Obsah (7)

§ 32§ 44§ 121§ 43§ 36§ 249§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-735 Määruse kuupäev 13. märts 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi kaebus Tartu Halduskohtu kohtunike õigusvastase tegevuse peale

) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada Tartu Halduskohtu kohtunike tegevus haldusasjades nr 3-24-355, 3-24-260, 3-24-47, 3-232611, 3-24-528 ja 3-24-412 õigusvastaseks, kohustada kaebajat lubama osaleda halduskohtumenetlustes isikute esindaja ja nõustajana ning tagada ligipääs haldusasjade materjalidele. Kohtunikud on eelnimetatud haldusasjades ebaõigesti kaebaja õigusi piiranud. Isikud soovisid kaebajat oma esindajaks või nõustajaks, kuna neil puudub piisav eesti keele oskus, juriidilised teadmised ning rahalised vahendid advokaadi või juristi teenuse jaoks. Kaebaja leiab, et

§ 32

lg 1 ja § 36 on Eesti Vabariigi põhiseadusega ning Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga vastuolus osas, milles need ei luba kaebajal isikute esindaja või nõustajana haldusasjade menetluses osaleda. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras vaidlusalustes haldusasjades avaliku e-toimiku materjalidele ligipääsu tagamist ning kaebaja lubamist osaleda haldusasjades isikute esindajana. Kaebuses on esitatud ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. 3-24-735

1. Xi kaebus (haldusasi nr 3-24-735) jagati juhuslikkuse põhimõtet järgiva jagamise tulemusena menetlemiseks kohtunikule Kadri Palm. Kohtunik taotles
2. märtsi
3. a määrusega kohtu esimehelt enda haldusasja sisulisest arutamisest taandamist, kuna Xi kaebus seondub mh kohtuniku Kadri Palm tegevuse õiguspärasusega haldusasjas nr 3-24-
4. Tartu Halduskohtu esimees taandas
5. märtsi
6. a määrusega kohtuniku Kadri Palm haldusasja nr 3-24-735 menetlemisest.
7. Haldusasi nr 3-24-735 jagati juhuslikkuse põhimõtet järgiva jagamise tulemusena
8. märtsil 2024 menetlemiseks kohtunikule Juhan Siider. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebuses viidatud kohtunike tegevuse näol ei ole tegemist haldusaktide või toimingutega, mille peale saaks halduskohtule tuvastamis- või kohustamiskaebuse esitada. Tegemist on kohtu menetlustoimingutega haldusasjade läbivaatamisel, mis ei ole iseseivalt vaidlustatavad. Kui kaebaja hinnangul on kohtunikud tema õigusi ebaõigesti piiranud, siis ta peab juhtima sellele kohtu tähelepanu vaidlusaluste haldusasjade raames. Kaebaja on seda ka teinud ning kohaseid õiguskaitsevahendeid seega kasutanud. Samuti on kohtunike väidetavale ebakohasele tegevusele võimalik vastuväiteid esitada isikutel, kes kaebajat oma esindajaks või nõustajaks soovivad. Kui kohtunike tegevus tingib menetlusosaliste hinnangul õigusvastase kohtulahendi, mida on halduskohtumenetluse seadustiku järgi võimalik kõrgema astme kohtus vaidlustada, siis on isikutel võimalik kasutada ka eelkirjeldatud õiguskaitsevahendit. Selliselt saab ka kõrgema astme kohus halduskohtus läbiviidud menetluse õiguspärasust hinnata.
2. Seega tuleb kaebajal oma õigusi kaitsta vaidlusaluste haldusasjade raames ning kaebajal puudub kohtunike menetlustoimingute vaidlustamiseks eraldiseisva kaebusega ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 7. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et kaebaja seisukohaga kohtunike tegevuse õigusvastasuse kohta ei saa nõustuda. Kaebaja hinnangul on õigusvastane, et Tartu Halduskohtu kohtunikud ei luba tal haldusasjade nr 3-24-355, 3-24-260, 3-24-47, 3-23-2611, 3-24-528 ja 324-412 menetlustes esindaja või nõustajana osaleda ning seetõttu ei võimaldata kaebajale ka ligipääsu haldusasjade materjalidele. Esmalt on oluline märkida, et kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-24-412 on kaebajaks üksnes X ise. Haldusasja menetlusosalisena on tal ligipääs haldusasja materjalidele ning kohus ei piira tema õigusi menetluses osalemisel. Ülejäänud haldusasjades on kohus juhindunud õigesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud regulatsioonidest. Isikud, kes võivad halduskohtumenetluses olla volitatud esindajaks, on sätestatud

§ 32lg-s 1.

Näiteks võib volitatud esindajaks olla advokaat, õigusteadusliku kõrgharidusega isik või kaebaja teise kaebaja volitusel. Nõustajaks võib

§ 36

lg 1 mõttes olla halduskohtumenetluses spetsialist kohtuasja lahendamiseks vajalikus spetsiifilises küsimuses, kes vahendab kohtule menetlusosalise seisukohti valdkonnas, mida viimane ise ei valda. Nõustaja pädevus piirdub üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega. Kirjalikus menetluses nõustaja kasutamist halduskohtumenetluse seadustik ette ei näe (

§ 36lg-d 2 ja 3; Riigikohtu halduskolleegiumi 27.

jaanuari

1. a 2 3-24-735 määrus asjas nr 3-3-1-84-13, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika;
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3-18-306, p 10). Kohus on menetlusosalistele nii kohtumääruste kui ka kohtunõuetega selgitanud asjakohaseid õigusnorme ning põhjuseid, miks kaebajal ei ole õigus volitatud esindaja või nõustaja olla, kuigi seda mitte veel kõikides nimetatud haldusasjades. Haldusasjas nr 3-24-260 ei ole kohus eraldiseisvalt oma seisukohta veel kujundanud.
4. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning tuleb jätta

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Isegi kui kohus peaks Xi kaebust lubatavaks ning vaataks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi, jätaks kohus selle põhivaidluse ilmselge perspektiivituse tõttu rahuldamata. Kohtunikud on vaidlusalustes haldusasjades juhindunud õiguspäraselt halduskohtumenetluse seadustikust ning kaebaja etteheited kohtunike tegevusele on alusetud. 9. Kuna kohus tagastab Xi kaebuse ning jätab tema esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3