Obsah (5)

§ 119§ 121§ 39§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-546 Määruse kuupäev 6. mai 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Viru Vangla 8. veebruari 2024. a käskkirja nr 324/1-3/36 ja

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla tunnistas
2. veebruari
3. a käskkirjaga nr 3-24/1-3/36 X (kaebaja) süüdi Viru Vangla direktori
4. jaanuari
5. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla Avavangla kodukorra“ (avavangla kodukord) p 7.1.17 nõuete rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks noomituse. Käskkirja kohaselt ostis kaebaja
6. jaanuaril 2024 väljaspool vangla territooriumi asuvast kauplusest kaks musta värvi pastapliiatsit ning omas neid vanglas, kuigi avavangla kodukorra p 7.1.17 kohaselt on kinnipeetavale lubatud üksnes sinised pastapliiatsid.
7. Kaebaja esitas
8. veebruaril 2024 Viru Vanglale eelnimetatud käskkirja peale vaide, mille vangla jättis
9. veebruari
10. a vaideotsusega nr 6-12/24/45-3 rahuldamata.
11. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
12. veebruaril 2024 kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks distsiplinaarmenetluse algatamine ning tühistada Viru Vangla
13. veebruari
14. a käskkiri nr 3-24/1-3/36 ja
15. veebruari
16. a vaideotsus nr 6-12/24/45-
17. Vangla on kaebajat karistanud ebaõigesti ning rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. Kaebaja taotles riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi. 3-24-546
18. Viru Vangla esitas kohtule
19. veebruaril 2024 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid, sh distsiplinaarmenetluse materjalid.
20. Tartu Halduskohus sai
21. veebruari
22. a määruses kaebaja tahtest aru nii, et ta nõuab Viru Vangla
23. veebruari
24. a käskkirja nr 3-24/1-3/36 ja
25. veebruari
26. a vaideotsuse nr 6-12/24/45-3 tühistamist. Kuigi kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks ka distsiplinaarmenetluse algatamine, siis ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus hindab distsiplinaarmenetluse algatamise õiguspärasust Viru Vangla
27. veebruari
28. a käskkirja nr 3-24/1-3/36 tühistamisnõude raames. Kohus jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 3). Sama määrusega jättis kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).
29. Kaebaja esitas eelnimetud määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tagastas
30. aprilli
31. a määrusega kaebaja määruskaebuse.

§ 119

lg 1 alusel oli ringkonnakohtu määrus lõplik, kuid kaebaja esitas samal päeval siiski määruskaebuse Riigikohtule. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 8. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. veebruari
2. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu summas 20 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja 7 päeva arvates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Tartu Halduskohtu
3. veebruari
4. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust
5. aprillil 2024, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (

§ 119lg 1 ja § 179 lg 3).

Asjaolu, et kaebaja esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, ringkonnakohtu ja halduskohtu määruste jõustumist ei mõjuta. Ka ringkonnakohus selgitas kaebajale

1. aprilli
2. a määruses, et määrus ei ole edasikaevatav. Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema
3. aprillil 2024 ning möödus
4. mail
5. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2