2-20-7541/124

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Liis Arrak, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-7541 Kohtuasi X (C üldõigusjärglane) hagi Y vastu korteriomandi XXX, Tallinn, C lahusvaraks tunnistamiseks Y hagi X vastu kasutuseelise 11 994,59 euro ja viivise saamiseks ning pärandvara jagamiseks ja alternatiivnõuetes X vastuhagi Y vastu pärandvara jagamiseks, tahteavalduste saamiseks, tuvastusnõudes, hüvitiste ja viivise saamiseks ning alternatiivnõuetes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.12.2022 otsus Kaebuse esitaja ja liik X ja Y apellatsioonkaebused Kaebuse hind X apellatsioonkaebus 12 161,53 eurot Y apellatsioonkaebus 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX, sh C üldõigusjärglane), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks Kostja Y (isikukood 4XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Merilin Ojasaar ja Oleg Matvejev Menetluse liik Asja läbivaatamine 24.10.2023 kohtuistungil, edasi kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta asja materjalide juurde X 13.11.2023 menetlusdokumendi ja Y 23.11.2023 menetlusdokumendi lisad.

2.Keelduda Y 05.01.2024 menetlusdokumendile lisatud tõendite vastuvõtmisest.

3.Tühistada Harju Maakohtu 14.12.2022 otsus osas, millega maakohus rahuldas X hagi ja tuvastas, et korteriomand asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr 2-20-7541 XXXXXX) on C lahusvara ja ei kuulu W pärandvara hulka (resolutsiooni p 1).

Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta X hagi Y vastu korteriomandi XXX, Tallinn, C lahusvaraks tunnistamiseks läbi vaatamata.

4.Tühistada Harju Maakohtu 14.12.2022 otsus Tallinnas KKK asuva korteriomandi ja Tallinnas MMM asuva korteriomandi omandi kaotuse eest makstava hüvitise osas osaliselt (resolutsiooni p-d 12.4 ja 13 osaliselt) ja osas, milles maakohus tasaarvestas poolte nõuded (resolutsiooni p 26). Samuti jätta maakohtu otsuse resolutsiooni p-dest 3 ja 4 välja viited korteriomandite väärtustele. Tühistatud osas teha uus otsus, millega Yl tuleb tasuda Xle hüvitist Tallinnas KKK asuva korteriomandi omandi kaotuse eest 58 000 eurot ja Tallinnas MMM asuva korteriomandi omandi kaotuse eest 10 132,85 eurot.

5.Tühistada Harju Maakohtu 14.12.2022 otsuse resolutsiooni p-d 9.1, 9.2, 10.1 ja 10.2 ning jätta rahuldamata Y hagi X vastu pärandvara jagamiseks kasutuseeliste nõude osas Tallinnas MMM asuva korteriomandi eest ja VÕS § 1037 järgse nõudeõiguse osas X vastu.

6.Tühistada Harju Maakohtu 14.12.2022 otsus resolutsiooni p-de 11 ja 25 osas, samuti osas, milles jäeti lahendamata X tasaarvestuseks kasutatud nõuded ning saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

7.Tühistada Harju Maakohtu 14.12.2022 otsuse resolutsiooni p-d 12, 12.1, 12.2, 12.3, 21 ja 22 ning menetluskulude jaotus.

8.Muus osas jätta Harju Maakohtu 14.12.2022 otsuse resolutsioon muutmata (s.o resolutsiooni p-d 6, 7, 8, 14, 16, 17, 17.1, 17.2, 18, 19 ja 20), kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

9.Täiendada Harju Maakohtu 14.12.2022 otsust otsustusega jätta rahuldamata X viivisenõuded kohtuotsuse resolutsiooni p-des 19 ja 20 märgitud nõuetelt.

10.Harju Maakohtu 14.12.2022 otsus on jõustunud resolutsiooni p-de 5, 5.1, 5.2, 17, 17.1, 17.2, 23 ja 24 osas.

11.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt 12. Rahuldada Y apellatsioonkaebus osaliselt.

13.Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

13.1. Jätta X hagi Y vastu korteriomandi XXX, Tallinn, C lahusvaraks tunnistamiseks läbi vaatamata.

13.2. Rahuldada Y hagi osaliselt.

13.3. Rahuldada X vastuhagi osaliselt.

13.4. Lõpetada 03.05.2019 surnud W (isikukood XXXXXXXXXXX) pärandvara ühisus ja jagada Y ainuomandisse korteriomand asukohaga KKK, Tallinn (kinnistusregistriosa nr XXXXXX). Mõista Ylt X kasuks välja hüvitis 58 000 eurot.

Kohustada X (isikukood XXXXXXXXXXX) andma nõusolek ühisomandis oleva kinnistu jagamiseks selliselt, et aadressil KKK, Tallinn (kinnistusregistriosa nr XXXXXX) asuv kinnistu jääb Y (isikukood XXXXXXXXXXX) omandisse. Samuti kohustada X andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr on XXXXXX, teise jao omanikukande, mille kohaselt on W (ka W) kinnistu omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse Y (isikukood XXXXXXXXXXX. Käesolev kohtuotsus asendab X tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks.

Lõpetada 03.05.2019 surnud W (isikukood XXXXXXXXXXX) pärandvara ühisus ja jagada Y ainuomandisse korteriomand asukohaga MMM, Tallinn 2 2-20-7541 (kinnistusregistriosa nr XXXXXXX). Mõista Ylt X kasuks välja hüvitis 10 132,85 eurot.

Kohustada X (isikukood XXXXXXXXXXX) andma nõusolek ühisomandis oleva kinnistu jagamiseks selliselt, et aadressil MMM, Tallinn (kinnistusregistriosa nr XXXXXXX) asuv kinnistu jääb Y (isikukood XXXXXXXXXXX) omandisse. Samuti kohustada X andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr on XXXXXXX, teise jao omanikukande, mille kohaselt on Y kinnistu omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse Y (isikukood XXXXXXXXXXX). Käesolev kohtuotsus asendab X tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks.

13.5. Lõpetada Y ja X ühisomand E OÜ (registrikood XXXXXXX) osale nimiväärtusega 40 000 Eesti krooni. Jagada E OÜ (registrikood XXXXXXX) osa nimiväärtusega 40 000 Eesti krooni Y omandisse. Mõista Ylt X kasuks välja hüvitis 100 eurot. Kohustada X andma nõusolek ühisomandis oleva osa jagamiseks selliselt, et E OÜ (registrikood XXXXXXX) osa nimiväärtusega 40 000 Eesti krooni eurot jääb Y omandisse. Käesolev kohtuotsus asendab X tahteavaldust osa jagamise lepingu sõlmimiseks.

13.6. Mõista Xlt Y kasuks välja 1/2 pärandaja W matuse kuludest, s.o 685 eurot.

13.7. Mõista Xlt Y kasuks välja 1/2 pärandaja W pärandvara inventuuri kuludest, s.o 98,57 eurot.

13.8. Jätta rahuldamata Y hagi X vastu pärandvara jagamiseks kasutuseeliste nõude osas Tallinnas MMM asuva korteriomandi eest ja VÕS § 1037 järgse nõudeõiguse osas X vastu.

13.9. Jätta rahuldamata X matusekulude hüvitamise nõue 90,39 eurot.

13.10. Arvata pärandaja W pangakontole 03.05.2019 laekunud rahast pool, s.o 203,80 eurot pärandvara hulka ja jagada Y omandisse. Välja mõista Ylt X kasuks 101,90 eurot. Jätta X viivisenõue rahuldamata.

13.11. Tuvastada, et 03.05.2019 surnud W (isikukood XXXXXXXXXXX) pärandvara koosseisu ei kuulu Tallinnas XXX, Tallinnas asuv korteriomand (registriosa nr XXXXXX).

13.12. Jätta rahuldamata Y nõue jagada pärandvarana 1/2 osa korterist XXX Tallinnas (kinnistusregistriosa nr XXXXXX).

13.13. Jätta rahuldamata X nõue mõista Ylt välja hüvitis MMM Tallinnas korteri kasutamise eest ja sellega seonduv viivise nõue.

13.14. Jätta rahuldamata X nõue mõista Ylt välja hüvitis KKK Tallinnas korteri kasutamise eest ja sellega seonduv viivise nõue.

13.15. Jätta rahuldamata X nõue kinnistute jagamise ja omanikukannete muutmise osas Y nõusolekute andmiseks kohustamiseks.

13.16. Saata maakohtule uueks läbivaatamiseks Y nõue X vastu hüvitise nõudes 11 053,57 eurot ja viivise nõudes, samuti osas, millega jäeti lahendamata X tasaarvestuseks kasutatud nõuded.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

3 2-20-7541 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus asja osalisel uuel läbivaatamisel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK C hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. C esitas 25.05.2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et Tallinnas XXX (registriosa nr XXXXXX) (XXX korter) asuv korter oli C lahusvara ja et XXX korter ei kuulu W (pärandaja) pärandvara koosseisu.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti C ja pärandaja abielu 03.01.1981. Abielu lõppes lahutusega 24.01.2000. C ja pärandaja abielulised suhted lõppesid juba 1987. a detsembris. Pärandaja lahkus perekonna juurest ja pere ühisest elukohast XXX korterist oma uude elukohta Tallinnas KKK (KKK korter). Pärandaja suri 03.05.2019.

1.2. C omandas XXX korteri vallasasjana 19.01.1995, s.o formaalselt abielu ajal, kuid ca kaheksa aastat pärast abielulise kooselu ja abieluliste suhete lõppu pärandajaga. XXX korter ei kuulu C ja pärandaja ühisvara ega pärandaja pärandvara hulka. XXX korter oli C lahusvara.

1.3. Notar tõestas pärandaja pärimismenetluses pärimistunnistuse, mille kohaselt on pärandaja pärijateks 1/2 suuruses mõttelises osas tema abikaasa Y ning 1/2 suuruses mõttelises osas C ja pärandaja ühine tütar X. X nõustus, et XXX korter on C lahusvara ja tema ainuomandis. Y leiab, et XXX korter kuulub pärandaja pärandvara hulka kui C ja pärandaja ühisvara. Kuna C soovis XXX korterit vabalt käsutada ja välistada kostja võimalik nõudeõigus korteri omandiõiguse suhtes, on Cl õiguslik huvi tuvastada, et XXX korter kuulub tema lahusvara hulka.

2.Vastuseks Y vastuväidetele märkis C, et Y esitatud fotod ei tõenda abielusuhteid tema ja pärandaja vahel pärast 1987. aastat. Fotodel ei ole Ct, X ega nende sugulasi. X poolt pärandajale postkaartide saatmine kinnitab, et C ja pärandaja abielusuhted olid lõppenud. Pärandaja ei ehitanud Maardu linnas RRR (RRR kinnisasi) asuvale kinnisasjale suvemaja. Kinkeleping ei tõenda, et C ja pärandaja abielusuhted kestsid. Kinkeleping ei kinnita, et RRR kinnisasi oli C ja pärandaja ühisvara. Kinnisasi anti ka selle omandamisel üle Hle, mitte Cle ja pärandajale ühiselt. C ja pärandaja abielusuhted lõppesid jäädavalt 1987. aastal. Sellest ajast ei elanud H ja pärandaja enam koos ega majandanud koos perekonnana. Pärandaja ei osalenud ka enam ühise tütre kasvatamises, tema ülalpidamises ega kandnud mistahes perega seotud kulusid. Pärandaja elas KKK korteris üksinda, sest hakkas looma uut peret.

3.Y vaidles C hagile vastu.

3.1. Y vastuväidete kohaselt omandati XXX korter enne C ja pärandaja abielusuhete lõppu ning korter kuulus nende ühisvarasse. C ja pärandaja abielusuhted ei lõppenud 1987. aastal.

Pärandaja ei elanud C ja nende ühise tütre Xga koos, sest pärandajal oli vaja saada korter oma ema H jaoks, kes oli raskelt haige ja vajas igapäevast hoolitsemist. C ei olnud nõus, et pärandaja 4 2-20-7541 ema elab nende juures XXX korteris. Seetõttu taotles pärandaja oma töökoha kaudu elamispinda, kuhu ta saaks minna koos oma emaga elama. Pärandaja ja C olid sisse kirjutatud erinevatel aadressidel objektiivsetel põhjendustel, mis ei seondunud abielusuhete lõppemisega.

3.2. Sõltumata sellest, et C ja pärandaja elasid 1980-ndate lõpust eraldi, käisid nad korduvalt koos sugulastel külas ja tähistasid perekondlikke sündmusi. Samuti olid tütar X ja pärandaja lähedased. X saatis pärandajale ka postkaarte.

3.3. 20.07.1992 omandasid C ja pärandaja ühisvarana RRR kinnisasja, kuhu pärandaja ehitas aastatel 1992–1996 suvemaja.

3.4. Y ja pärandaja hakkasid 1996. aastal KKK korteris koos elama. Y teadis pärandajat juba varem, kuid nende vahel puudusid siis isiklikku laadi suhted. Alles pärast seda, kui Y ja pärandaja hakkasid koos elama, otsustasid C ja pärandaja lõpetada ühisvara režiimi kinnisvara osas ning kinkisid Xle. Kinkelepingus käsitasid C ja pärandaja endid abikaasadena ning kinnitasid, et RRR kinnisasi kuulub nende ühisvara hulka.

4.C suri 25.01.2021. Maakohus asendas 23.09.2021 määrusega C kui hageja tema üldõigusjärglase Xga.

Y hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 5. Y esitas 12.06.2020 Harju Maakohtule X vastu hagi (ja selle täpsustused), milles palus: - - - - mõista Xlt välja hüvitis 11 994,59 eurot (alternatiivselt 6766,13 eurot) ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates hagi 13.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni; lõpetada pärandvara ühisus ja jagada pärandvara selliselt, et: o Y ainuomandisse jäävad KKK korter, Tallinnas MMM asuv korteriomand (MMM korter) ja E OÜ osa (alternatiivselt müüa E OÜ osa enampakkumisel ning Y saab ostuhinnast 75% ja X 25%); o X ainuomandisse jääb 1/2 mõtteline osa XXX korterist, nõudeõigus X vastu 1537,94 eurot (alternatiivselt 6766,13 eurot) ja MMM korteri viljad (kasutuseelis) 3398,39 eurot perioodi eest 04.05.2019–31.12.2019. kohustada X andma nõusolek KKK ja MMM korterite jagamiseks ja kinnistusraamatusse kannete tegemiseks selliselt, et KKK ja MMM korterid jäävad Y ainuomandisse; mõista Xlt välja enamsaadud pärandvara eest hüvitis 2692 eurot (alternatiivselt 5306 eurot); mõista Xlt välja matusekulud 685 eurot; mõista Xlt välja pärandvara inventuuri kulud 98,57 eurot.

5.1. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad pärandaja pärandvara hulka KKK korter, MMM korterist ca 11,363% ja XXX korterist 50%, E OÜ osast 50%, nõue X vastu 1537,94 eurot VÕS § 1037 alusel ja MMM korteri viljad (kasutuseelised).

5.1.1. Y ja pärandaja olid abielus alates 22.04.2000 kuni pärandaja surmani. MMM korter on omandatud 24.08.2000, s.o Y ja pärandaja abielu ajal hinnaga 220 000 Eesti krooni. MMM korteri ostmiseks müüs Y talle lahusvarana kuulunud Tallinnas RRR asuva korteri (RRR korter) hinnaga 182 000 Eesti krooni. Lisaks võtsid Y ja pärandaja laenu, mida kasutati osaliselt MMM korteri ostuhinna tasumiseks ja korteris remondi tegemiseks. Kuna Y panustas MMM korteri 5 2-20-7541 ostmisesse 170 000 Eesti krooni ehk 77,272% ostuhinnast, on MMM korter Y lahusvara 77,3% ulatuses. MMM korter kuulus Y ja pärandaja ühisvara hulka ca 22,727% ulatuses (77,272% + 22,727% ÷ 2 = 88,637%). Pärandaja pärandvarasse kuulub seega 11,365% suurune osa MMM korterist (22,727% ÷ 2) ning selle pärijateks on võrdsetes osades Y ja X. Y palub jätta MMM korter tema ainuomandisse ning Y maksab Xle korteri eest hüvitist.

5.1.2. KKK korter on omandatud vallasasjana 09.09.1999 ning korter on erastatud ja kinnistatud 31.08.2000. Pärandaja ja C abielulised suhted lõppesid hiljemalt 1996. aastal, kui pärandaja asus elama koos Yga. KKK korter kuulus pärandaja lahusvarasse, sest korter omandati pärast pärandaja ja C abieluliste suhete lõppemist. Kuna KKK korter on Y elukoht, palub Y jätta KKK korteri tema ainuomandisse ning Y maksab Xle korteri eest hüvitist.

5.1.3. XXX korter on omandatud 1995. aastal ja kuulub C ja pärandaja ühisvara hulka.

Pärandaja pärandvara hulka kuulub 1/2 XXX korterist. Kuna XXX korter oli C ainukasutusesja valduses (praegu X valduses), siis palub Y jätta XXX korterist pärandvarasse kuuluv osa X ainuomandisse ning X maksab Yle hüvitist.

5.1.4. E OÜ on asutatud Y ja pärandaja abielu ajal ning kuulus nende ühisvara hulka. Pärandaja pärandvara hulka kuulub 1/2 osaühingu osast. Kuna tegemist on kahjumis oleva äriühinguga, on pärandvarasse kuuluva 1/2 osa väärtuseks mitte rohkem kui 200 eurot. Kuna Y on osutanud E OÜ kaudu raamatupidamisteenust ja eelduslikult puudub Xl osaühingu vastu huvi, palub Y jätta E OÜ tema ainuomandisse ja Y maksab Xle hüvitist. Kui X vaidleb osa väärtusele vastu ning leiab, et see on suurem kui 200 eurot, siis ei ole Y huvitatud osa ainuomanikuks saamisest.

Sellisel juhul taotleb Y alternatiivselt osa müüki enampakkumisel ning saadud tulemi jagamist selliselt, et Y saab müügihinnast 75% ja X 25%.

5.1.5. 2012. aastal sõlmisid pärandaja ja X suulise tasuta kasutamise lepingu, millega Y ja pärandaja andsid MMM korteri X kasutusse. X kinnitas, et kasutab MMM korterit ise. X oli teadlik, et korter kuulub Yle ja pärandajale. Osapooltel ei olnud kokkulepet, et X maksab MMM korteri kasutamise eest üüri või et X võib anda korteri kolmanda isiku kasutusse.

Y sai 28.02.2020 teada, et X on MMM korteri andnud aastatel 2016–2009 talle kuuluva A OÜ kaudu kolmandale isikule üürile. X rikkus sellega tasuta kasutamise lepingut. Perioodil 18.08.2016–03.05.2019 sai kostja üüritulu 13 532,26 eurot. Pärandaja pärijatel on VÕS § 1037 lg 1 alusel õigus nõuda selle perioodi eest hüvitist. Kasutuseeliste väärtus ühes kuus on 500– 600 eurot, s.o aastatel 2016–2020 Lasnamäe linnaosas analoogsete korteri üüritasu. X peab Yle hüvitama saadud kasu (kasutuseelised). Yl on õigus panna maksma talle kuuluv osa nõudeõigusest, s.o 88,637% (hageja lahusvarasse kuuluv osa 77,3% + 50% Y ja pärandaja ühisvarasse kuuluvast osast) ilma pärandvara jagamata. Y nõuab Xlt hüvitist 11 994,59 eurot (= 88,637% × 13 532,26). Kui kohus leiab, et Yl ei ole enne pärandvara jagamist võimalik panna oma nõuet maksma suuremas ulatuses kui 1/2 nõudest, siis palub hageja välja mõista kostjalt hüvitis 6766,13 eurot (s.o 50% Y ja pärandaja ühisvara hulka kuulunud nõudest – 13 532,26 ÷ 2).

See osa nõudest X vastu, mis kuulub pärandaja pärandvara hulka (s.o 11,365% ehk 1537,947 eurot, alternatiivselt 6766,13 eurot, kui peaks asuma Y eraldiseisvalt esitatud nõude osas seisukohtale, et ilma pärandvara jagamata on Yl õigus panna maksma nõue üksnes 50% ulatuses), palub Y jätta X ainuomandisse.

5.1.6. MMM korter oli X ainuvalduses ka pärast pärandaja surma perioodil 03.05.2019– 03.03.2020. Sellest 03.05.2019–31.12.2019 oli korter välja üüritud, kuid X ei ole Yga saadud 6 2-20-7541 üüritulu 3398,39 eurot jaganud. X ei võimaldanud Yl osundatud perioodil korterit kasutada, sest korteri valdajaks oli kolmas isik ning Y juurdepääs korterile oli piiratud. Pooltel ei olnud kokkulepet, et X võib MMM korteri kolmandale isikule üürile anda.

Kuna MMM korteri vilju on perioodil 03.05.2019–03.03.2020 saanud X, palub Y jätta need X ainuomandisse ja hüvitada Yle tema osa, arvestades, et MMM korter kuulub pärandaja pärandvara hulka üksnes 11,363% ulatuses. Ylt tuleb vastavalt hüvitada viljade väärtus 94,32% ulatuses (= 5,682% (11,363% ÷ 2) + 88,637%).

5.2. Xl tuleb maksta enamsaadud pärandvara arvelt Yle hüvitist.

5.3. Y kandis enda rahalistest vahenditest pärandaja matusekulud 1370 eurot ja pärandvara inventuuri kulud 197,14 eurot. Xl tuleb kulud Yle pärimisseaduse (PärS) § 151 lg 1 alusel hüvitada.

6.X vaidles Y hagile vastu.

6.1. XXX korter ei kuulu pärandaja pärandvara hulka. XXX korter oli H lahusvara. C ja pärandaja abielusuhted lõppesid juba 1987. aastal.

6.2. MMM korter oli pärandaja ja Y ühisvara võrdsetes osades. MMM korteri jagamisel ei ole alust kalduda kõrvale ühisvara võrdsusest. Olukorras, kus Y kinnitab laenu võtmist 100 000 Eesti krooni, ei ole põhjendatud väita, et lahusvara arvelt saadud rahaga tasuti korteri ostuhind.

Y ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks laenuraha kasutamine ja selle ulatus. Igal juhul on ebaõiged Y arvutused. Kui Y väidab, et tema osaks MMM korterist ei ole mitte 50%, vaid ca 77%, siis on pärandaja osa 22,72%, mis tuleb jagada võrdselt Y ja X vahel.

6.3. KKK korter ei kuulunud pärandaja ja C ühisvara hulka, sest nende abielusuhted lõppesid juba 1987. aastal. Pärandaja ja Y kooselu algas oluliselt varem, kui 1996. aastal. Pärandaja lahus oma pere (C, X) juurest, et hakata elama koos Yga.

6.4. Xl puudub huvi E OÜ osa vastu ning nõustub, et tal on õigus selle eest saada hüvitist 100 eurot.

6.5. Yl ei ole X vastu kasutuseeliste nõuet seoses MMM korteriga.

6.5.1. Y ei ole tõendanud, et pärandaja ja X sõlmisid MMM korteri kohta tasuta kasutamise lepingu. Tegemist oli üürilepinguga. Pärandaja ja X leppisid kokku, et X renoveerib MMM korteri, mida X ka tegi. 2012. aastal ei olnud MMM korter elamiskõlbulik – sanitaarremont oli tegemata ja ilma remondita ei oleks saanud korterit kasutada. X tegi MMM korteri remondile kulutusi ca 12 000–15 000 eurot.

6.5.2. Pärandaja andis MMM korteri X valdusesse 2012. aastal ning lubas korterit kasutada mistahes viisil, sh üürida kolmandatele isikutele. X ei kinnitanud pärandajale ega Yle, et kasutab MMM korterit ise. Xl oli õigus anda MMM korter allüürile. Y nõusolekut selleks tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 alusel eeldada.

7 2-20-7541 6.5.3. X ei ole MMM korteri arvel rikastunud. MMM korteri üürileandjaks oli A OÜ ja üürnikuks Q. Hagi on esitatud ebaõige kostja vastu.

6.5.4. Vaidlust ei ole selles, et MMM korter kuulus Y ja pärandaja ühisvara hulka. Seega, isegi kui ühisvara kasutamisest oleks tekkinud nõudeid, kuuluvad need vähemalt osaliselt pärandvara hulka ja Y ei saa nõuet üksinda maksma panna.

6.5.5. Y nõue, mis on tekkinud enne 15.06.2017 (s.o nõue alates 2016. a sügisest kuni 15.06.2017) on igal juhul aegunud. X taotleb aegumise kohaldamist. Y sai MMM korteri väljaüürimisest teada hiljemalt 12.08.2018.

6.6. Y ei ole tõendanud matusekulusid ja pärandvara inventuuri kulusid.

X vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud 7. X esitas 04.06.2021 Harju Maakohtule Y vastu vastuhagi ja selle täpsustused järgmistes nõuetes: - - - - - - - mõista Ylt X kasuks välja hüvitis 5826,795 eurot, alternatiivselt 8018,275 eurot; mõista Ylt X kasuks hüvitis KKK korteri eest 200 eurot (alternatiivselt 300 eurot) jooksva kalendrikuu 15. kuupäevaks, millelt on maha arvestatud 1/2 (alternatiivselt 3/4) igakuistest maksetest remondifondile ning laenukulutustele alates hagi esitamisest kuni Y ja X pärandvara ühisuse lõpetamiseni KKK korteri osas mõista Ylt X kasuks MMM korteri kasutamise eest 107,5 eurot jooksva kalendrikuu 15. kuupäevaks, millelt on maha arvestatud 1/4 igakuistest maksetest remondifondile ning laenukulutustele alates hagi esitamisest kuni Y ja X pärandvara ühisuse lõpetamiseni MMM korteri osas; mõista Ylt X kasuks välja viivis põhinõudelt 5826,795 eurot (alternatiivselt 8018,835 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras 04.06.2021 kuni põhinõude tasumiseni; mõista Ylt X kasuks välja 294,20 eurot (matusekulud ja 1/2 pärandaja kontolt väljavõetud rahast) ja viivis sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates 02.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni; tuvastada, et XXX korter ei kuulu pärandaja pärandvara koosseisu; lõpetada pärandvara ühisus ja jagada pärandvara selliselt, et Y ainuomandisse jääb KKK korter, MMM korter ja E OÜ osad nimiväärtusega 40 000 Eesti krooni ja mõista Ylt X kasuks välja enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis omandiõiguse kaotamise eest võimalikult omandi kaotamise aja seisuga; alternatiivselt, juhul kui XXX korter kuulub pärandaja pärandvara koosseisu, lõpetada pärandvara ühisus ja jagada pärandvara selliselt, et: o Y ainuomandisse jääb KKK korter, MMM korter ja E OÜ osad nimiväärtusega 40 000 Eesti krooni ja mõista Ylt X kasuks välja enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis omandiõiguse kaotamise eest võimalikult omandi kaotamise aja seisuga; o X ainuomandisse jääb XXX korter ja mõista Ylt välja enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis omandiõiguse kaotamise eest võimalikult omandi kaotamise aja seisuga; kohustada Y andma nõusolek ühisomandis olevate korterite jagamiseks vastavalt kohtuotsusele ning kohustada andma Y nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses kinnistusraamatusse kohtuotsuse kohaste kannete tegemiseks.

8 2-20-7541 7.1. Xl on Y vastu kasutuseeliste nõue KKK ja MMM korteritega seoses.

7.1.1. KKK korter on olnud Y elukoht ja tema kasutuses ning Xl ei ole olnud võimalik korterit kasutada. KKK keskmine üürihind on 400 eurot kuus. X oleks saanud sellise summa, kui korter oleks välja üüritud. Y on kasutanud KKK korterit pärast pärandi avanemist 24 kuud. Üürist tuleb maha arvestada remondifondi maksed, milleks 2019. aastal oli 34,79 eurot.

7.1.2. MMM korteri üürihinnaks oli kuni 2019. a detsembrini 430 eurot kuus. X andis MMM korteri Yle üle 03.03.2021 ja teavitas 06.05.2020, et pooltel ei ole kokkulepet nagu võiks Y korterit kasutada ilma hüvitist maksmata. Y on MMM korterit kasutanud 15 kuud ja on saanud kasutuseeliseid 6450 eurot (2021. a märts – juuni). Summast tuleb maha arvestada remondifondi maksed ja maksed pangalaenu tagastamiseks kokku 44,86 eurot.

7.1.3. X nõuab Ylt KKK ja MMM korteritega seoses ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kasutuseeliseid KKK korteri eest 200 eurot (alternatiivselt 300 eurot) kuus ja MMM korteri eest 107,50 eurot kuus, millest on maha arvestatud vastavalt remondifondi maksed ja/või maksed pangalaenu tagastamiseks.

7.2. X esitas ka tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab järgmised nõuded kokku 18 949,37 eurot Y vastu, kui kohus leiab, et Y nõuded X vastu on põhjendatud: remondifondi ja laenukulud seoses MMM korteriga, mida X tasus alates 2012. a kuni 03.05.2019 (88 kuud – kuni 2019. a märts (k.a) 44,86 eurot kuus ja alates 2019. a aprill 46,55 eurot kuus) kokku 3949,37 eurot; MMM korterisse veemõõtjate paigaldamisega seotud kulu 126 eurot; MMM korteri väärtuse suurenemise hüvitamise nõue, sest X tegi korteris remonti, tehes selleks kulutusi ca 12 000–15 000 eurot.

7.3. Samuti esitas X nõude pärandvara jagamiseks. X ei nõustu Y hagis toodud pärandvara koosseisuga ja pärandvara jagamise viisiga.

7.4. Xl on Y vastu ka matusekulude hüvitamise nõue 90,395 eurot (= 180,79 ÷ 2). X kandis matusepärgadega seotud kulu (68,90 eurot ja 98,90 eurot) ja ostis pudeli viina haual pakkumiseks (12,99 eurot).

7.5. 03.05.2019 laekus pärandaja kontole 407,60 eurot, mis on pärandaja kontolt 06.05.2019 (s.o kolm päeva pärast pärandaja surma) välja võetud. Yl ei olnud õigust pärandaja kontot käsutada. X palub Ylt välja mõista ka 203,80 eurot (= 407,60 ÷ 2).

8.Y vaidles X vastuhagile vastu, jäädes muu hulgas enda hagis esitatu juurde.

8.1. Y vaidles vastu ka X matusekulude hüvitamise nõudele. Tegemist on matusel osalemisega seotud kuludega, mitte matuse kuludega. Pärandaja matused korraldas Y. Samuti vaidles Y vaidles vastu pärandaja kontole laekunud raha puudutavale nõudele. Pärandaja kontol olnud rahalised vahendid kuulusid pärandaja ja Y ühisvara hulka. Y kasutas pärandaja kontolt võetud raha pärandvaraga seotud kulude ja kohustuste kandmiseks (tasus MMM kommunaalkulusid).

8.2. Y ei tunnista X kasutuseeliste nõudeid.

8.2.1. Y ei ole MMM korterit kasutanud. MMM korter seisab tühjana alates 03.03.2020, kui X andis Yle üle MMM korteri võtmed. Y ei ole ka Xl keelanud ega takistanud MMM korterile juurdepääsu. Xl ei olnud alates 03.03.2020 huvi MMM korterit kasutada. Nõue oleks ka hea usu põhimõtte vastane, sest X teatas alles 06.05.2020, et soovib MMM korteri eest 9 2-20-7541 kasutuseeliseid. Lisaks kuulub pärandaja pärandvarasse üksnes 11,363% suurune osa MMM korterist, mis tähendab, et X saaks nõuda kasutuseeliseid üksnes 5,68%-le vastavas osas. Samuti vaidleb Y vastu kasutuseeliste väärtusele.

8.2.2. Y ei ole rikkunud X omandit ega valdust ega teinud takistusi KKK korteri valduse saamisel. X ei ole avaldanud soovi kortereid kasutada. Igal juhul oleks X kasutuseeliste nõue vastuolus hea usu põhimõttega. X oli juba pärandi avanemisel teadlik, et KKK korter on Y elukoht, kuid ei nõudnud kasutuseeliseid. X andis oma käitumisega alust arvata, et ta ei nõua Ylt kasutuseeliseid ka edaspidi. Ekslik on X käsitlus, et ta tal on õigus nõuda enda mõttelise osa üüritulu, mitte kogu KKK korteri üüritulust enda proportsiooni. Nõude maksmapanekuks tuleb Xl tõendada, milline on tema mõttelise osa kasutuseelis, arvestades, et Y elab KKK korteris. Kuna tegemist on kahetoalise korteriga, saab X nõuda kasutuseeliseid osas, mis vastab ühe toa üüri hinnale. Lasnamäe linnaosas on ühe toa üüri hind ca 120 eurot, sh kommunaalmaksed. KKK kommunaalkulud on ca 100 eurot kuus. X mõttelise osa (ühe toa) kasutuseelise väärtus on maksimaalselt 70 eurot kuus.

8.3. Y vaidleb vastu ka X tasaarvestusavaldusele ja tasaarvestatud nõuetele – nõuded seoses MMM kommunaalkuludega, veemõõtja paigaldusega ja korteri väärtuse suurenemisega.

9.Maakohus liitis C ning Y hagi ja X vastuhagi ühte menetlusse (tsiviilasjad nr 2-20-7541 ja 2-20-8632).

Maakohtu otsus ja põhjendused 10. Harju Maakohus rahuldas 14.12.2022 otsusega X kui C üldõigusjärglase hagi ja tuvastas, et XXX korter on C lahusvara ja ei kuulu pärandaja pärandvara koosseisu.

Y hagi rahuldas maakohus osaliselt. Maakohus lõpetas pärandaja pärandvara ühisuse KKK ja MMM korterite osas ning jagas KKK ja MMM korterid Y ainuomandisse. Samuti lõpetas maakohus poolte ühisomandi E OÜ osale ja jagas osa Y ainuomandisse ja mõistis Xlt Y kasuks välja hüvitise 100 eurot. MMM korteri kasutuseelise 3010 eurot perioodi eest 04.05.2019– 31.12.2019 jagas maakohus X kasutusse ning mõistis Xlt Y kasuks välja 2753,55 eurot. Samuti arvas maakohus pärandaja pärandvara hulka nõudeõiguse X vastu VÕS § 1037 alusel 2268,80 eurot ja jagas selle X omandisse, mõistes Xlt Y kasuks välja hüvitise 1134,40 eurot. Maakohus mõistis Xlt Y kasuks välja VÕS § 1037 alusel hüvitise 11 053,57 eurot ja viivise sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates 13.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks rahuldas maakohus osaliselt Y nõude kalduda kõrvale MMM korteri jagamisel hüvitise väljamõistmisel osade võrdsusest ning tuvastas, et Y lahusvarasse kuulub MMM korterist 65,94%, Y ja pärandaja ühisvarasse kuulub MMM korterist 34,06% osa ja pärandaja pärandvarasse kuulub MMM korterist 17,03% ning mõistis Xlt Y kasuks välja hüvitise 9089,16 eurot. Maakohus mõistis Ylt X kasuks välja hüvitise 39 445,85 eurot KKK korteri eest. Samuti mõistis maakohus Xlt Y kasuks välja 1/2 pärandaja matuse kuludest 685 eurot ja 1/2 pärandvara inventuuri kuludest 98,57 eurot. Y hagi jäi rahuldamata osas, milles Y palus jagada pärandvarana 1/2 osa XXX korterist.

X vastuhagi rahuldas maakohus osaliselt. Maakohus tuvastas, et XXX korter ei kuulu pärandaja pärandvara koosseisu. Pärandaja kontole 03.05.2019 laekunud rahast poole, s.o 203,80 eurot arvas maakohus pärandvara hulka ja jagas Y omandisse, mõistes Ylt X kasuks välja 101,90 eurot. X viivisenõue jäi rahuldamata. Samuti rahuldas maakohus X nõuded jagada Y ainuomandisse KKK ja MMM korterid ning E OÜ osa. Maakohus jättis rahuldamata X matusekulude nõude, hüvitise nõuded KKK ja MMM korterite kasutamise eest, nõude 10 2-20-7541 kinnistute jagamise ja omanikukannete muutmise osas Y nõusolekute andmisele kohustamiseks ning tasaarvestuse vastuväite.

Maakohus tasaarvestas Y ja X vastastikused nõuded ning mõistis selle tulemusena Ylt X kasuks välja 44 065,39 eurot.

Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

10.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - - - C ja pärandaja abielu sõlmiti 03.01.1981 ja lahutati 24.01.2000;

Y ja pärandaja abielu sõlmiti 22.04.2000, abielu lõppes pärandaja surmaga 03.05.2019; pärandajale eraldati Tallinna Hotellikoondise a/ü komitee koosoleku 09.01.1985 protokolli nr 6 kohaselt 1984. aastal kooperatiivkorter, kuhu asus elama pärandaja ema; pärandaja ema H suri 15.01.1987; pärandaja asus oma perekonnast, s.o abikaasast Cst ja tütrest Xst eraldi elama 1987. aasta detsembris;

C omandas XXX korteri vallasasjana 19.01.1995;

C tasus XXX korteri eest tasunud 13 320 Eesti krooni müügilepingu allakirjutamisel rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega;

C kanti XXX korteri omanikuna kinnistusraamatusse 26.01.2002;

C ja Eesti Ühispank sõlmisid 13.09.1996 pandi seadmise lepingu, mille p-s 3 kinnitab C, et ta on XXX korteri omanik ning pandi ese ei ole koormatud ühegi kolmandale isikule kuuluva õigusega;

C võeti 06.05.1983 otsusega aianduskooperatiivi Õun liikmeks ja tema kasutada anti RRR kinnisasi; aianduskooperatiiv Õun andis 20.07.1992 vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga Cle üle talle kasutada RRR kinnisasjal asuva järgmise vara: abihoone, kasvuhoone, šahtkaev, istandik;

C kinkis RRR kinnisasja 17.11.1998 lepinguga Xle;

RRR kinnisasja kinkelepingu p 3.2.3 kohaselt on RRR kinnisasi abikaasade ühisvara ja kinkija abikaasa (pärandaja) annab nõusoleku RRR kinnisasi võõrandada;

X saatis lapsena oma isale (pärandaja) postkaarte ajal, kui pärandaja elas eraldi; pärandajal oli saada 4500 rahvakapitali obligatsiooni (RKO), mille ta kandis 17.09.1995 Eesti Maapangas olevale kontole; pärandaja kandis 05.01.1999 kõik oma erastamisväärtpaberid (EVP) 4500 C kontole.

10.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ühisvara jagamisel tuleb kohaldada alates 01.07.2010 kehtiva PKS-i sätteid. PKS § 210 lg 3 kohaselt, kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 järgi oli abikaasa lahusvaraks mh vara, mille abikaasa omandas pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 18 lg 2 teise lause järgi määrati ühisvara kindlaks abielusuhte lõppemise aja seisuga. Abikaasade abielusuhted loetakse PKS § 15 lg 1 tähenduses lõppenuks, kui abikaasade vahel on lõppenud nii isiklikud kui ka varalised suhted.

10.3. XXX korter oli C lahusvara ja see ei kuulu pärandaja pärandvara hulka. C ja pärandaja abielusuhted lõppesid 1987. a detsembris.

10.3.1. Y on menetluses nõustunud, et pärandaja ei elanud Cga koos alates 1987. a lõpust.

Menetluses ei ole esitatud mõistlikku põhjendust, miks elasid C ja pärandaja eraldi ka pärast H surma 1987. a jaanuaris, kui nende abielusuhted ei olnud lõppenud. Üldjuhul elasid 1980.– 11 2-20-7541 1990. aastatel abikaasad koos, ühises peres. On tõendamata, et pärandaja külastas pärast 1987. a detsembrit koos Cga tema sugulasi ja tähistas perekondlikke üritusi. Lapsega suhtlemine ja lapsele ülalpidamise andmine on lapse vanema kohustus sõltumata sellest, kas vanem elab lapsega koos või eraldi. Lapse poolt eraldi elavale isale postkaartide saatmine ei tõenda, et tema vanemate vahel on jätkuvalt abielusuhted.

10.3.2. C liikmesus aiandusühistus Õun, Cle aianduskooperatiivi poolt vara üle andmine ja RRR kinnisasja kinkimine Xle ei tõenda samuti, et C ja pärandaja vahel olid abielusuhted pärast 1987. a detsembrit. C võeti aianduskooperatiivi Õun liikmeks ja tema kasutada anti RRR kinnisasi 1983. a mais, s.o ajal, mil C oli pärandajaga abielus ja nad elasid koos ühises peres.

Kuna RRR oli C ja pärandaja kasutuses alates 1983. a maist, s.o nende abielu ja abielusuhete ajal, siis ei ole eluliselt usutav, et perekond ei alustanud koheselt ühiselt abihoone, kasvuhoone, šahtkaevu ja istandiku rajamisega ning et vara moodustus pärast 1987. a abielusuhete lõppemist või et C tegeles alates 1983. a maist abihoone, kasvuhoone, šahtkaevu ja istandiku rajamisega üksi ja ainult oma võimaliku lahusvarasse kuuluva rahaga. Kuna RRRl asunud vara (abihoone, kasvuhoone, šahtkaev ja istandik) tekkis alates 1983. a maist, s.o C ja pärandaja abielusuhete ajal, siis on põhjendatud lugeda RRR kinnisasi abikaasade ühisvaraks. Ühisvaraga tehingu tegemine ei tähenda abikaasade vahel abielusuhete olemasolu.

10.3.3. Ka pärandaja poolt EVP-de kandmine C kontole ei tõenda, et pärandaja ja C vahel olid pärast 1987. a abielusuhted. On üldteada asjaolu, et korterite erastamine toimus sümboolse hinna eest. C sõlmis XXX korteri müügilepingu 19.01.1995 ning tasus ostuhinna 13 320 Eesti krooni rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega. Pärandaja kandis 4500 EVP-d C kontole 05.01.1999 ehk pärast XXX korteri müügilepingu sõlmimist. Seega ei ole tõendatud, et pärandaja EVP-sid kasutati XXX korteri erastamiseks.

10.4. KKK korter oli pärandaja lahusvara ja see kuulub pärandaja pärandvarasse. Pärandaja omandas korteri vallasasjana pärast tema ja C abielusuhete lõppemist 1987. a detsembris.

Pärandajale eraldati 1984. aastal kooperatiivkorter. Pärandaja astus elamuühistu liikmeks ja korteri kasutamise õiguse andis osamaks. KKK Elamuühistu 09.09.1999 akti kohaselt andis elamuühistu pärandajale vallasasjana üle korteri nr 131. KKK korter kanti kinnistusraamatusse 31.08.2000, s.o pärast abielu sõlmimist Yga.

10.5. MMM korter kuulus Y ja pärandaja ühisvarasse ning 17,03% osa korterist kuulub pärandvarasse. MMM korter on omandatud Y ja pärandaja abielu ajal (müügileping sõlmiti 24.08.2000, Y kanti kinnistusraamatusse korteri omanikuna 09.05.2003). Korteri ostuhind oli 220 000 Eesti krooni, millest 120 000 Eesti krooni tasus Y oma lahusvara hulka kuuluvate rahaliste vahendite arvelt. Raha sai Y temale lahusvarana kuulunud RRR korteri müügist. RRR korter oli omandatud enne Y ja pärandaja abielu ning oli seega Y lahusvara. Ülejäänud osa MMM korteri ostuhinnast (s.o 100 000 Eesti krooni) tasuti Y ja pärandaja ühisvarasse kuuluva laenusummaga. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest ja lugeda, et Y osa MMM korteris on 65,94% ning Y ja pärandaja ühisvarasse kuulub korterist 34,06%. Pärandaja pärandvarasse kuulub MMM korterist 17,03% suurune osa ning selle pärijateks on võrdsetes osades Y ja X.

10.6. Pärandaja pärandvarasse kuulub 1/2 osa E OÜ osast. E OÜ kanti äriregistrisse 01.11.2006, s.o Y ja pärandaja abielu ajal ja kuulus seega abikaasade ühisvarasse. Xl puudub huvi osaleda E OÜ osa vastu ja nõustub, et tal on õigus hüvitisele 100 eurot.

10.7. Y matusekulude hüvitamise nõue on põhjendatud. Y on kandnud oma raha arvelt matusekulu 1370 eurot. Kuna pärandvarasse ei kuulu rahalisi vahendeid, ei ole kulu võimalik 12 2-20-7541 kanda pärandvara arvelt. PärS § 151 lg 1 ja pärimistunnistuse järgi kannavad pärijad pärandaja matuse kulud võrdselt.

10.8. Põhjendatud on ka Y pärandvara inventuuri kulude hüvitamise nõue. Y kandis pärandvara inventuuri kulud 197,14 eurot. PärS § 151 lg 1 ja pärimistunnistuse järgi kannavad pärijad pärandaja pärandvara inventuuri kulud võrdselt.

10.9. Y nõue jagada MMM korteri viljad (kasutuseelised) perioodi eest 04.05.2019–31.12.2019 on põhjendatud osaliselt, 3010 euro ulatuses. Arvestades Y ja X osade suurust MMM korteris, kuulub Yle nõudeõigus 91,48% ulatuses (2753,55 eurot) ja Xle 8,52% ulatuses (256,45 eurot).

10.9.1. Maakohus tuvastas järgneva: - Y ja pärandaja andsid MMM korteri 2012. a aprillis Xle tasuta kasutamiseks;

MMM korter oli 03.05.2019–03.03.2020 X valduses;

Y oli 03.05.2019–03.03.2020 nõus sellega, et MMM korter oli X kasutuses tasuta;

MMM korter oli kolmandale isikule välja üüritud 03.05.2019–31.12.2019;

Y ei ole esile toonud, et ta oleks soovinud alates 03.05.2019 MMM korterit ise kasutada või et ta oleks nõudnud Xlt korteri kasutamise lõpetamist;

Y ja X on alates pärandaja pärandi avanemisest MMM korteri ühisomanikud;

Y ja X vahel ei olnud alates 03.05.2019 kokkulepet, et Xl on õigus anda MMM korter üürile;

Y ja A OÜ vahel ei olnud kokkulepet, et A OÜ annab MMM korteri alates 03.05.2019 üürile;

Y ja X ei ole pärast pärandi avanemist MMM korteri üürimisest saadud tulu jaganud;

MMM korteri andis üürile ja sõlmis Qga 18.08.2016 üürilepingu A OÜ, kelle esindajaks oli X;

18.08.2016 üürilepingu kohaselt oli MMM korteri üür 400 eurot kuus, alates 22.11.2017 aga 430 eurot kuus; perioodil 03.05.2019–31.12.2019 maksis Q A OÜ-le MMM korteri eest üüri kokku 3010 eurot (= 7× 430).

10.9.2. Kohtule ei ole esitatud üürilepingut ega teisi kirjalikke kokkuleppeid, millest nähtuksid X kohustused seoses MMM korteri kasutamisega. Seega on tõendatud, et MMM korter anti Xle üle tasuta kasutamiseks. Tasuta kasutamise leping lõppes pärandaja surmaga kokkulangemise teel (VÕS § 206 lg 1). Kuna MMM korter oli X valduses, siis andis X MMM korteri kasutusõiguse üle A OÜ-le ilma Y kui teise ühisomaniku nõusolekuta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et ajavahemikul 03.05.2019–03.03.2020 on X saanud MMM korteri eest üüritulu. Kuigi üüritulu sai A OÜ, oli X nõus MMM korteri üürile andmisega. Seetõttu on põhjendatud mõista Xlt Y kasuks välja hüvitis. Kasutuseelise suuruseks on A OÜ-le makstud üüritulu 3010 eurot.

10.10. Y nõue mõista Xlt Y kasuks välja hüvitis 11 994,59 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.07.2020, on põhjendatud.

10.10.1. MMM korter oli 18.08.2016–03.05.2019 Xle kuuluva A OÜ kaudu välja üüritud ja sellel perioodil saadi üüritulu 16 930,65 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Y, pärandaja ja X vahel oleks olnud alates 18.08.2016 kokkulepe, et Xl on õigus MMM korter üürile anda.

Samuti ole esitatud tõendeid selle kohta, et Y, pärandaja ja X vahel oleks olnud kokkuleppe selles, et korteri kasutamise eest peab X tegema mingi vastusoorituse või täitma muu kokku lepitud kohustuse. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et MMM korter anti Xle tasuta kasutusse. X 13 2-20-7541 ei võinud korteri kasutamisõigust üle anda kolmandale isikule ilma kasutusse andja nõusolekuta. Isegi kui pärandaja andis Xle nõusoleku MMM korteri kolmandale isikule üürile andmiseks, ei ole Y seda heaks kiitnud ning ei ole oma nõusoleku andmist kinnitanud. Kuna kasutaja peab VÕS § 391 lg 1 kohaselt kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud, siis on põhjendatud, et X tasus kommunaalkulud ja tegi korteris seal elamiseks vajaliku remondi. Ei ole tõendatud, et korteris remondi tegemine oleks olnud kasutusse andjate poolt korteri kasutamise tingimuseks. Samuti ei ole esitatud väidet, et remondi maht või hind, s.o eseme säilitamiseks vajalik kulu, oleks mingil viisil määratletud. MMM korteris remondi tegemine ja remondikulude kandmine ei tõenda, et korterit ei antud tasuta kasutusse. Xl oli võimalik elada korteris remonti tegemata või kavandada ja teha korteri säilitamiseks vajalikke ja temale endale korteris elamiseks sobival viisil ja ulatuses kulutusi.

10.10.2. Y ei pidanud enne 02.03.2020 teada saama, et MMM korteri kulusid on tasunud muu isik peale X ja et korter võib olla välja üüritud.

10.10.3. X rikkus Y ja pärandajaga MMM korteri suhtes sõlmitud tasuta kasutamise lepingut, kui andis korteri Y ja pärandaja nõusolekuta üürile. Korteriühistu on saatnud 02.03.2020 ekirjaga Yle andmed aastatel 2013–2020 Korteriühistu M pangakontole korteri eest tehtud maksete kohta. Seega ei ole Y nõue aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg

1). Samuti ei ole nõude esitamine hea usu põhimõtte vastane.

10.10.4. Kuna tõendatud ei ole, et MMM korteri kasutusse andjad olid teadlikud ja nõus X poolt korteri A OÜ-le üürile andmisega, siis on X rikkunud tasuta kasutusse andmise lepingut ja peab hüvitama Yle lepingu rikkumisest korteri väljaüürimisega saadud kasu Yle kuuluvas osas. Y lahusvara eest omandatud mõtteline osa MMM korteris on 65,94% ning Y ja W ühisvarasse kuulub korterist 34,06%. Seega kuulub pärandaja pärandvarasse MMM korterist 17,03% suurune osa ning selle pärijateks on võrdsetes osades Y ja X. Seega on põhjendatud Xlt välja mõista Y kasuks hüvitis 82,97% ulatuses MMM korteri eest ajavahemikul 18.08.2016– 03.05.2019 saadud üürisummast 13 322,37 eurot, s.o 11 053,57 eurot ning viivis sellelt.

10.11. Y nõue arvata pärandaja pärandvara hulka ja jagada X ainuomandisse nõudeõigus X vastu VÕS § 1037 alusel 1537,94 eurot (alternatiivselt 6766,13 eurot) on põhjendatud osaliselt, 2268,80 euro ulatuses. Kuna MMM korteri tasuta kasutamise leping lõppes pärandaja surmaga 03.05.2019, siis on Yl ja pärandaja pärijatel õigus VÕS § 1037 lg 1 alusel õigus nõuda hüvitist perioodi eest 18.08.2016–03.05.2019. MMM korteri eest on perioodil 18.08.2016–03.05.2019 saadud üüri 13 322,37 eurot. Seega kuulub pärandaja pärandvarasse nimetatud summast 2268,80 eurot (s.o 17,03%) ja selle pärijateks on Y ja X võrdsetes osades.

10.12. X nõuded mõista Ylt X kasuks välja kasutuseelised 5826,795 eurot (alternatiivselt 8018,275 eurot) ja viivis alates 04.06.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras, ning kasutuseelised jooksvalt iga kuu eest 200 eurot (alternatiivselt 300 eurot) KKK korteriga seoses, jäid rahuldamata. X on kogu aeg olnud teadlik sellest, et KKK korter on Y elukoht.

Menetluses esitatud teabest ei nähtu, et X oleks soovinud pärast pärandi avanemist KKK korterit kasutama hakata ja seal koos Yga elada, ning et Y on X selles takistanud või keeldunud nõusolekut andmast. Kasutuseeliste nõue alates pärandi avanemisest oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Pärijatel on võimalik korter ühiselt müüa, kuid X ei ole väitnud, et Y oleks asjaomasest ettepanekust keeldunud. Y ei ole saanud KKK korteri suhtes kasutuseeliseid, mistõttu jäävad X kasutuseeliste nõuded ja sellega seotud viivise nõue rahuldamata.

10.13. X nõue mõista Ylt välja X kasuks kasutuseelised MMM korteri eest jooksvalt iga kuu eest 107,50 eurot jäi rahuldamata. X osa suurus MMM korterist on 8,52%, millist osa korterist 14 2-20-7541 ei oleks üldjuhul võimalik iseseisvalt välja üürida. Samuti ei nähtu menetluses esitatud teabest, et X oleks soovinud pärast MMM korteri kasutamise lõpetamist korterit uuesti kasutama hakata ja et Y on teda selles takistanud või keeldunud nõusolekut andmast. Pärijatel on võimalik korter ühiselt müüa, kuid X ei ole väitnud, et Y oleks asjaomasest ettepanekust keeldunud. Y ei ole MMM korteri suhtes kasutuseeliseid saanud. MMM korterit ei kasuta keegi, sh ei ela Y korteris.

10.14. X matusekulude hüvitamise nõue jäi rahuldamata. Kulud, mille X kandis seondusid matusel osalemisega. PärS § 151 lg 1 tulenevalt ei pea pärijad kandma matusel osalejate kulusid neile endile seoses matusel osalemisega.

10.15. X nõue mõista Ylt välja pärandaja pangakontole 03.05.2019 laekunud ja sealt 06.05.2019 välja võetud rahast (407,60 eurot) 1/2 on põhjendatud. 03.05.2019 pärandaja pangakontole laekunud raha on abikaasade ühisvara ja pärandvarasse kuulub pool rahast, s.o 203,80 eurot. Pärandvara kasutamine ilma seda teise pärijaga kooskõlastamata, ei ole põhjendatud. Kohus arvab 03.05.2019 pärandaja pangakontole laekunud rahast poole, s.o 203,80 eurot pärandvara hulka. Nimetatud raha on kasutanud Y. Yl tuleb Xle hüvitada 101,90 eurot. Maakohus jättis X viivise nõude rahuldamata. Viivise väljamõistmine alates 02.07.2021 ei ole põhjendatud, sest 03.05.2019 pärandaja pangakontole laekunud rahast pool (s.o 203,80 eurot) kuulub pärandvara hulka ja oli kuni pärijate vahel jagamiseni pärijate ühisomandis.

10.16. X tasaarvestuse vastuväite, mis seondusid X kantud MMM kommunaalkulude ja veemõõtja paigaldamisega seotud kulude kandmisega ning korteri väärtuse suurenemisega, jättis maakohus rahuldamata. Maakohtu hinnangul oli X tasaarvestusavaldus tehtud tingimuslikult ja on seetõttu tühine. X esitas tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus tuvastab, et MMM korteri suhtes sõlmiti tasuta kasutamise leping ja Y nõuded kuuluvad mingis osas rahuldamisele. Lisaks leidis maakohus, et MMM korteri väärtuse suurenemise ulatus ei ole tõendatud. Kohus on MMM korter anti X tasuta kasutusse ja esitatud ei ole tõendeid selle kohta, et kasutusse andjate ja X vahel oli kokkulepe korteris remondi tegemiseks. VÕS § 391 lg 1 kohaselt peab kasutaja kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud. MMM korteris tehtud remondikulusid pidada eseme säilitamiseks vajalikeks kuludeks.

X apellatsioonkaebus 11. X esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis X vastuhagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt Y hagi (resolutsiooni p 2 ja 15 osaliselt, p 3 osaliselt, p 4 osaliselt, p 13 osaliselt, p-d 7, 8, 9.1, 9.2, 10.1, 10.2, 11, 12 (sh 12.1– 12.4), 16, 19, 20, 25 ja 26), samuti menetluskulude jaotuse osas, ning teha selles osas uus otsus, millega vastavalt X vastuhagi rahuldada ja Y hagi jätta rahuldamata (välja arvatud pärandvara jagamise viisi ja E OÜ-d puudutavas osas). Menetluskulud palus X jätta Y kanda.

11.1. X apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - maakohus eksis pärandvara jagamisega seonduva hüvitise määramisel – kohus lähtus õigesti korterite väärtuste määramisel tarbijahinnaindeksist, kuid õige määr ei ole 23,1%, vaid 30,2%; maakohus mõistis ebaõigesti Xlt Y kasuks välja MMM ja KKK korterite kasutuseelised

–kohus ei ole arvesse võtnud lepingulise suhte iseloomu (tegemist oli üürilepinguga ja Xl oli õigus anda MMM korter allüürile), perekondlikke suhteid, aegumist, maksustamisega seotud küsimusi ega asjaolu, et X ei ole Y arvelt rikastunud;

15 2-20-7541 - - - - maakohus jättis ebaõigesti Ylt X kasuks välja mõistmata kasutuseelised – X on tõendanud korterite kasutamise võimatuse ehk selle, et Y kasutab suuremat osa omandist ning ei esine aluseid, mis annaksid aluse jätta kasutuseeliste nõue rahuldamata; pooled on esitanud üksteise vastu matusekulude nõuded. Kuigi X vaidlustab Julia Maljutenvkova matusekulude nõude, siis pidanuks kohus Y nõude rahuldamisel X vastu rahuldama ka X matusekulude nõude Y vastu. Kohus rahuldas ebaõigesti ainult Y nõude; põhjendatud ei olnud mõista Xlt välja pärandvara inventuuriga seotud kulusid.

Inventuuri läbiviimine ei olnud vajalik ning X seda ei soovinud; maakohus on ebaõigesti järeldanud, et X tasaarvestusavaldus on tingimuslik ja seetõttu tühine. X tasaarvestusavaldus on kehtiv ning tegemist ei ole tingimusliku avaldusega.

Menetluslik tasaarvestusavaldus ei saa tühine olla; maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti poolte endi kanda. Arvestades X nõuete rahuldamise ulatust, oleks kohus pidanud jätma hageja menetluskulud vähemalt 90% ulatuses kostja kanda.

11.2. Maakohus leidis õigesti, et XXX korter oli C lahusvara ja korter ei kuulu pärandaja pärandvara hulka. X nõustub pärandvara jagamise viisi osas MMM ja KKK korterite ning Estiga OÜ osa osas. Samuti ei vaidlusta hageja E OÜ osade välja mõistetud hüvitise suurust.

12.Y vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud X kanda.

Y apellatsioonkaebus 13. Y esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse MMM ja KKK korterite eest väljamõistetud hüvitiste suuruse osas, samuti osas, millega maakohus rahuldas algselt C esitatud hagi ja rahuldas osaliselt vastuhagi ning väljamõistetud hüvitiste ja tasaarvestuse osas ning menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 1, p-d 3 ja 4 osaliselt, p-d 6, 12.4, 13, 14, 18 ja 26). Tühistatud osas palub Y teha uue otsuse, millega tuvastada, et XXX korter kuulub pärandaja pärandvara koosseisu 1/2 osas ning mõista Xlt Y kasuks XXX korteri eest hüvitis 39 250 eurot. Y palub mõista temalt X kasuks välja hüvitis 8,515% MMM korteri väärtusest 10 132,85 eurot ja hüvitis 50% KKK korteri väärtusest 58 000 eurot, tasaarvestada poolte vastastikused nõuded ning tasaarvestuse tulemusel mõista Ylt X kasuks välja 13 359,66 eurot. Alternatiivselt palub Y saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palub Y jätta X kanda.

14.Y apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - maakohus eksis TsMS § 4 lg 2, § 5 lg 1 ning § 436 lg-te 2 ja 3 vastu, kui suurendas MMM ja KKK kortertite väärtust Statistikaameti 2022. a novembri hinnakasvu koefitsiendi (21,3%) võrra; maakohus määras MMM ja KKK korterite väärtuseks suurema summa, kui pooled olid esile toonud, eksides nii TsMS § 439 vastu; korterite väärtus tuleb määrata TsÜS § 65 järgi, Statistikaameti üldine hinnakasvu indeks ei võimalda määrata korterite väärtust; maakohus jättis otsuse resolutsioonis tasaarvestamata Y kasuks Xlt otsuse resolutsiooni p-s 11välja mõistetud hüvitise (s.o VÕS § 1037 alusel väljamõistetud hüvitis 11 053,57 eurot) ja viivised;

16 2-20-7541 - - Y ei ole avaldanud valmisolekut maksta Xle hüvitist 44 065,39 euro ulatuses. Seetõttu ei saanud maakohus Ylt sellist hüvitist välja mõista. Y on võimeline maksma Xle hüvitist maksimaalselt 25 000 eurot (s.o pärast poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamist);

XXX korter kuulus C ja pärandaja ühisvarasse ning kuulub 1/2 osas pärandaja pärandvara hulka. C ja pärandaja abielusuhted ei lõppenud 1987. aastal.

15.X vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud Y kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb TsMS § 657 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel osaliselt rahuldada. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas X hagi Y vastu XXX korteri C lahusvaraks tunnistamiseks (resolutsiooni p 1). X hagi jääb läbi vaatamata.

Maakohtu otsus tuleb tühistada ka X kasuks MMM ja KKK korterite omandi kaotuse eest väljamõistetud hüvitise suuruse osas osaliselt, samuti nõuete tasaarvestuse (resolutsiooni p-d 3, 4, 12.4 ja 13 osaliselt ja p 26) ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab hüvitiste suuruse osas teha ise uue otsuse, millega mõistab X kasuks välja hüvitise MMM ja KKK korterite omandi kaotamise eest maakohtust suuremas ulatuses. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas Y nõude pärandvara jagamiseks kasutuseeliste nõude ja kasu väljaandmise nõude osas MMM korteri eest (resolutsiooni p-d 9.1, 9.2, 10.1 ja 10.2) ning Y väitel talle kuuluva kasu väljaandmise nõude osas (resolutsiooni p 11), samuti osas, millega jäeti lahendamata X tasaarvestuseks kasutatud nõuded (resolutsiooni p 25). Osaliselt (s.o Y kasu väljaandmise nõue, milles see kuulub Y väitel talle ning X tasaarvestuseks kasutatud nõuete osas) tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Ringkonnakohus saab teha uue otsuse Y nõude osas jagada pärandaja pärandvarana ja jätta X omandisse kasutuseelis MMM korteri eest perioodi kohta 04.05.2019–31.12.2019 ja mõista Xlt välja hüvitis ning VÕS § 1037 järgne hüvitis. Selles osas jääb Y hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse resolutsioonist tuleb välja jätta p-d 12, 12.1, 12.2 ja 12.3. Y ei ole nimetatud punktides lahendatud tuvastusnõudeid esitanud. Samuti tuleb maakohtu otsuse resolutsioonist jätta välja p-d 21 ja 22, sest seal toodud otsustused on maakohus resolutsiooni p-des 3 ja 4 juba teinud.

Maakohtu otsus jääb muutmata Y matuse kulude ja pärandvara inventuuri nõuete osas (resolutsiooni p-d 7 ja 8), X matusekulude nõude (resolutsiooni p 16) ja X kasutuseeliste nõuete osas MMM ja KKK korterite eest (resolutsiooni p-d 19 ja 20). Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb aga täiendada otsustusega X viivise nõude kohta resolutsiooni p-des 19 ja 20 märgitud nõudelt. Ülejäänud osas (Y nõue jagada pärandvarana XXX korter ja X nõue tuvastada, et XXX korter ei kuulu pärandaja pärandvara hulka – resolutsiooni p-d 6 ja 18) ei anna poolte apellatsioonkaebused alust maakohtu otsuse resolutsiooni muuta, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ järgi tuleb osaliselt täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

17.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Y vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, ning X osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas ja jättis vastuhagi osaliselt rahuldamata. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vastavalt poolte apellatsioonkaebustes esitatud vastuväidetele. Pooled ei ole maakohtu otsust vaidlustanud E OÜ-d puudutavas osas (resolutsiooni p-d 5, 5.1, 5.2 ja 23) ning osas, milles maakohus arvas 1/2 pärandaja pangakontole laekunud rahast (203,80 eurot) pärandvara hulka, jagas selle Y omandisse ja mõistis Ylt X kasuks välja 101,90 eurot (resolutsiooni p-d 17 ja 17.1), samuti X 17 2-20-7541 viivisenõude rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 17.2) ja X nõudes kohustada Y andma nõusolekud kinnisasjade jagamiseks ja omanikukannete muutmiseks (resolutsiooni p 24).

18.Pooled vaidlevad pärandaja pärandvara koosseisu ja selle väärtuse üle, samuti vastastikku esitatud rahaliste nõuete üle, mis puudutavad pärandvara koosseisu kuuluva vara kasutamist ja parendamist enne pärandaja surma ja pärast seda. Pooled on ühel meelel selles, kuidas tuleks pärandvara jagada ning et hagejal ja kostjal oli kummalgi õigus pärida 1/2 pärandaja pärandvarast.

19.Ringkonnakohus käsitleb siinse otsuse - I osas poolte taotlusi täiendavate tõendite vastuvõtmiseks;

II osas X hagi Y vastu XXX korteri C lahusvaraks tunnistamiseks;

III osas Y nõuet XXX korteri jagamiseks pärandvarana ja X nõuet tuvastada, et XXX korter ei kuulu pärandaja pärandvara hulka;

IV osas hüvitise suurust MMM korteri omandi kaotuse eest;

V osas hüvitise suurust KKK korteri omandi kaotuse eest;

VI osas Y ja X matusekulude hüvitamise nõudeid;

VII osas Y pärandvara inventuuri kulude hüvitamise nõuet;

VIII osas Y nõuet pärandvara jagamiseks kasu väljaandmise nõude ja kasutuseelise nõude osas MMM korteri eest;

IX osas Y kasu väljaandmise nõuet MMM korteri eest (osas, milles see kuulub Yle);

X osas X pärast pärandaja surma tekkinud kasutuseeliste nõudeid MMM ja KKK korterite eest ja nendega seotud viivise nõudeid;

XI osas X tasaarvestusavaldust ja tasaarvestatud nõudeid;

XII osas menetluskulude jaotuse ja nende kindlaksmääramise küsimusi. (I) Poolte taotlused tõendite vastuvõtmiseks 20. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde X 13.11.2023 menetlusdokumendi ja Y 23.11.2023 menetlusdokumendi lisad (s.o MMM, KKK ja XXX korterite hindamisaktid – IV kd, tl 161–227 ja V kd, tl 4–37 pöördel). Kuna ühisvara jagamisel korteri jätmine kohtuotsusega ühele ühisomandikest riivab intensiivselt põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb omandist ilma jäänud ühisomanikule tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt RKTKo 22.12.2009, 3-2-1-141-09, p 15 kolmas lõik). Tagamaks omandist ilma jäävale isikule õiglane hüvitis, peab ka ringkonnakohus jagatava vara tegelikku turuhinda kajastava tõendi asja õige lahendamise huvides TsMS § 634 lg 2 ja § 652 lg 3 p 2 alusel vastu võtma ning lähtuma vara jagamisel selle väärtusest apellatsioonimenetluse ajal (vt RKTKo 08.03.2007, 3-2-1-12-07, p 10). X vaidlustas MMM ja KKK korteriomandite väärtuse kindlaksmääramise ja sellest tulenevalt ka hüvitise suuruse, mida Yl tuleb Xle tasuda. Y vaidlustas XXX korteri kuulumise C lahusvara hulka ja X ainuomandisse kuulumise ning sellest tulenevalt ka XXX korteri väärtuse kindlaksmääramise. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud X vastuväide XXX hindamisakti tõendina vastuvõtmisele selle hilinenult esitamise tõttu.

21.Ringkonnakohus vastuvõtmisest. keeldub Y 05.01.2024 menetlusdokumendile lisatud tõendite 18 2-20-7541 21.1. TsMS § 652 lg 3 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine märgitud aluseid Y 05.01.2024 menetlusdokumendile lisatud tõendite vastuvõtmiseks. Y oleks saanud tõendid koguda juba esimese astme kohtu menetluse ajal ning need maakohtule esitada. Y ei ole esile toonud, et suhtlus Rahvusarhiiviga enne 21.12.2023 oleks olnud mingil põhjusel takistatud. Y on Rahvusarhiiviga suhelnud juba 2020. aasta lõpus ning esitanud Rahvusarhiivi vastuse kohtule tõendina (II kd, 6 pöördel, p 4 ja tl 9–11).

21.2. Tõendid on esitatud ka hilinenult. Juhul kui pool soovib esitada uusi tõendeid, tuleb need esitada koos apellatsioonkaebusega (TsMS § 633 lg 4) ja apellatsioonitähtaja jooksul (TsMS § 632 lg 1). Tõendite vastuvõtmine põhjustaks ka menetluse lahendamise viibimise, sest ringkonnakohus on määranud asjas kohtuotsuse kuulutamise aja 26.01.2024 (TsMS § 331 lg 1).

21.3. Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2021 määrust ei ole vaja esitada, sest tegemist ei ole tõendiga. Ringkonnakohtu määrus on kohtute infosüsteemi andmetel algse tsiviilasja nr 2-20-8632 toimikus olemas, kuigi maakohtul on jäänud liidetud kohtuasja toimikusse määrus lisamata.

21.4. Eelneva põhjal tagastab ringkonnakohus Y 05.01.2024 menetlusdokumendi lisad. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.

22.Tõendite hilinenult esitamine ei tingi alust asja arutamise uuendamiseks TsMS § 437 p 1 järgi. (II) X hagi XXX korteri C lahusvaraks tunnistamiseks 23. Maakohtu menetluses oli X kui C üldõigusjärglase hagi Y vastu, milles X palus tuvastada, et XXX korter kuulub C ainuomandisse ja ei kuulu pärandaja pärandvara koosseisu (I kd, tl 1, p 2).

24.TsMS § 368 lg-st 1 tuleneb, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Õiguslik huvi on asjas sisulise otsuse tegemise eeldus, mida kohus peab omal algatusel kontrollima igas menetluse etapis, ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes (vt nt RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-136-11, p 26 ja 28.9.2016, 3-2-1-71-16, p 12). Tuvastushagi puhul ei saa õigusliku huvi olemasolu eeldada, vaid hageja peab seda põhjendavad asjaolud eraldi välja tooma (põhistama).

25.Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohus pidanud jätma X hagi XXX korteri C ainuomandisse kuulumise kohta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. X on esitanud vastuhagi pärandaja pärandvara jagamiseks, milles palub mh tuvastada, et XXX korter ei kuulu pärandaja pärandvara koosseisu (III kd, tl 81 pöördel, p 8). Vastuhagi lahendamisel hindab kohus mh seda, kas XXX korter kuulus C ja pärandaja ühisvara või Saima Skhurihhini lahusvara hulka. Xl C üldõigusjärglasena ei ole tuvastushuvi selle vastu, et XXX korter kuulus H ainuomandisse (I kd, tl 1, p 2). H surma järel saab X tuvastushuvi piirduda pärandaja 19 2-20-7541 pärandvara ja selle koosseisu kindlakstegemisega. Xl on pärijana õiguslik huvi esitada tuvastushagi pärandaja vara koosseisu (pärandi) väljaselgitamiseks. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Isikul on õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi olemas mh juhul, kui isik soovib tuvastada, et ese ei kuulu pärandi hulka (RKTKo 13.01.2010, p 14).

26.Kuna maakohus rahuldas otsuses ka X vastuhagi nõude tuvastada, et XXX korter ei kuulu pärandaja pärandvara koosseisu, siis on maakohus otsuse resolutsioonis tuvastanud sama õigussuhte puudumise kaks korda (IV kd, tl 33 pöördel–34, p-d 1 ja 18).

27.Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi XXX korteri C lahusvaraks tunnistamiseks ja jätab selle TsMS § 425 lg 3 esimese lause järgi läbi vaatamata. (III) Y nõue XXX korteri jagamiseks pärandvarana ja X nõue tuvastada, et XXX korter ei kuulu pärandaja pärandvara hulka 28. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et XXX korter ei kuulu pärandaja pärandvara hulka ning et XXX korter oli C lahusvara. Kuigi X hagi tuvastada, et XXX korter oli C ainuomandis, jäi eelnevalt läbi vaatamata, on maakohtu otsuse asjaomased põhjendused asjakohased ka poolte XXX korterit puudutavate nõuete puhul (vt ka IV kd, tl 61, kolmas lõik ja tl 67 pöördel, alates neljas lõik). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha, õigusliku käsitluse ja tõenditele antud hinnanguga, et C ja pärandaja abielusuhted lõppesid 1987. a detsembris, seega enne XXX korteri omandamist C poolt. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6).

29.Y leiab, et maakohtu seisukoht XXX korteri C lahusvara hulka kuulumise kohta on ebaõige, kuid ei ole esile toonud, milles maakohus tõendite hindamisel täpsemalt eksis. Y on apellatsioonkaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti (vrd I kd, tl 76 pöördel–77, II kd, tl 6 pöördel, p-d 4–6, III kd, tl 130 pöördel–131 pöördel ning IV kd, tl 103 pöördel–105 pöördel, p-d 43–62), millele maakohus on otsuses juba hinnangu andnud. See, et Y maakohtu seisukohtadega ei nõustu (IV kd, tl 103 pöördel, p 41), ei anna ringkonnakohtule alust tõendite ümber või uuesti hindamiseks. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 5 ei kogu, uuri ega hinda ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks.

Tõendi ümberhindamiseks peaks esinema põhjus (TsMS § 653). Ringakonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks tõendite hindamise nõuete vastu eksinud.

30.Vastuseks Y XXX korterit puudutavatele apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

31.See, et Y registreeris KKK korteri enda elukohana 13.09.1996 ei kinnita, et pärandaja ja C olid abielusuhetes kuni 1996. a suveni. Varasema abielusuhte lõppemine ja uue suhte alustamine ei ole omavahel seotud ning nende vahel võis olla pikem ajaperiood. See, mis põhjusel pärandaja ja C abielusuhted lõppesid (pooled on viidanud pärandaja ja C maailmavaatelistele erimeelsustele), ei oma asja lahendamisel tähtsust. Seega ei olnud Xl vaja seda asjaolu ka tõendada.

20 2-20-7541 32. Maakohus tuvastas, et C võeti Aiandusühistu Õuna liikmeks ja tema kasutada anti RRR maatükk juba 1983. a mais (IV kd, tl 58, viimane lõik). MS seletusest tuleneb, et pärandaja ehitas RRR kinnisasjale sara enne H ja pärandaja abielusuhete lõppemist. MS selgitas, et C sai töökoha kaudu suvila krundi Muuga aedlinna ning et C abikaasa tegutses seal sara ehitamisega (I kd, tl 41, kolmas lõik). Sellele eelnevalt selgitas MS, et pärandaja kolis C ja tütre juurest ära enne 1987. a lõppu (samas, teine lõik), jätkates, et C tahtis väga suvemaja ehitada, aga see osutus üksi last kasvatavale naisele raskeks (samas, kolmas lõik). Seega ei kinnita MS seletus, et C ja pärandaja abielusuhted jätkusid pärast 1987. aastat. Kuna maakohus ei ole otsuses käsitlenud MS seletust (TsMS § 438 lg 1 esimene lause ja § 442 lg 8), täiendab ringkonnakohus eelnevaga maakohtu otsuse põhjendusi.

33.Ka R seletus ei tõenda, et C ja pärandaja abielusuhted jätkusid pärast 1987. aastat. R kinnitab, et C ja pärandaja ei elanud koos kogu selle aja, kui R käis Xl XXX korteris külas, s.o alates 1987. aastast kümne aasta jooksul (I kd, tl 39). R ei ole väitnud, et ta käis koos Xga pärandaja juures 1987. aastal, vaid hiljem – algklassides (samas). Seega on Y arutlus filmi Commando vaatamise ajast ja videomakkidest asjakohatu. Kuna maakohus ei ole otsuses käsitlenud ka R seletust (TsMS § 438 lg 1 esimene lause ja § 442 lg 8), täiendab ringkonnakohus ka selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

34.Maakohus leidis otsuses, et X poolt pärandajale postkaartide saatmine ei tõenda, et pärandaja ja C vahel olid jätkuvalt abielusuhted. Ringkonnakohus nõustub ka selle maakohtu järeldusega. Pärandaja suhted oma lapsega (Xga) ei võimalda teha järeldusi selle kohta, kas vanemate (C ja pärandaja) vahel olid abielusuhted või mitte. Postkaartide saatmine lapse poolt ei eelda ega väljenda, et vanemate vahel on abielusuhted.

35.Maakohus tuvastas, et pärandaja kandis 4500 EVP-d C kontole 09.01.1999 ehk pärast XXX korteri müügilepingu sõlmimist (müügileping sõlmiti 19.01.1995). XXX korteri erastamine toimus aga mitu aastat hiljem (kinnistamisavaldus XXX korteri kinnistusraamatusse kandmiseks tehti alles 18.09.2001 – I kd, tl 7). Eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et 4500 EVP eest XXX korteri erastamine on tõendamata. X oli menetluses seisukohal, et XXX korter oli C lahusvara ja ei ole omaks võtnud Y väidet, et XXX korter erastati pärandaja EVP-de eest (vt nt III kd, tl 187 pöördel–188, p-d 2.8–2.11).

36.Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 15 lg 2 järgi oli abikaasa lahusvaraks mh vara, mille abikaasa omandas pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 18 lg 2 teise lause järgi määrati ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui ühisvara jagati pärast abielusuhete lõppemist. Maakohus seostas XXX kuulumise C lahusvara hulka õigesti C ja pärandaja abielusuhte lõppemise ajaga.

37.Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu otsust XXX korteri osas. XXX korteri väärtuse kohta esitatud hindamisakt ei ole seetõttu tõendina asjakohane (V kd, tl 4 – 37 pöördel). (IV) Hüvitise suurus MMM korteri omandi kaotuse eest 38. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pärandaja pärandvarasse kuulub 17,03% MMM korterist ning selle pärijateks on võrdsetes osades Y ja X ega korda maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Põhjendatud ei ole X apellatsioonkaebuse väide, et MMM korter kuulub pärandaja pärandvarasse 50% ulatuses ning et Y ja pärandaja ühisvara võrdsusest 21 2-20-7541 kõrvalekaldumiseks ei olnud alust. MMM korteri ostuhind tasuti valdavalt RRR korteri müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. See, et RRR korter omandati Y ja pärandaja kooselu ajal, ei muutnud RRR korterit Y ja pärandaja ühisvaraks. Maakohus tuvastas, et Y omandas RRR korteri 15.11.1995 sõlmitud müügilepingu alusel (IV kd, tl 60, alt teine lõik). Y ja pärandaja abielu sõlmiti aga hiljem, s.o 22.04.2000. Seda, et pärandaja panustas rahaliselt RRR korterisse, ei ole X tõendanud. Ainuüksi Y ja pärandaja kooselu ei muuda RRR korterit nende ühisvaraks.

39.Põhjendatud on Y apellatsioonkaebuse väide, et maakohus suurendas põhjendamatult ja pooli üllatades MMM korteri väärtust hinnaindeksi võrra (TsMS § 436 lg 2 ja 3). Maakohus märkis, et „Eesti Panga andmetel on hinnakasv statistikaameti andmetel novembris aastatagusega võrreldes 21,3% (eestipank.ee)“ (IV kd, tl 60 pöördel, viies lõik). Esiteks ei ole maakohtu otsusest üheselt selge, millist indeksit maakohus kohaldas ja miks. Kui maakohus on pidanud silmas tarbijahinnaindeksit, siis see ei ole sobiv viis kinnisasja väärtuse väljaarvutamiseks. Tarbijahinnaindeks on tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust iseloomustav indeks (RKTKm 20.03.2019, 2-16-7011, p 16). TsÜS § 65 järgi tuli maakohtul kindlaks teha korteri kohalik keskmine müügihind. Maakohus jättis nõuetekohaselt tuvastamata MMM korteri väärtuse võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kuna ühisvara jagamisel korteri jätmine kohtuotsusega ühele ühisomandikest riivab intensiivselt põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb omandist ilma jäänud ühisomanikule tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (RKTKo 22.12.2009, 3-2-1-141-09, p 15 kolmas lõik).

40.Ringkonnakohus selgitas 24.10.2023 istungil pooltele, et ringkonnakohtul tuleb pärandvara otsuse tegemisel lähtuda vara väärtusest apellatsioonimenetluse ajal (IV kd, tl 152, esimene lõik). Selleks esitas X apellatsioonimenetluses hindamisakti MMM korteri kohta (IV kd, tl 198–

227). Ringkonnakohus tuvastab osundatud tõendi alusel, et MMM korteri turuväärtus oli 03.11.2023 seisuga 119 000 eurot (IV kd, tl 198, 199 ja 218 pöördel). TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Ringkonnakohus lähtub MMM korteri turuväärtuse tuvastamisel hindamisaktist, sest see on täpsem ja ajakohasem, kui X esitatud väljavõte Maa-ameti tehingute andmebaasist 2022. a kohta samas piirkonnas paiknevate korteritega tehtud tehingute kohta (IV kd, tl 126 ja tl 151 pöördel, ajamärk 00:04:53).

41.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsust MMM korteri eest makstava hüvitise väljamõistmise osas osaliselt muuta (maakohtu otsuse resolutsiooni p 12.4). Samuti jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p-st 4 välja viite MMM korteri väärtusele – selle tuvastamiseks kohtuotsuse resolutsioonis puudub vajadus. Arvestades MMM korteri väärtust 03.11.2023 seisuga (s.o 119 000 eurot), on Xl õigus saada MMM korteri omandi kaotuse eest hüvitist 10 132,85 eurot (s.o korteri turuväärtusest 119 000 eurot Xle pärandvara hulka kuuluvast MMM korterist 8,515%). Ringkonnakohtu otsusega mõistetakse Ylt X kasuks MMM korteri eest hüvitis 10 132,85 eurot.

22 2-20-7541 (V) Hüvitise suurus KKK korteri omandi kaotuse eest 42. Maakohus tuvastas, et KKK korter on pärandaja lahusvara ja kuulub pärandaja pärandvarasse 100% ulatuses. Ringkonnakohus nõustub sellega ja ka pooled ei ole seda apellatsioonimenetluses vaidlustanud.

43.Sarnaselt MMM korteriga suurendas maakohus põhjendamatult ja pooli üllatades ka KKK korteri väärtust hinnaindeksi võrra (TsMS § 436 lg 2 ja 3) ning jättis nõuetekohaselt tuvastamata KKK korteri väärtuse võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt ringkonnakohtu otsuse põhjendused otsuse pt-s IV).

44.Ringkonnakohus tuvastab TsÜS § 65 järgi apellatsioonimenetluses KKK korteri kohta esitatud hindamisakti (IV kd, tl 161–197) alusel, et KKK korteri turuväärtus oli 03.11.2023 seisuga 116 000 eurot (IV kd, tl 161, 162 ja 181). Ringkonnakohus lähtub ka KKK korteri turuväärtuse tuvastamisel hindamisaktist, sest see on täpsem ja ajakohasem, kui X esitatud väljavõte Maa-ameti tehingute andmebaasist 2022. a kohta samas piirkonnas paiknevate korteritega tehtud tehingute kohta (IV kd, tl 128 ja tl 151 pöördel, ajamärk 00:04:53).

45.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsust ka KKK korteri eest makstava hüvitise väljamõistmise osas osaliselt muuta (maakohtu otsuse resolutsiooni p 13). Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni p-st 3 välja viite ka KKK korteri väärtusele – selle tuvastamiseks kohtuotsuse resolutsioonis puudub vajadus. Arvestades KKK korteri väärtust 03.11.2023 seisuga (s.o 116 000 eurot), on Xl õigus saada KKK korteri omandi kaotuse eest hüvitist 58 000 eurot (s.o korteri turuväärtusest 116 000 eurot Xle pärandvara hulka kuuluvast KKK korterist 50%). Ringkonnakohtu otsusega mõistetakse Ylt X kasuks KKK korteri eest hüvitis 58 000 eurot.

46.Vastuseks Y apellatsioonkaebuse väitele, et ta on võimeline maksma Xle hüvitist üksnes kuni 25 000 eurot, märgib ringkonnakohus järgmist. Y taotles pärandvara jagamist MMM ja KKK korterite osas selliselt, et mõlemad korterid jäävad tema ainuomandisse (II kd, tl 28 pöördel, p 5, esimene lõik ja p 6). Seega pidi Y arvestama, et pärandvara sellisel viisil jagamisega tuleb tal tasuda Xle korterite eest õiglane hüvitis. Kuigi apellatsioonkaebuses heidab Y maakohtule ette, et maakohus ei küsinud temalt, kas ja millises summas ta on võimeline maksma korterite eest hüvitist ja viitab asjaomasele kohtupraktikale (IV kd, tl 103 ja pöördel, p-d 36–40), ei väida Y, et ta oleks soovinud taotleda MMM ja KKK korteri jagamist muul viisil kui jätta korterid hüvitise vastu tema ainuomandisse. Y kinnitab ise apellatsioonkaebuses, et tal on huvi saada MMM ja KKK korterid endale, taotleb maakohtu otsuse tühistamist üksnes MMM ja KKK korterite väärtuse ja makstava hüvitise suuruse osas ning palub, et kohus mõistaks temalt X kasuks välja hüvitised MMM korteri eest 10 132,85 eurot, s.o 8,515% selle väärtusest ning KKK korteri eest 58 000 eurot, s.o 50% selle väärtusest (V kd, tl 39 pöördel, p-d 3.6 ja 3.7). Kohus ei saa määrata hüvitise suurust üksnes lähtudes Y majanduslikust võimekusest seda tasuda. Samuti ei saanud Y hagi esitades eeldada, et kõik tema nõuded rahuldatakse.

23 2-20-7541 (VI) Y ja X matusekulude hüvitamise nõuded 47. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui rahuldas Y matusekulude nõude ning jättis X matusekulude nõude rahuldamata.

48.Y esitas tõendid selle kohta, et tema korraldas pärandaja matused ja kandis sellega seonduvad kulud (III kd, tl 77–78). Arvestades Y matusekulude kohta esitatud arvete sisu (puusärk, puusärgi kandjad, hauaplaat, transport kabelist hauale, hauastamine, pärgade koristus jms), on ilmne, et tegemist oli matuse korraldamise kuludega. X esitatud arved pärgade ja viinapudeli kohta ei võimalda kulu seostada matuse korraldamisega (II kd, tl 27–29 pöördel).

49.Eelnevast tulenevalt ei ole alust maakohtu otsust poolte matusekulude nõuete osas muuta. (VII) Y pärandvara inventuuri kulude hüvitamise nõue 50. Maakohus ei eksinud ka selles, kui mõistis Xlt välja poole pärandvara inventuuri kuludest.

PärS § 151 lg 1 kohaselt ei sõltu kulude jaotamine kaaspärijate vahel sellest, kas pärandvara inventuuri oli vaja teha või kas kõik kaaspärijad seda soovisid. Igal pärijal on PärS § 137 lg 1 järgi nõuda pärandi inventuuri. (VIII) Y nõue pärandvara jagamiseks kasu väljaandmise nõude ja kasutuseeliste nõude osas MMM korteri eest 51. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas Y nõude pärandvara jagamiseks kasutuseeliste nõude osas MMM korteri eest ja VÕS § 1037 järgse kasu väljaandmise nõude (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 9.1, 9.2, 10.1 ja 10.2). Y osundatud nõuded jäävad rahuldamata. Maakohus kvalifitseeris ebaõigesti õigussuhte, mille alusel X MMM korterit kasutas ja jättis osa tõenditest hindamata – see tõi kaasa ebaõige otsuse.

52.Pooled ei vaidle selle üle, et Xl oli õigus MMM korterit kasutada vähemalt kuni pärandaja surmani, kuid on eri meelt, kas selline õigus tulenes Xle tasuta kasutamise lepingust või üürilepingust. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti, et MMM korter oli X kasutuses tasuta kasutamise lepingu alusel. Ainuüksi tõdemusest, et pooled ei ole kohtule esitanud kirjalikku üürilepingut või muid lepinguid, ei järeldu, et MMM korteri kasutamise õiguslikuks aluseks oli tasuta kasutamise leping.

53.Kuigi pooled on ühte meelt, et pärandajal ja Xl ei olnud kokkulepet, nagu tuleks Xl tasuda korteri kasutamise eest igakuiselt tasu, tõi X maakohtu menetluses esile, et tal oli pärandajaga kokkulepe, et X renoveerib MMM korteri, kuna korter ei olnud 2012. aastal elamiskõlbulik (I kd, tl 94, p 10.2). Samuti tõi X esile, et ta tegi MMM korterile kulutusi suurusjärgus ca 12 000– 15 000 (samas, p 10.3) ning et pärandaja lubas Xl MMM korterit kasutada mistahes viisil, sh anda korteri kasutada kolmandatele isikutele (samas, p 10.1). Y ei ole vastu vaielnud sellele, et X tegi MMM korteris remonti (I kd, tl 139, p 3.6.3).

54.Kuigi maakohus tuvastas, et X tegi MMM korteris remondi, asus maakohus seisukohale, et tegemist oli asja säilitamiseks vajaliku kuluga VÕS § 391 lg 1 järgi. Samuti leidis maakohus, 24 2-20-7541 et tõendatud ei ole, et MMM korteris remondi tegemine oli selle kasutamise tingimuseks X poolt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu seisukohad ekslikud. Maakohus jättis hindamata mitmed X esitatud tõendid (TsMS § 438 lg 1 esimene lause ja § 442 lg 8), mis viis ebaõige otsuse tegemiseni. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse kõrvaldada ja tuvastab D 03.07.2020 seletuse (I kd, tl 109–110), K 06.07.2020 seletuse (I kd, tl 111–112) ja C 07.07.2020 seletuse (I kd, tl 114–115) alusel, et pärandaja andis MMM korteri Xle kasutada ilma piiranguteta, sh korteri välja üürimiseks (I kd, tl 109, teine lõik; tl 111, esimene lõik; ja tl 114 teine lõik). Kokkuleppe kohaselt pidi X MMM korteri remontima ja selle eest maksma (I kd, tl 109, teine lõik; tl 111, esimene lõik; ja tl 114, kolmas lõik). D ja K seletusest nähtub, et korteri remont oli vastusooritus korteri kasutamise eest. Seda, et X tegi MMM korteris ulatusliku remondi kinnitavad fotod korteri seisukorra kohta remondi ajal ja pärast remonti (vrd II kd, tl 125–145 pöördel ja 122–124 pöördel), samuti K 06.07.2020 seletus (I kd, tl 111, esimene lõik) ja L 07.07.2020 seletus (I kd, tl 113, kolmas–viies lõik). D, K, C ja L seletused on dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 mõttes ja hinnatavad koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (RKTKo 12.10.2011, 3-2-1-74-11, p 26 esimene lõik). X taotles maakohtu menetluses ka D, K ja L ülekuulamist tunnistajatena (III kd, tl 160, p-d 2.10–2.15), kuid Y vaidles taotlusele vastu (III kd, tl 184 pöördel–185, p-d 11–14). Seda arvestades ei ole alust pidada D, K ja L seletuste tõendusjõudu madalamaks. Kuna C suri menetluse ajal, ei olnud tema ülekuulamist võimalik taotleda. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda seletuste usaldusväärsuses.

55.Ringkonnakohus leiab eelneva põhjal, et X ja pärandaja sõlmisid MMM korteri kasutamiseks üürilepingu VÕS § 271 lg 1 järgi. Lepingu olemuse tõlgendamisel tuleb lähtuda sellest, milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe lepingu sõlmimise ajal (VÕS § 29 lg 1).

Lepingute puhul, kus üürnik peab tegema remonti, ei ole välistatud, et seda tuleks lugeda üürilepinguks. Üürilepingu tasuta kasutamise lepingust eristamisel on oluline, kas kasutajal lasub vastusoorituse tegemise kohustus (vt VÕS II komm (2019), § 271, p 3.3.1).

Ringkonnakohus tuvastas otsuse eelmises punktis, et X tegi MMM korteris ulatusliku remondi vastusooritusena korteri kasutamise eest. Y nõusolekut üürilepingu sõlmimiseks sai eeldada PKS § 29 lg 1 teise aluse järgi.

56.VÕS § 288 lg 1 kohaselt võib üürnik anda üürileandja nõusolekul asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutus), eelkõige anda asja allüürile. Kuna pärandaja andis Xle nõusoleku MMM korteri üürile andmiseks (vt I kd, tl 109, teine lõik; tl 111, esimene lõik; ja tl 114 teine lõik), oli Xl õigus MMM korteri allkasutusse andmisest saadavale üürile.

Seega ei ole pärandaja pärandvara hulgas kasu väljaandmise nõuet – sellist nõuet ei eksisteeri.

57.Üürileping ei lõppenud ka pärandaja surmaga VÕS § 206 lg 1 järgi, sest pärandaja surm ei toonud kaasa üürniku ja üürileandja kokkulangemist. Üürilepingu järgi oli üürnikuks X ja üürileandjaks pärijate ühisus – X ja Y on ühiselt kuni pärandvara jagamiseni pärandvara ühisomanikud ja nende osad pärandvaras ei ole kindlaks määratud.

58.Eelnevast tulenevalt ei ole pärandaja pärandvara hulgas kasutuseeliste nõuet MMM korteri eest ja kasu väljaandmise nõuet VÕS § 1037 alusel. Kuna ringkonnakohus leidis, et pärandaja pärandvara hulgas ei ole kasutuseeliste ja kasu väljaandmise nõudeid, ei oma tähtsust X apellatsioonkaebuse väited nõude aegumise ja kasutuseelistega seotud maksukohustuse kohta.

25 2-20-7541 (IX) Y kasu väljaandmise ja viivise nõue MMM korteri eest 59. Y esitas X vastu rahalise nõude ilma, et ta oleks esitanud selles osas nõuet pärandaja pärandvara jagamiseks (s.o Y kasu väljaandmise nõue ja viivise nõue – maakohtu otsuse resolutsiooni p 11). Ringkonnakohus leiab, et osundatud nõuete osas tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

60.Y on leidnud, et tal on õigus panna maksma temale kuuluv osa nõudeõigusest 11 053,57 eurot ilma pärandvara jagamata (II kd, tl 31, p-d 30–32). Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

PKS § 39 kohaselt, kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Seega ei saa Y esitada X vastu kasutuseeliste nõuet pärandvara jagamise väliselt. Pärandaja surmaga ei muutunud kaaspärijad ja üleelanud abikaasa pärandajale kuulunud esemete kaasomanikeks. Pärimisel lähevad pärijatele üldõigusjärgluse põhimõttest tulenevalt üle pärandaja päritavad õigused vastavalt PärS §-dele 4 ja 130. Pärijad ei saa küll pärandaja positsiooni abikaasana, kuid nad saavad teostada pärandaja varasuhtest tulenevaid varalisi õigusi samasugusel kujul, nagu need olid oma eluajal pärandajal. See tähendab, et kuna pärandaja ja tema üleelanud abikaasa olid eluajal ühisomanikud, kuuluvad pärast pärandaja surma abikaasade ühisvara hulgas olnud esemed kaaspärijate ja üleelanud abikaasa ühisomandisse. Põhimõte, mille järgi läheb pärandaja osa ühisvaras PKS § 39 kohaselt tema pärandvara hulka, tähendab, et ühisvara hulgas olnud esemed hakkavad kuuluma pärijatele ja üleelanud abikaasale ühiselt (vt RKTKo 07.06.2023, 2-2018256, p 15.2). Seega tuleb Yl esitada pärandvara jagamise nõue ka selles osas, milles ta peab kasutuseeliste nõuet endale kuuluvaks.

61.Eelnevast tulenevalt menetles maakohus ebaselget nõuet. Maakohtu ülesanne oli eelmenetluses sellele Y tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus esitada pärandvara jagamise nõue (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 340¹ lg 1). Ringkonnakohus ei saa rikkumist ise kõrvaldada, sest Yl tuleb õigusega kooskõlas olev nõue kohtule alles esitada. (X) X pärast pärandaja surma tekkinud kasutuseeliste nõuded MMM ja KKK korterite eest ning viivise nõuded 62. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust tühistada maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata X pärast pärandaja surma tekkinud kasutuseeliste nõuded MMM ja KKK korterite eest ning nendega seotud viivise nõuded.

63.Maakohus leidis õigesti, et Y ei ole rikkunud X omandit ega valdust MMM ja KKK korteritele (VÕS § 1037 lg 1). X ei ole esile toonud, et ta oleks soovinud saada korterite otsest valdust ning et Y oleks selle andmisest keeldunud (vt ka IV kd, tl 152 pöördel, ajamärk 00:16:55–00:17:39). KKK korteri puhul ei anna alust nõuda kasutuseeliseid üksnes see, et KKK korter on Y elukoht ja tema otseses valduses. MMM korteri valduse andis X aga Yle ise üle 03.03.2020 (I kd, tl 105). Korterite valdamise õigus on lisaks Xle ka Yl. See, et korterite valdus on Yl ei välista, et kortereid on faktiliselt võimalik samal ajal kasutada ka Xl, kui ta seda soovis.

Kuna kumbki korteritest ei ole Y ja X kaasomandis, siis ei ole põhjendatud X etteheide, et Y kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa või et Y kasutab suuremat osa, kui talle 26 2-20-7541 kuuluv osa pärandvarast. Samuti ei ole Xl olnud õiguslikult võimalik kortereid üksinda üürile anda.

64.VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et Y on rikkunud X nõusolekuta mingit tema õigust, eelkõige tema omandit või valdust, ning et ta on rikkumise abil X arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus (RKTKo 20.03.2019, 2-17-1413, p 11).

Need eeldused on praegusel juhul täitmata.

65.Kuna maakohus on jätnud otsuse resolutsioonis lahendamata X kasutuseeliste nõuetega seotud viivise nõuded (TsMS § 438 lg 1 teine lause), täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega jätta X viivise nõuded rahuldamata. (XI) X tasaarvestusavaldus ja tasaarvestuseks kasutatud nõuded 66. X esitas Y hagile tasaarvestuse vastuväite (II kd, tl 86, p-d 81 ja 82). Tasaarvestuse kaudu saab X oma nõuded maksma panna ka vastuväitena. Kohtuvaidluse käigus teise isiku hagile esitatud tasaarvestuse avaldus ja sellega kaasnev vastuväide, mis tehakse juhuks, kui kohus teise poole nõude rahuldab, ei ole tingimuslikuks tasaarvestuseks VÕS § 198 tähenduses ning selline protsessuaalne tasaarvestus on lubatav (VÕS I komm (2016), § 198, p 3.3). Seega kohaldas maakohus VÕS § 198 ebaõigesti, leides, et X tehtud tasaarvestuse avaldus on tingimuslik ja seega tühine.

67.Kuna tasaarvestuse puhul on tegemist kujundusõigusega ei saa kohus teha tasaarvestuse kohta ka otsustust kohtuotsuse resolutsioonis. Tasaarvestuse tegemiseks piisab vastavasisulise tahteavalduse tegemisest teisele poolele (VÕS § 198). Ringkonnakohus jätab asjaomase otsustuse maakohtu otsuse resolutsioonist välja (maakohtu otsuse p 25).

68.Kuna maakohus on jätnud tervikuna hindamata, kas tasaarvestuseks kasutatud nõuded olid olemas ja millises ulatuses tõi tasaarvestus kaasa nõuete lõppemise, tuleb asi selles osas saata maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus ei saa olla esimeseks kohtuastmeks, kes kostja nõudeid hindab. Ringkonnakohtu 24.10.2023 istungil selgitas esindaja, et X soovib oma tasaarvestust maksma panna (IV kd, tl 152 pöördel, ajamärk 00:13:25–00:13:33) 69. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul pöörata tähelepanu ka sellele, kas osa tasaarvestatud nõuetest võivad kuuluda pärandaja pärandvara hulka ning vajadusel selgitada Xle (vastu)hagi esitamise vajadust. Kuna ringkonnakohtu otsuse järel on menetluslik olukord selline, et Ylt on X kasuks mõistetud välja suurem summa, kui Xlt Y kasuks ning ka X tasaarvestuseks kasutatud summad on suuremad, kui Y kasu väljaandmise nõue, mis läheb maakohtule uueks lahendamiseks, võib Xl olla vajadus esitada tasaarvestuseks kasutatud nõuded (vastu)hagina ka sel põhjusel.

70.Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus poolte apellatsioonkaebused eespool märgitud ulatuses ja tühistab osaliselt maakohtu otsuse. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsioonist välja ka otsustused, mis olid sinna märgitud topelt (resolutsiooni p-d 21 ja 22).

Kuna ringkonnakohus saadab asja osaliselt maakohtule tagasi, tasaarvestab poolte nõuded rahuldatud osas vajadusel maakohus (TsMS § 445 lg 1 teine lause). Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus tasaarvestas poolte nõuded, ei oma tähtsust Y väited maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 26 tehtud eksimuse kohta.

27 2-20-7541 71. Arvestades, et ringkonnakohtu otsuse järel ei ole kohtud rahuldanud Y rahalisi nõudeid X vastu, millele X esitas vastuväite haginõude tasaarvestamiseks, ei tee ringkonnakohus tasaarvestuse reservatsiooniga otsust (TsMS § 450 lg 2). (XII) Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 72. Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse osaliselt ka maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas.

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi määrab menetluskulude jaotuse ja TsMS § 174 lg 6 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 28

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.