kr.asi nr.1-07-16377 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 30 aprill 2008.a. Kohtla-Järve kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-07-16377 (07244000765) Kohtunik J

§ 265järgi J H´i süüdistuses Kar

S §

§ 265

järgi Mariza Lillepea Süüdistatav AK Kriminaalasi isikukood: xxx, elukoht: xxx, töökoht: XXX Karistatus kriminaalkorras karistamata Kaitsja Aleksandr Kustov Tõkend Ei kohaldatud Süüdistatav DT isikukood: xxx, elukoht: xxx, töökoht: XXX Karistatus Kriminaalkorras karistamata 1 Kaitsja Sergei Politšev Tõkend Elukohast lahkumise keeld Süüdistatav JH isikukood: xxx, elukoht: xxx, töökoht XXX Karistatus Kriminaalkorras karistamata Kaitsja Eduard Bulattšik Tõkend Elukohast lahkumise keeld Käesolevas asjas süüdistatakse A Kit selles, et tema edastas levitamise eesmärgil 29.04.2007 ajavahemikul kella 11.00-st kuni 12.30-ni Kukruse mäe juures KohtlaJärvel D Tile ja J Hile paki vaenu õhutava sisuga lendlehti ja pabereid pealkirjaga „ 10 käsku“, milles kutsutakse üles 29.04.2007 kell 18.00 Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt registreerimata keelatud avalikule koosolekule oma jõudu näitama. Seega, A K, korraldades keelatud avalikku koosolekut ja kutsudes lendlehtede levitamisega sellel osalema, pani toime KarS § 265 järgi kvalifitseeritava kuriteo. D TI süüdistatakse selles, et tema 29.04.2007 ajavahemikul kella 11.00-st kuni 12.30ni Kukruse mäe juures Kohtla-Järvel, koos J Higa, võttis A Kilt edasise levitamise eesmärgil vastu paki vaenu õhutava sisuga lendlehti ja pabereid pealkirjaga „ 10 käsku“, milles kutsutakse üles 9.04.2007 kell 18.00 Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt registreerimata keelatud avalikule koosolekule oma jõudu näitama . Seega, D T, võttes vastu lendlehed levitamise eesmärgil, millega alustas süüteo täideviimist, pani toime KarS §-de

265 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J H süüdistatakse selles, et tema, 29.04.2007 ajavahemikul kella 11.00-st kuni 12.30ni Kukruse mäe juures Kohtla-Järvel, koos D Tiga, võttis A Kilt edasise levitamise eesmärgil vastu paki vaenu õhutava sisuga lendlehti ja pabereid pealkirjaga „ 10 käsku“, milles kutsutakse üles 29.04.2007 kell 18.00 Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt registreerimata keelatud avalikule koosolekule oma jõudu näitama ning peeti samal päeval kella 17.00 paiku Kohtla-Järvel Virula väljakul umbes 70 lendlehe ja paberiga pealkirjaga „10 käsku“ kinni, mistõttu kuritegu jäi lõpule viimata. Seega, J H, võttes vastu lendlehed levitamise eesmärgil, millega alustas süüteo täideviimist, pani toime KarS §-de

265 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungi käigus A K ennast süüdi ei tunnistanud. Ütluste andmisest keeldus. Vastavalt KrMK § 294 lg.2 sätetele avaldati tema kohtueelse menetluse käigus antud ütlused. 28.04.2007 aastal kella 23 paiku kohtas Metsapargi tänaval D Ti. Varem nad temaga tuttavad ei olnud. Rääkisid Tallinnas ja Ida-Virumaal toiminud sündmustest. Leppisid 2 kokku kohtuda. 29.04.2008 aastal helistas K Tile ja määras kohtumise endise Kukruse kaevanduse tuhamäe juures ajavahemikus kella 11 kuni 12-ni. Kui ta sinna sõitis, ootas T halli värvi sõiduautos AUDI. Tegi K ettepaneku lugeda pabereid, kuhu oli trükitud tekst. Talle tekstid ei meeldinud kuid ta võttis D. Tilt lendlehed, olles juba varem otsustanud, et levitama ta neid ei hakka. Lendlehtede täpset sisu ei mäleta. Samal ajal sõitis sinna T tuttav H. Tema juuresolekul T H midagi ei andnud. H sõitis minema. Nad rääkisid omavahel veel umbes 10 minutit ja sõitsid samuti minema. Ta ei näinud mitte mingit mõtet viia läbi koosolek, milleks lendlehe tekst üles kutsus. Samal päeval kella 17 paiku põletas ta need lendlehed ära. Ei kavatsenud nende levitamisega tegelema hakata. Köide 2 t.lk.54-

1. D T ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtus K juhuslikult 28.04.2007.a. K tegi talle ettepaneku kohtuda järgmisel päeval, et rääkida linnas toimuvatest korratustest. T andis K oma telefoni numbri. K helistas talle 29.04.2008.a. kella 11.30 paiku. Kohtusid Kukruse kaevanduse terrikooni rajoonis. Sinna sõitsid oma autodega. K andis talle paki lehti venekeelse tekstiga. Ühtedel lehtedel oli tekst, mis kutsus läbi viima miitingut Kuremäe kloostris, teistel lehtedel mingid 10 käsku. Sisusse süvenema ei hakanud. K palus leida veel inimesi, kes võiksid lendlehti levitada. T helistas H, kes sõitis samuti kohale. K andis ka talle paki lendlehti. Lubas maksta raha. Pärast seda sõitsid nad laiali. T otsustas ennast sellesse asja mitte segada. Ta sõitis lõuna mikrorajoonis asuva tuhamäe juurde ja põletas lendlehed ära. Pärast seda pani auto ära ja läks koju. Kella 16 paiku võttis uuesti auto, parkis selle Kohtla-Järvel Virula väljakule. Tema juurde sõitsid A G ja V T. Seisid, ajasid juttu. Mööda sõitis J. H, kes oli koos oma sõbrannaga. Sõitis nende juurde. Samal momendil sõitis kohale politsei ja nad peeti kinni. Lendlehti tal juba ei olnud. Politseis selgitati T miks nad kinni peeti ja milles neid kahtlustatakse. Ta ütles kohe, et põletas lendlehed ära ja tegi ettepaneku näidata seda kohta, kus ta seda tegi. Kuid politseinikud ei olnud sellest huvitatud. Ta ei kavatsenud lendlehti levitada ja ei teinudki seda. Miitingule kedagi ei kogunud ja selleks üleskutseid ei teinud. J H ennast süüdi ei tunnistanud. Andis ütlusi, et 29 aprillil kella 12 paiku sõitis koos oma sõbranna A. G Jõhvi. Talle helistas D. T ja palus sõita Kukruse asulas asuva terrikooni juurde. See asus tee peal ja ta sõitis sinna. Seal seisis T auto, T ise ja talle varem tundmatu meesterahvas – K. Seal seisis hõbedast värvi sõiduauto Peugeot. K tegi ettepaneku lõpetada linnas toimuvad korratused ja levitada selle eesmärgiga lendlehti. H nõustus. K lubas selle eest raha maksta. H vaatas lendlehtede teksti üle, see ei meeldinud talle. Ta pani lendlehed oma auto tagaistmele ja nad sõitsid minema. Otsustas, et lendlehti ta levitama ei hakka. G ta lendlehtede tekstist ei rääkinud. Käisid Jõhvis ja sõitsid tagasi Kohtla-Järvele, Marsi 12 asuvasse majja. Kella 16.30 paiku sõitsid Kohtla-Järvele. Käisid A. G vanemate juures. Nende palvel sõitsid Maxima poodi toiduaineid ostma. Sõites mööda Virula väljakust, nägi T autot ja veel mõningaid autosid. Otsustas sinna sõita. Parkis auto ja hakkas juttu ajama. Samal momendil pidasid politseitöötajad nad kinni. See oli õhtul peale viit. Autost võeti ära 3 lendlehed, millised K talle varem oli andnud. Nimetatud lendlehti ta ei levitanud ja kellelegi edasi ei andnud. O G andis ütlusi, et peale T telefonikõnet kohtusid tema ja J. H T 29.04.2007.a. Kukruse tuhamäe rajoonis. Seal viibis talle varem tundmatu K. H väljus autost ja rääkis nendega juttu. Tuli tagasi mingi lehtedega pakiga. Ta pani need tagaistmele. Sellest, mis nendel paberitel kirjas oli, talle ei rääkinud. Ta ei tundnud huvi. Nad käisid Jõhvis ja sõitsid tagasi koju. Kuni kella 16 viibisid kodus. Seejärel sõitsid linna. Kella 17 paiku kohtusid tuttavatega Kohtla-Järvel, Virula väljakul. Samal hetkel sõitis kohale politsei, nad peeti kinni. Paberilehed olid kogu selle aja asunud auto tagaistmel. J. H ei puutunud neid ega andnud neid kellelegi edasi. U S - ta sai teate, et linnas levitatakse lendlehti ülekutsega tulla kokku sanktsioneerimata miitingut pidama. Ühe sellise lehe avastas ta Kohtla-Järvel, Kalevi kaupluse ukselt. Selles kutsuti üles kogunema Kuremäe kloostri juurde. Operatiivallikatest ja operatiivvahendite abil, milliseid ta avalikustada ei saa, sai talle teatavaks, et inimesed, kellel on seos nimetatud lendlehtede levitamisega, asuvad Virula väljakul. Sõitsid koos operatiivtöötaja Rozalkaga nimetatud kohta. Seal seisis kolm autot. Ta blokeeris neist kaks. Nendes asusid J. H ja D.T. Kohale sõitsid politseitöötajad ja nad pidasid kinni kõik, kes autodes viibisid. Edaspidi ta nimetatud kriminaalasjas mitte mingisuguseid operatiiv-jälitus toiminguid läbi ei viinud. Mis kelleltki ära võeti, ei näinud. Kohus uuris ka järgmisi tõendeid: Sõiduautode Mercedes Benz xxx ja AUDI xxx ning nendest äravõetud lendlehtede vaatlusprotokoll
2. aprillist 2007.a. J H kuuluva sõiduauto Mercedes Benz xxx vaatlusel leiti tagaistmel olevast sülearvuti kotist paberileht venekeelse trükitud tekstiga. Tekst on kogu lehe pinnal, algab sõnadega: „Austatud daamid ja härrad! Vaadake enda ümber, peatuge ainult üheks minutiks ja jääge mõttesse…“ Kokku umbes 70 lehte. Kotis, arvuti all lehed trükitud tekstiga, mille algusteks järgmine: „10 ämblikuvõrgu käsku… olen venelane, mitte aga kurat“. Puudub täpne loetelu selle kohta, missuguseid lehti, millise tekstiga ja millises koguses on. T kuuluva sõiduauto AUDI XXX läbivaatusel mingeid lendlehti ei avastatud köide 2 t.lk.8-
3. Fototabel paberilehest tekstiga, mis algab sõnadega: „AUSTATUD DAAMID JA HÄRRAD! Tekstis on viide: „KOHTUME TÄNA, PÜHAPÄEVAL 29 APRILLIL KELL 18.00 KUREMÄE KLOOSTRI JUURES.“ Köide 2 t.lk.13-15; fototabel paberilehest tekstiga, mis algab sõnadega: „10 ÄMBLIKUVÕRGU KÄSKU“ köide 2 t.lk.16-
4. Kohtu poolt analüüsitud tõenditest nähtub järgmist: T ja H, saades 29 aprillil 2007 aastal kell 12 K lendlehed üleskutsega saada 29 aprillil 2007 kell 18 kokku Kuremäe kloostri juures, mingeid aktiivseid tegusid ette ei võtnud. T otsustas lendlehti mitte levitada, mõne aja pärast viis need lõuna mikrorajoonis asuva tuhamäe juurde ja pani põlema. Politsei tema versiooni ei kontrollinud, sellepärast puuduvad igasugused tõendid, mis võiksid tema versiooni ümber lükata. H 4 otsustas samuti, et lendlehti ta levitama ei hakka ja vedas neid oma autos. Ta peeti koos lendlehtedega kinni Virula väljakul 29 aprillil 2007 aastal kell
5. Kuni selle hetkeni ei olnud ta kellelegi ühtegi lendlehte edasi andnud ega neid levitanud. Kõik lendlehed olid ära võetud tema autost. Ta oli kinni peetud umbes samal ajal, millele lendlehes oli näidatud kui Kuremäe kloostri juurde kogunemise ajale. See konkreetselt kinnitab, et tema ei võtnud ette mingeid konkreetseid tegusid selleks, et organiseerida inimeste kogunemine sanktsioneerimata miitingule, mis oli määratud 29 aprilliks kella 18 Kuremäe kloostri rajoonis, mis asub Illuka vallas, Ida-Viru maakonnas. T ja H tegudes – isegi kui leidis aset KarS § 265 järgi ettenähtud süüteo toimepanemine – on tegemist KarS § 40 ja KarS § 41 järgi ettenähtud süüteokatsest loobumisega. „Isik loobub vabatahtlikult süüteokatest, kui vastavalt tema ettekujutusele teost võib teo tagajärg veel saabuda, kuid ta otsustab loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita. Süüteokatse on lõpetamata, kui isik ei ole veel teinud kõike, mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost peab vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks.“ Antud juhul T ja H, kui isikud, kes vabatahtlikult loobusid süüteokatsest, vabastatakse süüst KarS § 265 järgi ettenähtud süüteo toimepanemises ja nad tuleb õigeks mõista nende tegudes kuriteo koosseisu puudumise tõttu. K asus samasugusele positsioonile nagu T ja H. Kuid ta andis ütlusi, et lendlehed andis talle T. Kohus ei pea võimalikuks uurida tõendeid, mis viitaksid tema süütusele või süüdiolemisele temale inkrimineeritavas kuriteos, kuna süüdistuse poolt on süüdistusakti koostamisel ja tõendite kogumisel oluliselt rikutud KrMS norme. See välistab kogutud tõendite juriidilise analüüsimise võimaluse. Vastavalt Põhiseaduse § 47 „Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks .“ Avaliku koosoleku seaduse § 3 toob ära loetelu avalikest koosolekutest, milliste korraldamine on keelatud. Sama seaduse paragrahv 5 näitab ära kohad, kus on keelatud avalikke koosolekuid läbi viia. Vastavalt KarS 265 dispositsioonile, kriminaalvastutus on ette nähtud keelatud avaliku koosoleku korraldamise või sellisel koosolekul osalemise üleskutse eest. Seega, süüdistusaktis peab olema viide, missugust Avaliku koosoleku seaduse sätet on antud juhul rikutud, kuna vastavalt Põhiseadusele omavad kõik inimesed õigust ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekut pidada. Kohtule esitatud lendlehel, peale üleskutset koguneda, on kirjutatud järgmist: „nad võivad meil keelata kogunemisi kesklinnas, tuues ettekäändeks korra loomise. Kuid nad ei saa keelata meil külastada meie õigeusu pühapaiku. Ja me ise näeme ja näitame ka neile, missugune jõud peitub meie rahvas.“ 5 Tekstis endas on ainult deklareeringud, millede kohta kohus ei pea võimalikuks järeldusi teha, kuna ei oma nende analüüsiks mittejuriidilisi eriteadmisi. Süüdistuse poolt ei ole kohtule esitatud mingeid viiteid ekspertiisi arvamusele lendlehtede teksti sisu kohta. Süüdistus oleks pidanud lendlehtede tekstide sisu analüüsima, vajaduse korral määrama ekspertiisi, mis oleks teinud järeldused selle kohta, missugused üleskutsed nendes lendlehtedes sisaldusid ja kas nad üldse sisaldasid ülekutseid, mis rikuvad Avaliku koosoleku seaduse §
6. Süüdistusakti tekstist nähtub, et A K, D T ja J H osalesid vaenu õhutavate sisuga lendlehtede ja lehtede pealkirjaga „10 käsku“ levitamises, milledes kutsuti üles kogunema 29.04.2007.a. kella 18 Kohtla-Järve linnavalitsuse poolt registreerimata keelatud avalikule koosolekule oma jõudu näitama. Antud süüdistusest jääb arusaamatuks, missugust vaenu antud lendlehed õhutasid ja missugust jõudu koosolekust osavõtjad kavatsesid näidata. Kus nad kavatsesid seda koosolekut läbi viia. Seega on rikutud KarS § 11 sätteid ja ei ole ära näidatud koht, kus isik tegutses. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt selgitanud võistlevuse põhimõtte praktilist rakendamist seoses kriminaalasja arutamise piiride ja tõendamise reeglitega. Seejuures on Riigikohus märkinud, et kriminaalasja arutamisel ei tohi kohus väljuda süüdistuse piiridest (vt RK kriminaalkolleegiumi
7. novembri
8. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-53-07 - RT III 2007, 42, 332, p 10.1) ning et isikut süütavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel (vt RK kriminaalkolleegiumi
9. septembri 2006.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-67-06 - RT III 2006, 33, 281, p 7.1). Seejuures on aga oluline eristada süüdistusfunktsiooni kui prokuröri ülesandeid kohtulikul arutamisel ja süüdistust. Süüdistuse sisuks on isikule etteheidetava teo faktiline kirjeldus ja sellele antav õiguslik kvalifikatsioon, mis sisaldub süüdistusakti kui süüdistusfunktsiooni kandva menetlusdokumendi lõpposas ning määrab kohtuliku arutamise piirid, millest kohus väljuda ei saa…. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, peavad piisava selguse ja täpsusega kajastuma juba süüdistuse tekstis (vt Riigikohtu üldkogu kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-24-05 - RT III 2005, 39, 379 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-130-05 - RT III 2005, 44, 429 ja nr 3-1-1-89-06 Seetõttu oleks kohtuotsuse täpsustamine väljunud ilmselgelt KrMS § 337 lg 1 p-s 2 lubatud piiridest - kohus oleks väljunud kriminaalasja erapooletu lahendaja funktsioonist ja asunud toetama süüdistusfunktsiooni, mis oleks olnud vastuolus kohtu erapooletuse, võimude lahususe ja kohtumenetluse võistlevuse põhimõtetega. 6 Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemalt märkinud, et võistlevas kohtumenetluses määrab süüdistus üldjuhul ära kohtuliku arutamise piirid ja et KrMS § 154 lg 3 p-de 2-3 kohaselt tuleb süüdistusakti lõpposas kohustuslikult ära näidata nii süüdistuse sisu, s.o süüdistatavale inkrimineeritava käitumise kirjeldus kui ka kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsused kriminaalasjades nr 3-1-1-139-05 - RT III 2006, 4, 32 ja nr 3-1-1-96-06 - RT III 2007, 2, 13). Nagu märgitud käesoleva otsuse alapunktis 8.2, on Riigikohus ka selgitanud, et süüdistuse tekstis peavad piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada isegi sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Puuduliku süüdistuse korral on süüdistatava õigeksmõistmine võimalik siis, kui selline süüdistus toob endaga kaasa kuriteosündmuse või kuriteo selgitamise võimatuse või kui sellega kaasneb tõendamiseseme asjaolude tuvastamatus. Süüdistus K, H ja T suhtes ei ole konkretiseeritud. Puuduvad igasugused viited Avaliku koosoleku seaduse paragrahvidele, milliseid süüdistatavad oleksid rikkunud. Lendlehtede teksti sisu ei ole analüüsitud ja puudub ekspertide arvamus selle kohta, et lendlehtedes oli üleskutse keelatud avaliku koosoleku korraldamiseks või üleskutse sellises koosolekus osalemiseks. Ära näitamata on koht, kus antud koosolek pidi toimuma. Süüdistuse puudujääke ei ole võimalik kohtuistungi käigus kõrvaldada. Kriminaalprotsessis ei pea keegi oma süütust tõendama. Kõik kriminaalmenetluse käigus kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süülisuse kohta tõlgendatakse tema kasuks. Arvestades ülaltoodut arvab kohus, et süüdistatavate K, T ja H süü KarS § 265 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud ja nad tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista nende tegudes kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Juhindudes KrMS §§ 306, 311,312,314, 315, 318 kohus Otsustas: A K KarS § 265 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. D T KarS §

§ 265järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. J H Kar

S §

§ 265järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

D T´i ja J H´i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Vastavalt Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusele määrata D T’ile kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suuruseks 3045.- krooni, eelvangistuses viibitud aeg 29.04.2007 – 01.05.2007 a. kokku 3 (kolm) päeva 7 Kahju hüvitamiseks tuleb esitada Rahandusministeeriumile kirjalik taotlus kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel. Vastavalt Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusele määrata J H’ile kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suuruseks 3045.-krooni (eelvangistuses viibitud aeg 29.04.2007 – 01.05.2007 a. kokku 3(kolm) päeva). Kahju hüvitamiseks tuleb esitada Rahandusministeeriumile kirjalik taotlus kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel. Menetluskulud - jätta riigi kanda KrMS § 181 alusel. Viru Maakohtu kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni korras kaebuse Viru Ringkonnakohtule, Viru Maakohtu kaudu, millest tuleb Viru Maakohut kirjalikult teavitada seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise päevast. Apellatsioon peab olema esitatud Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia käteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtumenetluse poolel on võimalus peale kohtuotsuse avaldamist keelduda apellatsiooni õigusest. Jüri Sakkart Kohtunik 8