle ja need ei läinud üle ka muul viisil. Hageja andis üle vaid näitleja tasu nõudmise õiguse ja jättis endale kui füüsilisele isikule alles õiguse nõuda tasu intellektuaalse omandi kasutamise eest. 4.
  8. Kui ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja hagi, tuleb muuta menetluskulude jaotust ja jätta kulud kostja kanda. 4.
  9. Hageja palub kohtul rahuldada tema protokolli parandamise taotlus, sest maakohtu istungiprotokoll ei kajasta istungil käsitletut õigesti. Tegemist ei ole formaalsete parandustega, vaid asja õige lahendamise seisukohalt oluliste aspektidega. 6
(16)2-21-17025 Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
  1. Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
  2. Ringkonnakohus saatis pooltele
  3. augustil 2023 kirja, milles selgitas oma esialgseid hinnanguid asja lahendamisel tõusetuvate küsimuste kohta ja andis pooltele võimaluse esitada nende kohta seisukohti.
  4. Hageja vastas kohtunõudele
  5. augustil
  6. Hageja väitel ei ole ta andnud oma õiguste kasutamiseks litsentsi ega oma õigusi loovutanud. AutÕS § 49 kohaselt peab autorileping olema sõlmitud kirjalikus vormis. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et hageja oleks oma õigused loovutanud. Asjaomases tegevusvaldkonnas on üldlevinud kirjalike lepingute sõlmimine. Hagejale oli esituse tegemist puudutavate kokkulepete sõlmimise ja esituse salvestamise ajal mõistlikult ettenähtav, et KS tegutseb produtsendina äriühingu kaudu. Praktikas tegutsevad sisuliselt kõik produtsendid äriühingu kaudu. Hageja on pikka aega näitlejana tegutsenud ning temale teadaolevalt ei ole Eestis ühtegi produtsenti, kes tegutseks füüsilise isikuna. Hageja küsimus selle kohta, kellele arve tuleks vormistada, oli ajendatud asjaolust, et hageja ei teadnud täpselt, millise konkreetse äriühingu kaudu KS tegutses. Hageja ei olnud teadlik ning hagejale ei saanud olla ettenähtav, et tema esitus antakse AS-le All Media Eesti kasutamiseks mistahes viisil. Valdkonnas üldlevinud praktika kohaselt sõlmitakse esitajaga alati kirjalik leping esituse kasutamise viisi ja ulatuse kohta. Üldlevinud praktika kohaselt tuuakse kirjalikus lepingus muu hulgas välja salvestamise kuupäev ning andmed selle kohta, kus salvestist näidatakse ja millise aja jooksul. Ühtlasi makstakse esitajale tema esituse kasutamise eest mõistlikku tasu. Seda toetab ka AutÕS § 68 lg
  7. Hageja ja kostja vahel ei ole taolist kokkulepet sõlmitud. Esitatud arve oli 80 eurot, millele lisandus käibemaks. ENL kehtestatud vähim lepingulise tööpäeva tasu on kõrvalosa puhul 259,90 eurot bruto (töövõtulepinguga 194,25 eurot). Kostja makstud tasu oli sellest oluliselt madalam. Seega ei saanud kumbki osapool mõistlikult ette näha ega eeldada, et see tasu sisaldab ka esitaja varaliste õiguste üleandmise tasu.
  8. Kostja vastas kohtunõudele
  9. augustil
  10. Kostja väitel tutvustas hagejat kostjale ja kaasas osatäitjana konkreetsesse episoodi režissöör AR ning edasised kokkulepped esituse ja selle eest makstava tasu kohta tegid pooled juba ise. Hageja ilmus sarja võttepäeval omal algatusel ja ilma eelneva casting’uta võtteplatsile massistseenis osalemiseks. Kuna hageja on kutseline näitleja ja režissööri tuttav, leidis viimane hagejale vastu tulles talle sarjas massistseeni asemel episoodilise kõrvalosa rolli. Kostjal jäi hagejaga leping kohe sõlmimata, kuna hageja ei osalenud casting’ul ja temaga ei olnud muid eelkokkuleppeid, mistõttu ei olnud tema osalemine kostjale enne võttepäeva teada. Kostja leiab, et hageja
  11. detsembri
  12. a sõnumi, kostja
  13. jaanuari
  14. a vastuse ja hageja
  15. jaanuari
  16. a vastusega („Ok“) koos arvel nr 003-21 esitatud selgitustega tuleb lugeda tuvastatuks poolte tasukokkulepe ning hageja nõusolek esituse kasutamiseks kostja poolt ja selle avalikuks esitamiseks. Iga tsiviilkäibes osalev mõistlik isik saaks poolte käitumisest ja nende tahteavaldustest aru just selliselt. Ka arvel toodud selgitus ei võimalda aru saada teisiti kui et kostjale anti üle kõik hageja „XXX“ rolliga seotud esitaja õigused. Hageja ei andnud enne
  17. septembrit 2021 millegagi märku sellest, et kokkulepitud tasule võiksid lisanduda muud tasud või et kostjal puuduks õigus tema esitust kasutada ja avalikult edastada. Poolte kirjavahetuses toodud tahteavalduste põhjal tuleb lugeda tuvastatuks tasukokkulepe 80 eurot ja hageja nõusolek esitusega seotud varaliste õiguste kasutamiseks. 7
(16)2-21-17025 Hagis toodud nõuete hilisem konstrueerimine täiendava tasu saamiseks on pahauskne ja vastuolus VÕS § 6 lg-ga
  1. Kutselise näitlejana ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et kostja toodab sarja ilma, et seda hiljem vaatajatele avaldataks. Kirjalikud autorilepingud esituse kohta sõlmitakse kindlasti eelnevalt rollidesse valitud peaosatäitjatega, kuid massistseenides osalejatega ei pruugita kirjalikke lepinguid sõlmida tulenevalt nende arvukusest ja sellest, et sageli ei ole osalejad eelnevalt teada. Poolte suhted fikseeritakse sellistel juhtudel sõnumite või e-kirjadega või sõlmitakse suulised kokkulepped. Kuigi hageja on arve esitamisel suuliselt kinnitanud, et tema esitusega seotud õigused on üle antud Y OÜ-le, ei ole kostjal võimalik seda tõendada. Samas on mõlema arve selgitus „XXX roll 20.dets“ ja hageja
  2. augusti
  3. a e-kirjas on kinnitatud esitajaõiguste üleandmist pärast Y OÜ esitatud arve tasumist.
  4. augustiks 2021 pidi hagejale olema arusaadav, kuidas ja millisel viisil tema esitust kasutati. Kuna siinsel juhul ei ole võimalik tuvastada esitajaõiguste loovutamist hageja poolt Y OÜ-le ning hageja on asunud väitma, et seda ei ole toimunud, tuleb õigussuhte poolteks seoses esitajaõiguste loovutamise ja tasu maksmisega pidada hagejat ja kostjat. Hageja on loovutanud Y OÜ-le õiguse nõuda tasu hagejale kuulunud õiguste loovutamise eest. Kostja sai Y OÜ nimelisest äriühingust teada alles arve saamisel. Kokkuleppe fikseerimisel sõnumites esindas hageja ennast ja tegelikult ei olnud kostjal vahet, millisele hageja viidatud isikule hageja esituse eest tasuda. Hageja on professionaalne näitleja, ENL liige, osalenud mitmes teleseriaalis ning ainuosanik ja juhatuse liige W OÜ-s, mille põhitegevusala on kinofilmide ja videote tootmine. Seega osales hageja sarjas ja sõlmis selleks produtsendiga kokkulepped oma kutsetegevuse raames ning on oma tegevusala tõttu väga hästi kursis nii esitajate õiguste kui ka teoste produtseerimisega. Eelnevat arvestades ei ole tõsiseltvõetavad hageja väited, et ta ei saanud aru, kellega ta sõlmis kokkulepped esituseks ning milleks tema esitust ja salvestust edaspidi kasutatakse. Hagejal ei saanud tekkida mõistlikku eeldust, et tema esitust sarja episoodi salvestamisel ei edastata avalikkusele, ning hagejale pidi olema teada, milliseid meediumeid ja kanaleid saadete edastamiseks kasutatakse. Hageja oli sarja salvestamise ajal kahtlusteta teadlik, mis eesmärgil salvestust tulevikus kasutatakse ja millistes meediumites see avalikustatakse. Üldteada on asjaolu, et AS All Media Eesti või mõne teise avaliku levitaja jaoks toodetud telesaateid edastatakse levitaja enese valiku alusel kõigis levitajale kuuluvates meediumites, sh telekanalis TV3 ning platvormidel Go3 ja TV3 Play. Hageja oli teadlik, et produtsent loovutab kõik sarja tootmisel tekkinud õigused kogumis AS-le All Media Eesti. Eraisikuna produtsendina tegutsemine ei ole sellel kutsealal tavapärane ja sellest on teadlikud kõik kutsealal tegutsevad isikud. Ka siinsel juhul tegutses produtsendina AutÕS § 33 lg 2 tähenduses kostja, kuna finantseeris ja juhtis oma esindajate kaudu sarja tootmist. Kuigi KS on kostja juhatuse liige ja sõlmis kostja nimel sarja tootmiseks kokkuleppeid, tegelesid lisaks temale kostja esindajatena sarja tootmisel selle erinevatel etappidel ka paljud muud isikud. Ka hageja ise on pidanud kostjat sarja produtsendiks ning on seetõttu suunanud oma nõuded kostja vastu. Kostja on seisukohal, et hageja on loovutanud talle esitaja varalised õigused esituse kasutamiseks, reprodutseerimiseks, töötlemiseks, edasi võõrandamiseks, edastamiseks, rentimiseks ja laenutamiseks, eksponeerimiseks, edastamiseks mis tahes viisil ja levitamiseks (üldsusele kättesaadavaks tegemiseks) läbi kõikide AS All Media Eesti meediakanalite. Samuti on hageja andnud kostjale loa (litsentsi) tema osatäitmise edastamiseks või taasedastamiseks. 8
(16)2-21-17025
  1. Hageja esitas
  2. septembril 2023 seisukoha seoses kostja
  3. augusti
  4. a menetlusdokumendiga. Hageja väitel ei ilmunud ta võttepäevale omal algatusel. Kõrvalosa rolli pakkus hagejale režissöör AR ning hageja läks võttepäevale juba teadmisega, millist rolli ta mängib. Kostja väide on ka ebaloogiline, mh jääb sel juhul arusaamatuks, kes oleks sarjas XXX rolli mänginud juhul, kui hageja ei oleks spontaanselt võtteplatsile ilmunud. Hagejale makstud töötasu ei sisaldanud tasu hageja õiguste üleandmise eest. Pooled on hagi lisades 1.1 ja 1.2 nähtuvas kirjavahetuses selgelt kokku leppinud, et 80 eurot oli tasu võttepäeva eest. Seal ei ole kordagi mainitud, et tegemist oleks tasuga hageja esitaja õiguste omandamise eest. Pooled ei leppinud kokku hageja esitaja õiguste üleminekus kostjale. Pooled ei saanud ka mõistlikult eeldada, et 80-eurone tasu, mis oli selles valdkonnas kehtestatud miinimumist madalam, sisaldas ka hageja esitaja õiguste loovutamist kostjale. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei olnud talle enne
  5. septembrit 2021 märku andnud, et tal puudub õigus hageja esituse kasutamiseks. Hageja oli juba
  6. augusti
  7. a e-kirjas välja toonud, et kostjal ei ole enne arve tasumist õigust hageja esitust levitada. Asjaomases valdkonnas on kirjalike lepingute sõlmimine üldlevinud. Seejuures sõlmitakse kirjalikud lepingud kõigi näitlejatega, sh massistseenides osalejatega. Lepingu kirjaliku vormi nõue on sätestatud seaduses. Kirjalike lepingute sõlmimata jätmine võiks tekitada tulevikus õigusvaidlusi. Isegi kui kirjalike lepingute sõlmimine oleks massistseenide puhul ebatavaline, ei oleks see praegusel juhul asjakohane, kuna hageja mängis sarjas nimelises kõrvalosas. Kostja väide, nagu hageja oleks andnud talle arve esitamisel suulise kinnituse õiguste üleandmise kohta, on ebaõige ja eluliselt ebausutav. Pooled suhtlesid arvet pudutavates küsimustes sõnumi teel ja arve esitati e-posti teel. Pooled ei viibinud arve esitamisel samas kohas. Hageja oli esituse tegemise ajal teadlik, et saade tehakse telekanalil TV3 edastamiseks. Hageja ei olnud samas teadlik sellest, et saade tehakse kättesaadavaks ka platvormidel Go3 ja TV3 Play. Hageja ei nõustu kostjaga, et on üldteada, et kõik telekanalil TV3 avaldatud saated tehakse kättesaadavaks ka platvormidel Go3 ja TV3 Play. Pooltel ei ole kokkulepet, millega hageja lubaks oma esitust nendel platvormidel näidata. Lisaks on hagejale teadmata, kui pikaks ajaks on kostja müünud hageja esituse näitamise õigused. See, et hageja käis võttepäeval ja teadis, et võtted toimusid sarja jaoks, ei tähenda, et kostjal oleks õigus müüa hageja esitust kasutamiseks mis tahes viisil ja ajaks. Iga näitleja on iseenesest teadlik, et tema esitust filmitakse selleks, et seda hiljem kuskil edastada. See aga ei tähenda, et filmimisega nõustudes annab näitleja automaatselt ka nõusoleku tema esitust mistahes viisil, kohas ja ajavahemiku vältel esitada.
  8. Kostja esitas
  9. septembril 2023 seisukoha seoses hageja
  10. augusti
  11. a seisukohaga. Kostja sõnul ei olegi ta väitnud, et esitajatega ei sõlmita sarjades osalemiseks lepinguid. Kahetsusväärselt jäi hagejaga kirjalikus vormis esitajaleping sõlmimata. Kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda seda, et kostjale ei loovutatud esitusega seotud õigusi. Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmine ei too kaasa autorilepingu tühisust ning leping on võimalik lugeda sõlmituks poolte suuliste või kaudsete tahteavaldustega. Hageja
  12. jaanuaril 2021 kostjale SMS-i teel saadetud kinnitust tingimustega nõustumise kohta ja hagejaga seotud Y OÜ edastatud arvel nr 003-21 esitatud selgitust „XXX roll 20.dets“ saab pidada hageja nõusolekuks teose esituse kasutamiseks. Eluliselt usutav ei ole see, et hageja kutselise näitlejana osales sarja episoodi võtetel, ilma et oleks enne osalemist tundnud huvi sarja hilisema avaldamise asjaolude kohta. Eestis toodetakse 9
(16)2-21-17025 produtsentide poolt saateid ja sarju ainult kolmele meediaettevõttele, milleks on Eesti Rahvusringhääling, Duo Media Networks OÜ (põhikanal Kanal 2) ja AS All Media Eesti (põhikanal TV3). Režissöör AR on kostjale hiljem kinnitanud, et hageja oli enne osatäitmist teadlik, milleks episood filmiti ja et seda kavatsetakse avalikkusele edastada kõigis AS All Media Eesti kanalites. Hageja teadlikkust esituse avalikkusele edastamise viisidest kinnitab ka tema varasem kogemus sarjades osalemisel. Oma ala professionaalina pidi hagejale olema mõistlikult ettenähtav ja teada, et sari „Eesti Krimilood“ toodetakse AS-ile All Media Eesti selle avaldamiseks kõigis talle kuuluvates meediumites. Hageja viidatud ENL avaldatud tasud on hea praktika lähtetasud, mitte kohustuslikud miinimumtasud. Konkreetne tasu lepitakse kokku poolte endi vahel. Keelatud ei ole kokku leppida lähtetasudest madalamates määrades. Hageja ei andnud kostjale 19. jaanuaril 2021 toimunud kirjavahetuses millegagi mõista, et tal võiks olla kostja vastu täiendavaid nõudeid või ta ei ole esitusega seotud õigusi kokkulepitud tasu eest kostjale loovutanud. Kostja sai hageja sõnumist „Ok“ pärast tasu fikseerimist aru selliselt, et kõik õigused seoses esituse avaldamisega on üle antud. Selliselt saaks poolte kirjavahetusest aru iga mõistlik isik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.

  1. Kolleegium käsitleb kõigepealt hageja apellatsioonkaebuses sisalduvat taotlust maakohtu istungi protokolli parandamiseks. 12.
  2. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse maakohtu
  3. juuni
  4. a kohtuistungi protokolli parandamiseks kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Seadus ei näe ette võimalust esitada kaebust määruse peale, millega maakohus jätab menetlusosalise taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata (

§ 660lg 1).

Sellise määruse peale võib pool esitada vastuväite apellatsioonkaebuses (

§ 660lg 2).

Seega käsitab ringkonnakohus hageja väiteid maakohtu istungi protokolli õigustamatult parandamata jätmise kohta

§ 660lg-s 2 viidatud vastuväitena.

12.2. Olukorras, kus maakohus hageja protokolli parandamise taotlusega ei nõustunud, oleks maakohtul tulnud lisada hageja vastuväited protokollile (

§ 53lg 4).

Ehkki maakohus seda ei teinud, on hageja protokolli parandamise taotlus koos kõnealuste vastuväidetega toimiku materjalide seas (tl-d 120–123). Maakohus on hageja taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud otsuses sellega, et protokoll ei ole stenogramm ning poolte olulised seisukohad peavad olema esitatud kirjalikes seisukohtades. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, kuidas rikkus protokolli tema soovitud paranduste tegemata jätmine tema õigusi ja kuidas see võis mõjutada maakohtu otsust. Apellatsioonkaebuse sisulises osas ei ole hageja maakohtu

  1. juuni
  2. a istungil arutatule ega oma protokolli parandamise taotluses sisalduvatele parandustele viidanud. Seega ei ole alust järeldada, et maakohus oleks hageja taotlust rahuldamata jättes rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis oleks võinud mõjutada asja lahendamise tulemust.
  3. Maakohus on tuvastanud praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ja mille ringkonnakohus võtab seega

§ 652lg 1 p 1 10

(16)2-21-17025 järgi asja lahendamisel aluseks. Ringkonnakohus arvestab siiski sellega, et apellatsioonimenetluses olid pooled ühel meelel, et sarja produtsendina tuleb käsitada kostjat (vt praeguse otsuse p 20).
  1. Maakohus leidis hageja nõudeid kvalifitseerides õigesti, et hageja tugineb enda kui näitleja esitaja õiguste rikkumisele. AutÕS § 65 kohaselt tekivad esitajal teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklikud ja varalised õigused, mis on loetletud AutÕS §-des 66 ja
  2. Hageja väitel on kostja tema õigusi rikkunud, andes kolmandale isikule (AS All Media Eesti) õiguse esitust kasutada, edastades see telekanali TV3 vahendusel ning tehes see kättesaadavaks platvormidel Go3 ja TV3 Play (vt hagiavalduse p 38.4). AutÕS § 67 kohaselt on esitajal muu hulgas õigus lubada ja keelata oma esituse salvestise reprodutseerimist (lg 2 p 5) ja üldsusele kättesaadavaks tegemist (lg 2 p 31). Esituse televisiooni või satelliidi vahendusel edastamist ei saa esitaja keelata juhul, kui edastamine toimub esituse salvestiselt (lg 2 p 2), kuid seni fikseerimata esituse salvestamine eeldab esitaja luba (lg 2 p 1). Teistel isikutel on lubatud esitust AutÕS §-s 67 sätestatud viisidel kasutada juhul, kui esitaja on andnud neile selleks loa (litsentsi) või neile oma varalised õigused üle andnud (loovutanud) (vt AutÕS § 68 lg 1 esimene lause, analoogia korras § 46 lg 1). Isik, kes on saanud esitajalt loa esitust kasutada, võib esitaja sellekohase nõusoleku korral anda kolmandale isikule loa esitust kasutada ehk all-litsentsi (AutÕS § 47). Ilma esitaja loata on lubatud teose esitust kasutada AutÕS §-s 75 toodud viisidel. Praegusel juhul ei ole pooled väitnud ja ka esitatud asjaoludest ei nähtu, et viis, kuidas kostja on hageja kui esitaja õigusi väidetavalt kasutanud, võiks langeda mõne vabakasutuse erandi alla. Seega tuli asja lahendamiseks hinnata, kas kostjal oli litsents hageja esituse kasutamiseks ja AS-le All Media Eesti (all-)litsentsi andmiseks mh esituse salvestamiseks ja salvestise kasutamiseks, sh üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, või kas hageja varalised õigused esitusele olid kostjale üle antud.
  3. Maakohus leidis esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal, et kostja ja hagejale kuuluv äriühing Y OÜ olid sõlminud autorilepingu AutÕS § 68 mõttes, mis hõlmab nii esitaja varalisi õigusi kui ka luba kasutada isiklikke õigusi. Maakohus leidis, et hageja kui esitaja varalised õigused olid Y OÜ-le üle läinud ning hageja teostas oma õigusi juriidilise isiku kaudu. Maakohus oli seisukohal, et isegi kui leida, et esitaja varalised õigused ei olnud Y OÜ-le üle läinud ja viimasel ei olnud luba esitaja isiklikke õigusi kasutada, saab Y OÜ poolt kostjale arve esitamist pidada kinnituseks autorilepingu olemasolu kohta hageja ja kostja vahel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuse põhjal ebaselge, millisel õiguslikul alusel (kas lepingu või seaduse järgi) olid hageja kui esitaja varalised õigused Y OÜ-le üle läinud; millise sisuga lepingu olid Y OÜ ja kostja esitaja varaliste õiguste osas sõlminud, s.o kas litsentsilepingu või õiguste loovutamise lepingu; milliseid esitaja varalisi ja isiklikke õigusi maakohtu tuvastatud kokkulepped hõlmasid ning milliste asjaolude põhjal maakohus nende sõlmimise tuvastas. Eelnevat arvestades on maakohus rikkunud vaidlustatud otsuse tegemisel kohtuotsuse põhjendamise kohustust (

§ 436lg 1 ja § 422 lg 8) ning võis eksida ka materiaalõiguse kohaldamisel.

Ringkonnakohtul on võimalik need eksimused parandada, muutes selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohtu rikkumised selgitamiskohustuse täitmisel, s.o pooltega asja lahendamiseks oluliste küsimuste arutamisel, on ringkonnakohus kõrvaldanud oma

  1. augusti
  2. a kirjaga.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub asja materjalidest, et pooled ei ole hageja esitaja õiguste kasutamiseks kirjalikku litsentsi- ega õiguste üleandmise lepingut sõlminud. Samuti ei nähtu asjas esitatust, et hageja oleks andnud enda kui esitaja varalised õigused AutÕS § 68 lg 5 järgse 11

(16)2-21-17025 kirjaliku kokkuleppega Y OÜ-le üle. Ehkki AutÕS § 68 lg 1 kohaselt peab esitaja luba esituse kasutamiseks olema kirjalik, on Riigikohus autoriõiguse kontekstis leidnud, et seaduses sätestatud vormi järgimata jätmine ei too kaasa autorilepingu tühisust (Riigikohtu
  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-06, p 16;
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7112, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on see seisukoht asjakohane ka esitajaga sõlmitavate lepingute puhul. Seega võis hageja luba teose esituse kasutamiseks olla antud ka suuliste või kaudsete (TsÜS § 68 lg 3 tähenduses, s.o konkludentsete) tahteavaldustega sõlmitud lepinguga. Lisaks on esitajal võimalik anda teose esituse kasutamiseks luba ka ühepoolse tahteavaldusega, eelkõige kui ta esitajatasu ei nõua või loeb selle hõlmatuks nt tellijalt (produtsendilt) saadud tasuga esituse tegemise eest (nn võttepäeva tasu) (vt Riigikohtu
  5. septembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8751, p 25.2). Samuti ei ole eespool viidatud Riigikohtu praktikat arvestades välistatud suulise lepingu sõlmimine esitaja varaliste õiguste üleandmiseks.
  7. Järgnevalt hindab ringkonnakohus seda, kas hageja on oma esitaja õigused loovutanud või andnud nende kasutamiseks loa (litsentsi) (otsuse p-d 18 ja 19), kellele hageja oma õigused üle või nende kasutamiseks loa andis (otsuse p 20) ning milline on õiguste üleandmise või kasutusõiguse ulatus (otsuse p 21).
  8. Kostja on menetluses väitnud, et hageja oli õigused teose esitusele üle andnud Y OÜ-le ning viimane oli kostjaga kokku leppinud õiguste kostjale loovutamises (vt nt
  9. detsembri
  10. a vastus hagile, p-d 3 ja 7), kuid nende väidete kinnitamiseks ei ole asjas esitatud tõendeid. Samuti ei kinnita asjas esitatud tõendid seda, et hageja oleks oma õigused üle andnud kostjale (või KSile) (vt kostja
  11. augusti
  12. a seisukoht, p 7). Hageja on menetluses eitanud seda, et ta oleks oma õigused kellelegi loovutanud (vt ka hageja
  13. augusti
  14. a seisukoht, p 3). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus asja materjalid ei võimalda tuvastada hageja sellekohast selget tahteavaldust, ei ole alust järeldada, et hageja oleks oma varalised õigused esituse suhtes kellelegi (Y OÜ või ka KS või kostja) üle andnud. Õiguste üleandmist ei saa üldjuhul eeldada, vaid sellekohane kokkulepe peaks olema asjaolude põhjal selgelt tuvastatav. Siinsel juhul see selgelt tuvastatav ei ole. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kokkulepe kostjale kõigi hageja XXX rolliga seotud esitaja õiguste üleandmise kohta on järeldatav hageja
  15. detsembri
  16. a sõnumist, kostja
  17. jaanuari
  18. a vastusest, hageja
  19. jaanuari
  20. a vastusest („Ok“) koos arvete selgitustega ning hageja
  21. augusti
  22. a e-kirjast (vt kostja
  23. augusti
  24. a seisukoht, p-d 2, 3 ja 7; kostja
  25. septembri
  26. a seisukoht, p 5). Oma
  27. detsembri
  28. a sõnumis küsis hageja KSilt, kellele ja mis summas pühapäevase võttepäeva eest arve läheb (tl 9). Kostja vastas
  29. jaanuaril 2021 „Tee mingi 80“, „Saada Alpimaja oy“, „Vabaduse valjak 6/6“, millele hageja vastas samal päeval „Ok“ (tl 10). Arve nr 003-21 selgituseks on märgitud „XXX roll 20.dets“ (tl 11) ning
  30. augustil 2021 väljastatud arvel nr 025-21 on märgitud sama selgitus (tl 28). Oma
  31. augusti
  32. a e-kirjas KSile märkis hageja, et arvel nr 025-21 märgitud summast on laekunud vaid 96 eurot ning lisas, et „[t]uletame meelde, et näitleja annab nõusoleku oma esitust sarjas levitada peale puuduoleva summa 324,65€ laekumist“ (tl 29). Nendest kirjavahetustest jm tõenditest ei saa järeldada, et pooltel oleks olnud kokkulepe, et hageja annab oma varalised õigused esituse suhtes kostjale üle. Ka pooltega sarnane mõistlik isik ei mõistaks nendel asjaoludel poolte tahet selliselt (VÕS § 29 lg 4). Seejuures on hageja ise oma
  33. augusti
  34. a e-kirjas viidanud nõusoleku andmisele esituse kasutamiseks, mitte esitaja õiguste loovutamisele.
  35. Siiski saab tuvastatud asjaolude põhjal järeldada, et hageja on andnud kostjale loa ehk litsentsi oma esituse kasutamiseks. 12
(16)2-21-17025 19.
  1. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja teadis, et ta tegi XXX rollis esituse telesarja „Eesti Krimilood“ tarbeks ja seda sarja toodeti mh telekanalil TV3 edastamiseks (vt nt hageja
  2. septembri
  3. a seisukoht, p 33). Ringkonnakohus leiab, et arvestades esituse tegemise aluseks oleva lepingulise suhte (käsundusleping) olemust ja eesmärki ning lepingu sõlmimise asjaolusid, oli poolte tahe lepingu sõlmimisel suunatud sellele, et KS ja/või kostja (vt õigustatud isiku kohta praeguse otsuse p 20) saaks hageja esitust ka eesmärgipäraselt kasutada, mis hõlmab selleks vajalikus ulatuses esitaja õiguste teostamist (VÕS § 29 lg 1 ja lg 5 p-d 1 ja 4). Igal juhul mõistaks lepingut selliselt samadel asjaoludel lepingupooltega sarnane mõistlik isik (VÕS § 29 lg 4). Antava litsentsi ulatuse kohta vt praeguse otsuse p
  4. 19.
  5. Hageja ja KSi detsembrist jaanuarini 2021 toimunud kirjavahetuse (tl-d 9–10), arvete nr 003-21 ja nr 025-21 ning 9.–
  6. augusti
  7. a kirjavahetuse (tl-d 29 – 29 pöördel) põhjal on tuvastatav, et hagejal ja KSil oli kokkulepe, et hagejale tasutakse XXX rolli eest 80 eurot, millele lisandub käibemaks, ning see tasu hõlmab ka esitaja õiguste kasutamist. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et osapooled oleksid olnud esituse tegemise järgselt seisukohal, et selle eest kokkulepitud tasu 80 eurot hõlmas ainult n-ö töö tegemist ning esitaja õiguste kasutamises tulnuks eraldi kokku leppida koos lisatasu maksmisega. Hageja ei ole menetluses ka väitnud, et tal oleks olnud KSiga kokkulepe, et esitaja õiguste eest makstakse talle täiendavat tasu. Ka pärast poolte erimeelsuste tekkimist esitatud arvel nr 025-21 ei ole hageja märkinud lisatasu esitaja õiguste eest, vaid on nõudnud viivist ja meeldetuletustasu (sisuliselt võla sissenõudmiskulu), selgitades oma
  8. augusti
  9. a e-kirjas, et pärast nende tasumist annab näitleja nõusoleku oma esitust sarjas levitada. Hageja pole väitnud, et enne
  10. augusti
  11. a e-kirja, kus ta nõudis arve nr 025-21 tasumist, oleks ta andnud kostjale teada, et viimasel pole õigust tema esitaja õigusi kasutada, või nõudnud nende õiguste kasutamise eest täiendava tasu maksmist. Seejuures sai hageja enda väitel esituse kasutamisest voogedastusplatvormil Go3 teada juba
  12. a mais (vt hagiavaldus, p 38.2). Seega ei toeta asja materjalid, sh hageja enda esile toodud asjaolud ja tõendid, hageja väidet, et ta ei olnud andnud luba oma esituse kasutamiseks ning kokkulepitud tasu 80 eurot (millele lisandus käibemaks) ei sisaldanud tasu esituse kasutamise eest, vaid neis küsimustes oleks tulnud eraldi kokku leppida. See, et kokkulepitud tasu oli väiksem ENL kehtestatud lepingulise tööpäeva tasumäärast kõrvalosa puhul, ei tähenda, et pooled ei võinud siinsel juhul kokku leppida väiksemas tasus, lähtudes mh nt hageja rolli mahust ja ajakulust.
  13. Hageja maakohtus esitatud väited olid ebajärjepidevad selle osas, kas hagejal olid esitusega seoses kokkulepped KS või kostjaga: ühelt poolt väitis hageja, et tal oli tasu kohta suuline kokkulepe KSga ja ta sai alles
  14. jaanuaril 2021 teada, kellele tuleb esituse eest arve esitada (vt nt hagiavaldus, p 2; hageja
  15. veebruari
  16. a menetlusdokument, p 11); teiselt poolt on hageja väitnud, et tal oli esituse tegemiseks sõlmitud kostjaga suuline käsundusleping (vt hageja
  17. veebruari
  18. a menetlusdokument, p 6). Ringkonnakohtu menetluses täpsustas hageja, et talle kui pikka aega näitlemisega tegelenud isikule oli esituse tegemist puudutavate kokkulepete sõlmimise ja esituse salvestamise ajal mõistlikult ettenähtav, et KS tegutseb produtsendina äriühingu kaudu. Hageja selgitas, et praktikas tegutsevad pea kõik produtsendid äriühingu kaudu ja ta ei tea ühtegi Eesti produtsenti, kes tegutseks füüsilise isikuna. Hageja küsimus selle kohta, kellele arve tuleks vormistada, oli ajendatud sellest, et hageja ei teadnud täpselt, millise konkreetse äriühingu kaudu KS tegutses (vt hageja
  19. augusti
  20. a seisukoht, p 7). Ka kostja kinnitas, et eraisikuna produtsendina tegutsemine ei ole sellel kutsealal tavapärane ja seda teavad kõik kutsealal tegutsevad isikud (vt kostja
  21. augusti
  22. a seisukoht, p 10). Asjas ei ole seega vaidlust selle üle, et saatesarja „Eesti Krimilood“ produtsent (mh AutÕS § 33 lg 3 tähenduses) oli kostja, kelle esindajana tegutses KS. 13
(16)2-21-17025 Ringkonnakohus leiab eelneva põhjal, et isegi kui hageja sõlmis esituse tegemisega seotud kokkulepped (sh tasu osas) KSiga, oli ta teadlik sellest, et KS tegutseb produtsendina äriühingu kaudu. Kuna asja materjalidest nähtuvalt ja kutselise näitlejana sai hageja aru sellest, et ta annab loa oma esituse kasutamiseks sarja produtsendile, tuleb eelnevat arvestades lugeda, et hageja on andnud oma esituse kasutamiseks loa äriühingule, mille nimel KS tegutses, või vähemalt laieneb hageja antud luba (KSi kõrval) ka kostjale. Loa andmine või laiendamine kostjale toimus hiljemalt siis, kui hageja esitas esitusega seotud tasu arve oma äriühingu kaudu kostjale, kuna selleks ajaks oli hagejale teada, millise konkreetse äriühingu kaudu KS tegutses, st kes oli sarja produtsent.
  1. Asjas esitatust ei nähtu, et hageja ja kostja oleks esituse kasutamise viisis ja ulatuses selgelt ja täpselt kokku leppinud. Riigikohus on teose varaliste õiguste kasutamiseks sõlmitava lepingu puhul selgitanud, et kindlale isikule tehtud tahteavalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 toodud põhimõtetest, autorilepingu tõlgendamisel aga VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise üldistest põhimõtetest ja VÕS § 370 lg-s 3 sätestatud erireeglist litsentsilepingu tõlgendamise kohta. Viimati nimetatud sättest tuleneb, et kui kasutusõigus, millele litsentsileping laieneb, ei ole lepingus täpselt määratletud, määratakse kasutusõiguse ulatus vastavalt lepingu eesmärgile. Riigikohus leidis autoriõiguse kontekstis, et olukorras, kus pooled ei ole teose kasutamise viisis ja ulatuses selgelt kokku leppinud, ei saa autori tahe litsentsilepingu sõlmimisel või teose kasutamiseks loa andmisel ulatuda kaugemale teose kasutamise sellistest eesmärkidest, viisist ja mahust, mis olid talle kõnealuse lepingu sõlmimise või tahteavalduse tegemise ajal teada või mõistlikult ettenähtavad (vt Riigikohtu
  2. septembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8751, p 25.3). Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et hageja poolt kostjale antud luba (litsents) hõlmas esituse kasutamist viisil ja ulatuses, mis oli hagejale esituse tegemise ajal ettenähtav. Hageja kinnitas ringkonnakohtu menetluses, et ta oli teadlik sellest, et tema esitust filmitakse selleks, et seda hiljem teleekraanil edastada. Seejuures oli hageja esituse tegemise ajal teadlik sellest, et saatesarja „Eesti Krimilood“ tehakse telekanalil TV3 edastamiseks (vt hageja
  4. septembri
  5. a seisukoht, p 33). Valdkonnas tegutseva isikuna (kutselise näitlejana) pidi hagejale olema teada, et telekanalit TV3 haldab AS All Media Eesti ning et telekanalil TV3 edastatavat sisu kasutatakse ka AS All Media Eesti muudel platvormidel, sh Go3 ja TV3 Play. Eelnevat, sh poolte lepingu eesmärki (VÕS § 370 lg 3) arvestades leiab ringkonnakohus, et hageja poolt kostjale antud luba esituse kasutamiseks hõlmab mh esituse salvestamist ning salvestise reprodutseerimist, edastamist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist ulatuses, mis on vajalik saatesarja episoodi produtseerimiseks ning AS All Media Eesti meediumite (sh telekanal TV3, platvormid Go3 ja TV3 Play) kaudu edastamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks. Seejuures hõlmab hageja antud luba kostja õigust anda nimetatud osas ja eesmärgil all-litsentse. Kolleegiumi hinnangul ei anna siinsel juhul tuvastatud asjaolud ja poolte väited alust arvata, et poolte tahe oleks olnud piirata hageja esituse kasutamise õigust kindla tähtajaga. Seejuures on üldteada, et telesarju näidatakse sageli pikema ajavahemiku jooksul ja kordustena, eriti kui need on menukad. Sellest lähtuvalt leiab kolleegium, et hageja poolt kostjale antud litsents (koos alllitsentsi andmise õigusega) on tähtajatu. Igal juhul ei oleks praeguseks möödunud mõistlik ja hagejale ettenähtav aeg hageja esitust sisaldava telesarja episoodi kasutamiseks AS All Media Eesti platvormidel.
  6. Tuvastatud asjaolude ja poolte väidete põhjal leiab kolleegium, et oma õiguse nõuda esituse eest tasu, mis hõlmab ka tasu esituse kasutamise eest (vt praeguse otsuse p 19.2), on hageja loovutanud VÕS § 164 lg 1 tähenduses oma äriühingule Y OÜ, kes esitas kostjale arved nr 00321 ja nr 025-21 (vt ka hageja
  7. veebruari
  8. a seisukoht, p 6). Pooled ei vaidle selle üle, et 14
(16)2-21-17025 kostja on 96 eurot (s.o 80 eurot, millele lisandus käibemaks) Y OÜ-le ära tasunud. Seega on kostjal õigus hageja esitust eesmärgipäraselt kasutada. Võimalike rahaliste nõuete, mis tulenevad arve nr 003-21 tasumisega viivitamisest (sh viivis ja sissenõudmiskulud), esitamise õigus oleks Y OÜ-l.
  1. Eelnevat arvesse võttes ei ole hageja poolt kostjale hagis etteheidetavad teod käsitatavad hageja esituse õigusvastase kasutamisena. Kostja kasutab hageja esitust hagejalt saadud loa (litsentsi) piires, olles tasunud selle eest hagejaga kokku lepitud tasu. Seega ei ole hagis esitatud nõuded põhjendatud, kuna nende kõigi eelduseks on hageja õiguste rikkumine kostja poolt (sh kahju hüvitamise ja rikkumise lõpetamise nõuded). Järelikult jättis maakohus hagi lõppastmes põhjendatult rahuldamata.
  2. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada hageja nõuetega seoses järgmist. 24.
  3. Hageja esimene nõue on mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja varaliste õiguste rikkumise eest varalise kahju hüvitis kindla summana kohtu õiglasel äranägemisel kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kolleegium märgib, et rahalist nõuet rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks ei saa esitada hageja taotletud viisil, s.o jättes hüvitise suuruse kohtu määrata kohtu õiglasel äranägemisel. Võimalus jätta nõutava hüvitise summa hagis märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel on seaduses ette nähtud vaid mittevaralise kahju hüvitamise hagi puhul (

§ 366

). Varalise kahju puhul tuleb hagejal endal nõutava kahjuhüvitise suurus hagis täpsustada (vt

§ 363lg 1 p 1).

Ehkki teatud piiratud juhtudel on kohtul õigus otsustada ka varalise kahju suurus oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (

§ 233

lg 1), ei ole hageja selliste asjaolude esinemist põhistanud ning see ka ei vabastaks hagejat kohustusest märkida hagis nõutava kahjuhüvitise suurus. Kuna siinsel juhul jääb hagi rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole hageja õigusi rikkunud, ei nõudnud ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel hagejalt oma nõude täpsustamist. 24.

  1. Seoses hageja teise nõudega kohustada kostjat sõlmima hagejaga litsentsileping „Eesti Krimilood“
  2. hooaja
  3. episoodis hageja esituse kasutamiseks märgib kolleegium, et sellise nõude esitamise õigust hagejale seadusest ei tulene. Oma õiguste rikkumise korral on hagejal võimalik kasutada AutÕS §-s 817 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda esituse õigusvastase kasutamise lõpetamist (AutÕS § 817 lg 1 p 2 koos VÕS §-ga 1055). Hagejal ei ole aga seadusest tulenevalt õigust nõuda teise isiku kohustamist temaga litsentsilepingut sõlmima. Kui kohus oleks leidnud, et kostjal ei ole õigust hageja esitust kasutada, kuid kostja oleks siiski soovinud seda kasutada, oleks pooltel olnud võimalik vastastikusel kokkuleppel litsentsileping sõlmida, nähes ise ette ka selle tingimused. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda

§ 173lg 3 järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas.

Olukorras, kus hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

26. Hageja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid maakohtu otsusele osas, millega kohus määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja hagejalt väljamõistmisel eksinud ka menetlusõiguse normide vastu, mis võiks anda alust maakohtu otsustusse sekkuda apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata (

§ 656lg 2 teine lause). 15

(16)2-21-17025 27. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta

§ 171lg 1 järgi hageja kanda.

28. Kooskõlas

§ 174lg-ga 3 määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse.

Lepingulise esindaja kulud määrab kohus

§ 175lg 1 järgi kindlaks ja mõistab välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

28.

  1. Kostja esitas ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja
  2. veebruaril
  3. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 6,75 t ulatuses järgmiste toimingutega: - kostja seisukohad (
  4. august 2023) – 4 t; kostja vastus (
  5. september 2023) – 2 t; kostja repliik (
  6. veebruar 2024) – 0,5 t; menetluskulude nimekiri (
  7. veebruar 2024) – 0,25 t. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab õigusabikuludelt käibemaksu maha arvestada. Kokku on kostja õigusabikulud ringkonnakohtus 945 eurot. Kostja palub see summa hagejalt välja mõista koos VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivisega alates menetluskulude hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täieliku täitmiseni. 28.
  8. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud ja nende ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud, arvestades mh kostja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) on vaidluse sisu ja keerukust arvestades mõistlik ning ei ületa oluliselt juristist esindaja puhul kohtupraktikas hagimenetluses põhjendatuks peetava tasu määra. 28.
  9. Eelnevast tulenevalt on kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses põhjendatud ja vajalikud 945 euro ulatuses ning nimetatud summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 29. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt

§ 178

lg-le 1 saab menetluskulude jaotust või hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõikest tulenevalt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.