2-22-148681
) § 168 lg 4 kohaselt jätta hageja kanda. Kostja märkis, et kohtusse pöördumine ei olnud põhjendatud. Hageja nõue oleks rahuldatud ka ilma kohtumenetluseta. Kostja ei ole menetluse kestel kunagi sisuliselt vaielnud vastu hageja lepingulisele nõudele, küll aga selle sissenõutavusele. Hageja nõue ei olnud kohtusse pöördumise hetkel veel sissenõutav ja hagejapoolne kohtumenetluse algatamine tekitas pooltele põhjendamatult kulusid. Kostja palus mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 6859,20 eurot (KM-ga summa) ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2 2-22-148681 7. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Kohus tühistab kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 700 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohtumääruse põhjendused 8.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Vastavalt
lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 9. Kohus määras asjas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise 24.08.2023. Seoses hagist loobumisega ja menetluse lõpetamisega tühistab kohus kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. 3 2-22-148681
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud ja milline on lõpptulemus pooltele. Vaidlust ei ole selles, et hagi eesmärk on saavutatud. Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt kohtusse pöördumist pidada ka alusetuks või põhjendamatuks. Asjas ei esinenud absoluutseid menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Asjaolu, kas leping oli üles öeldud ning kas nõue oli sissenõutav, tuvastamine toimunuks menetluse käigus. Liiati võivad laenulepingus sisalduvad kokkulepped nõude sissenõutavaks muutumise osas olla tühised VÕS § 42 lg 3 p-d 2, 10 ja 19 alusel. Hageja omandas nõuded kostjale laenu andnud investoritelt, kes investeerisid VM Keskuse OÜ projekti Instituudi tee 132 kinnistu arendamiseks. Nõude loovutamise lepingu punkti 3.2 kohaselt omandaja ehk hageja kinnitas, et on tutvunud laenulepingu tingimustega, mõistab lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning kohustub neid täitma. Laenuleping sisuliselt välistab nõude sissenõutavaks muutumise, kuna kostja on asutatud VM Keskuse OÜ-sse tehtava investeeringu eesmärgil ning mistahes nõude esitamine tekitab automaatselt kostja maksejõuetuse (kuivõrd puuduvad muud rahavood ja vara) ja seega justkui välistab mistahes rahaliste nõuete esitamise (p 3.4, 3.6). Selline kokkulepe võib olla tühine VÕS § 42 lg 3 p-de 2, 10, 19 ja § 44 kohaselt. Kohus jätab menetluskulud eeltoodust tulenevalt ja
11.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Tsiviilasja materjalidest nähtub, et ainus hageja menetluskulu on riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 1400 eurot. Vastava kulu kandmine on kohtuinfosüsteemist nähtav ja seega tõendatud. Tegemist on vältimatu kuluga. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 1400 eurot ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja loobus hagist, mistõttu on tal õigus taotleda kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Seega riigilõivu täies ulatuses kostjalt väljamõistmine ei ole põhjendatud ning hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 700 eurot. 4 2-22-148681 12.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse hagiavalduses esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.08.2023 kohtumäärus. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.