Obsah (6)

§ 178§ 657§ 175§ 654§ 174§ 477

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-4382 Kohtuasi X hagi

§ 178lg 4).

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas 05.11.2021 otsusega (vaheotsus lõppotsusena) kostja taotluse aegumise kohaldamiseks, jättis hagi rahuldamata nõuete aegumise tõttu ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.02.2022 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
2. Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 12.09.2022 Riigikohtu määrusega, millega Riigikohus jättis kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määrus
3. Harju Maakohus määras 28.09.2023 määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3300 eurot (sh käibemaks) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
4. Kostja menetluskulud maakohtus olid 4050 eurot, s.o ajakuluga kokku 22 tundi 30 minutit ning tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus leidis erinevalt hagejast, et kostja lepingulise esindaja tunnihind on põhjendatud, kuivõrd käesolevat vaidlust ei saanud pidada ülemäära lihtsaks. Maakohus hindas hageja vastuväiteid kostja maakohtus kantud menetlustoimingutele ja nendele kulunud ajale ning leidis, et kokku saab maakohtu menetluses lugeda kostja põhjendatud õigusabikuluks 10 tundi 10 minutit ja arvestades tunnihinda 150 eurot kokku 1830 eurot (sh käibemaks).
5. Kostja menetluskulud ringkonnakohtus olid 20.01.2022 nimekirja kohaselt 2940 eurot, s.o tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks) ja ajakuluga 17 tundi 30 minutit. Maakohtu hinnangul oli apellatsioonimenetluse ajakulu põhjendatud osaliselt. Kokku luges maakohus ringkonnakohtu menetluses kostja põhjendatud õigusabikuluks 8 tundi 45 minutit ja arvestades tunnihinda 140 eurot 1470 eurot (sh käibemaks).
6. Kokku mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3300 eurot (sh käibemaks; 1830 + 1470) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega mõista hagejalt välja ainult vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud kostja menetluskulud, mis ei saa olla suuremad kui 936 eurot.
8. Hageja jäi enda seisukohale, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu ei saa vaidluse asjaolusid arvestades olla suurem kui 120 eurot, millele lisandub käibemaks. 2
9. Hageja tõi esile kohtupraktika, mille kohaselt on põhjendatud kulutada üheleheküljelise menetlusdokumendi koostamisele aega 40 minutit kuni 1 tund. Nimetatud aja sisse peaks mahtuma nii kliendiga kohtumine, materjalidega tutvumine, analüüs, seisukohtade koostamine. Seda põhimõtet arvestades on kostja menetluskulud esitatud kujul ilmselgelt ebamõistlikud, põhjendamatud ja ülepaisutatud.
10. Hageja leidis, et kostja maakohtus esitatud 04.05.2020 taotlus on põhjendatud sisu osas kuni 3 lehekülge, mistõttu ei saa põhjendatud ajakulu olla üle 2 tunni. Hageja asus seisukohale, et tema kanda ei saa jääda mistahes kohtuniku taandamisega seotud taotluste koostamise kulud, kuivõrd see ei sõltu hagejast ega ole hagejale ettenähtav. Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu nii maa- kui ka ringkonnakohtus ei saa olla üle 15 minuti. Lisaks on hageja hinnangul apellatsioonkaebuse vastus põhjendatud sisu osas kuni 2 lehekülge, mistõttu ei saa põhjendatud ajakulu olla üle 1,5 tunni. Kostja kogu tsiviilasjaga seotud põhjendatud ajakulu kokku ei saa olla üle 6,5 (maakohtus 2,25 tundi ja ringkonnakohtus 4,25 tundi) tunni ehk üle 936 euro koos käibemaksuga. Kostja seisukoht
11. Kostja palus jätta hageja määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 13. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt vt RKTKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. 14. Kontrollides maakohtu hinnangut kirjalike menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on üldjoontes kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga, mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (

§ 654lg-st 6 koosmõjus §-ga 659).

Kohus on käsitlenud menetlustoiminguid ja -dokumente, mh hinnates nende vajalikkust ja jättes ebavajalike toimingutega seotud kulud välja mõistmata. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 174

lg 8 kohaselt hagita menetluse sätete kohaselt ega ole

§ 477

lg 5 3 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaolude ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). Määruskaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul ka selliseid põhjendusi, mida maakohus ei oleks kaalunud ning mille alusel saaks asuda kulude vajalikkuse osas maakohtust erinevale seisukohale.

1. Maakohus on hinnanud kostja lepingulise esindaja tunnihinda ning leidnud, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades saab sellist hinda pidada mõistlikuks ning kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega kooskõlas olevaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning ei leia erinevalt määruskaebuses toodust, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu oleks põhjendamatu ja ebamõistlikult kõrge. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda nii tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, aga ka lepingulise esindaja kvalifikatsioonist. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja töötunnihinnad 140 ja 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna ülepaisutatud või ebamõistlikult kõrge.
2. Kolleegiumi hinnangul on kohtupraktika, mille kohaselt on mõistlik arvestada üheleheküljelise sisulise menetlusdokumendi koostamise põhjendatuks ajakuluks 40 minutit kuni 1 tund, orientiiriks, mille puhul tuleb arvesse võtta ka konkreetse vaidluse olemust. Vaidlustatud maakohtu määrusest nähtub, et maakohus on hinnanud kostja lepingulise esindaja toiminguid ja nendele kulunud aega pidades mõistlikuks ja põhjendatuks kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aega vaid osaliselt. Muuhulgas on maakohus hinnanud ja vähendanud määruskaebuses vaidlustatud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, s.o 16.04.2020 kohtuniku taandamise avalduse koostamine, 04.05.2020 taotluse koostamine aegumise küsimuses vaheotsuse tegemiseks, 02.05.2023 menetluskulude nimekirja koostamine, 30.11.2021 apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja 19.01.2022 menetluskulude nimekirja koostamine. Ringkonnakohus ei leia, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja lepingulise esindaja toimingutele kulunud ajakulu hälbiks oluliselt kohtupraktika suunisest. Seejuures ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). Käesoleval juhul ei nõustu kolleegium ka hageja väitega, mille kohaselt ei peaks tema kanda jääma kohtuniku taandamisega seotud taotluse koostamise kulu (kostja 16.04.2020 toiming). Harju Maakohtu 17.04.2020 määrusest nähtub, et seni kohtuasja lahendanud kohtunik taandas ennast tsiviilasja menetlemisest eesmärgiga tagada õiguskindlus, õigusrahu ning menetluse sujuvam kulgemine, mida saab pidada ka hageja huvidega kooskõlas olevaks. Seetõttu on põhjendatud, et hageja hüvitab kõnealuse toiminguga seotud kulud maakohtu vähendatud määras.
3. Eelnevatel põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning hageja määruskaebus rahuldamata.
4. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

19.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4