Obsah (7)

§ 111§ 121§ 39§ 119§ 112§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-227 Määruse kuupäev 4. aprill 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seo

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas
2. jaanuaril 2024 e-toimiku kaudu Tartu Halduskohtule
3. jaanuari 2024 kuupäeva kandva kaebuse, milles heitis Tartu Vanglale ette tema pöördumistele õigeaegselt vastamata jätmist.
4. Kohus jättis
5. veebruari
6. a määrusega Xi kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kahjunõude täpsustamiseks.
7. Kaebaja vastas kohtule
8. veebruaril 2024 ning tõi esile, et vangla on jätnud õigeaegselt vastamata tema 13 kahjunõudele (registreerimisnumbritega 1‑13/380-1, 1-13/343-1, 1-13/2-1, 1-13/10-1, 1-13/18-1, 1-13/41-1, 1-13/52-1, 1-13/56-1, 1‑13/62-1, 1-13/63-1, 1-13/57-1, 1-13/75-1 ja 1-13/154-1), rikkudes sellega oluliselt vastamistähtaegu. Kaebaja esitas oma kahjunõuete kohta vanglale
9. oktoobril 2023 teabenõude. Teabenõudele antud vastus nr 6-24/3582-2 tõendab vangla õigusvastast tegevust. Kahjunõuetele vastamata jätmisega on vangla tekitanud kaebajale mittevaralist kahju, mistõttu nõuab kaebaja vanglalt 1000 euro suurust hüvitist. 3-24-227
10. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
11. veebruaril 2024 kohtule kaebaja teabenõude (registreeritud vanglas
12. oktoobril 2023 nr-ga 6-24/3582-1), teabenõudele
13. novembril 2023 antud vastuse nr 6-24/3582-2 ja kaebaja kahju hüvitamise taotluse (registreeritud vanglas
14. novembril 2023 nr-ga 1-13/246-1). Vangla märkis, et kaebaja kahju hüvitamise taotluse osas ei ole otsust tehtud.
15. Kohus asus
16. märtsi
17. a määruses seisukohale, et kaebaja on asjas esitatud kahju hüvitamise nõudega vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, kuna vangla ei olnud
18. veebruari
19. a seisuga kaebaja
20. novembri
21. a kahju hüvitamise taotlust nr 1-13/246-1 riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul lahendanud. Kohus jättis
22. märtsi
23. a määruse resolutsiooni punktiga 2 rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus leidis, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on küll täidetud, kuid kaebuse edulootused on vähesed ning seetõttu ei ole menetluskulude riigi kanda jätmine õigustatud (

§ 111lg 1).

Kohus jättis sama määruse resolutsiooni punktiga 3 kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduse kõrvaldamiseks (s.o riigilõivu summas 30 eurot tasumiseks) aega 7 päeva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest arvates.

1. X esitas
2. märtsi
3. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus
4. märtsi
5. a määrusega tagastas.
6. X esitas
7. märtsil 2024 taotluse anda talle võimalus tasuda riigilõivu maksegraafiku alusel, näiteks 5 eurot kuus 6 kuu vältel. Kaebaja märkis, et tema põhiõigused jäävad kaitsmata, kui tema suhtes toime pandud rikkumisi ei menetleta. Ta on esitanud tõendid ja riive on ilmselge. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4, § 104 lg-d 1 ja 2).

1. Tartu Halduskohus jättis
2. märtsi
3. a määruse resolutsiooni punktiga 2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas sama määruse resolutsiooni punktiga 3 tasuma kaebuselt riigilõivu 30 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja seitse päeva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu
4. märtsi
5. a määruse resolutsiooni punkt 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust
6. märtsil 2024, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (

§ 119lg 1 ja § 179 lg 3).

Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema

1. märtsil 2024 ning lõppes
2. märtsil
4. Kohus lahendab järgnevalt kaebaja
5. märtsi
6. a taotluse riigilõivu tasumiseks osamaksetena. 2 3-24-227

§ 112

lg 4 sätestab, et kui menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu puudub alus talle menetlusabi andmiseks, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse, võib kohus menetlusabi korras määrata, et kaebuse eest tasutakse riigilõiv osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis osutaksid sellele, et tal esines halduskohtu

1. märtsi
2. a määruse resolutsiooni punktis 3 sätestatud korras riigilõivu tasumiseks takistusi. Kohus ei leia ka praeguse kohtuasja asjaolude põhjal, et riigilõivu korraga tasumine takistaks ebamõistlikult kaebaja kohtusse pöördumise õigust. Muu hulgas ei osuta sellele kaebaja jaoks kaalul olevad õigushüved. Kaebaja taotleb kaebuses, et vangla hüvitaks talle tema kahju hüvitamise taotluste õigeaegselt lahendamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju. Seega taotleb ta õiguskaitset seoses oma menetlusliku, mitte materiaalse põhiõiguse riivega. Kohtu hinnangul ei kaasnenud kaebajale vangla tegevuse tõttu märkimisväärseid kannatusi (vt
3. märtsi
4. a määruse p 7.4.2). Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja
5. märtsi
6. a taotlus riigilõivu osamaksetena tasumiseks rahuldamata.
7. Kaebaja ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga kaebaja kohtute infosüsteemi andmetel riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Kuna riigilõivu tasumata jätmine takistab asja läbivaatamist, tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3