KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Liis Arrak, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-7541 Koh

§ 4

lg 2, § 5 lg 1 ning § 436 lg-te 2 ja 3 vastu, kui suurendas MMM ja KKK kortertite väärtust Statistikaameti 2022. a novembri hinnakasvu koefitsiendi (21,3%) võrra; maakohus määras MMM ja KKK korterite väärtuseks suurema summa, kui pooled olid esile toonud, eksides nii

§ 439vastu; korterite väärtus tuleb määrata Ts

ÜS § 65 järgi, Statistikaameti üldine hinnakasvu indeks ei võimalda määrata korterite väärtust; maakohus jättis otsuse resolutsioonis tasaarvestamata Y kasuks Xlt otsuse resolutsiooni p-s 11välja mõistetud hüvitise (s.o VÕS § 1037 alusel väljamõistetud hüvitis 11 053,57 eurot) ja viivised; 16 2-20-7541 - - Y ei ole avaldanud valmisolekut maksta Xle hüvitist 44 065,39 euro ulatuses. Seetõttu ei saanud maakohus Ylt sellist hüvitist välja mõista. Y on võimeline maksma Xle hüvitist maksimaalselt 25 000 eurot (s.o pärast poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamist); XXX korter kuulus C ja pärandaja ühisvarasse ning kuulub 1/2 osas pärandaja pärandvara hulka. C ja pärandaja abielusuhted ei lõppenud 1987. aastal. 15. X vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud Y kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb

§ 657lg 1 p-de 2 ja 3 alusel osaliselt rahuldada.

Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas X hagi Y vastu XXX korteri C lahusvaraks tunnistamiseks (resolutsiooni p 1). X hagi jääb läbi vaatamata. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka X kasuks MMM ja KKK korterite omandi kaotuse eest väljamõistetud hüvitise suuruse osas osaliselt, samuti nõuete tasaarvestuse (resolutsiooni p-d 3, 4, 12.4 ja 13 osaliselt ja p 26) ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab hüvitiste suuruse osas teha ise uue otsuse, millega mõistab X kasuks välja hüvitise MMM ja KKK korterite omandi kaotamise eest maakohtust suuremas ulatuses. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas Y nõude pärandvara jagamiseks kasutuseeliste nõude ja kasu väljaandmise nõude osas MMM korteri eest (resolutsiooni p-d 9.1, 9.2, 10.1 ja 10.2) ning Y väitel talle kuuluva kasu väljaandmise nõude osas (resolutsiooni p 11), samuti osas, millega jäeti lahendamata X tasaarvestuseks kasutatud nõuded (resolutsiooni p 25). Osaliselt (s.o Y kasu väljaandmise nõue, milles see kuulub Y väitel talle ning X tasaarvestuseks kasutatud nõuete osas) tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse Y nõude osas jagada pärandaja pärandvarana ja jätta X omandisse kasutuseelis MMM korteri eest perioodi kohta 04.05.2019–31.12.2019 ja mõista Xlt välja hüvitis ning VÕS § 1037 järgne hüvitis. Selles osas jääb Y hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse resolutsioonist tuleb välja jätta p-d 12, 12.1, 12.2 ja 12.3. Y ei ole nimetatud punktides lahendatud tuvastusnõudeid esitanud. Samuti tuleb maakohtu otsuse resolutsioonist jätta välja p-d 21 ja 22, sest seal toodud otsustused on maakohus resolutsiooni p-des 3 ja 4 juba teinud. Maakohtu otsus jääb muutmata Y matuse kulude ja pärandvara inventuuri nõuete osas (resolutsiooni p-d 7 ja 8), X matusekulude nõude (resolutsiooni p 16) ja X kasutuseeliste nõuete osas MMM ja KKK korterite eest (resolutsiooni p-d 19 ja 20). Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb aga täiendada otsustusega X viivise nõude kohta resolutsiooni p-des 19 ja 20 märgitud nõudelt. Ülejäänud osas (Y nõue jagada pärandvarana XXX korter ja X nõue tuvastada, et XXX korter ei kuulu pärandaja pärandvara hulka – resolutsiooni p-d 6 ja 18) ei anna poolte apellatsioonkaebused alust maakohtu otsuse resolutsiooni muuta, kuid

§ 657lg 1 p 2¹ järgi tuleb osaliselt täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

17. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Y vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, ning X osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas ja jättis vastuhagi osaliselt rahuldamata. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vastavalt poolte apellatsioonkaebustes esitatud vastuväidetele. Pooled ei ole maakohtu otsust vaidlustanud E OÜ-d puudutavas osas (resolutsiooni p-d 5, 5.1, 5.2 ja 23) ning osas, milles maakohus arvas 1/2 pärandaja pangakontole laekunud rahast (203,80 eurot) pärandvara hulka, jagas selle Y omandisse ja mõistis Ylt X kasuks välja 101,90 eurot (resolutsiooni p-d 17 ja 17.1), samuti X 17 2-20-7541 viivisenõude rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 17.2) ja X nõudes kohustada Y andma nõusolekud kinnisasjade jagamiseks ja omanikukannete muutmiseks (resolutsiooni p 24).

1. Pooled vaidlevad pärandaja pärandvara koosseisu ja selle väärtuse üle, samuti vastastikku esitatud rahaliste nõuete üle, mis puudutavad pärandvara koosseisu kuuluva vara kasutamist ja parendamist enne pärandaja surma ja pärast seda. Pooled on ühel meelel selles, kuidas tuleks pärandvara jagada ning et hagejal ja kostjal oli kummalgi õigus pärida 1/2 pärandaja pärandvarast.
2. Ringkonnakohus käsitleb siinse otsuse - I osas poolte taotlusi täiendavate tõendite vastuvõtmiseks; II osas X hagi Y vastu XXX korteri C lahusvaraks tunnistamiseks; III osas Y nõuet XXX korteri jagamiseks pärandvarana ja X nõuet tuvastada, et XXX korter ei kuulu pärandaja pärandvara hulka; IV osas hüvitise suurust MMM korteri omandi kaotuse eest; V osas hüvitise suurust KKK korteri omandi kaotuse eest; VI osas Y ja X matusekulude hüvitamise nõudeid; VII osas Y pärandvara inventuuri kulude hüvitamise nõuet; VIII osas Y nõuet pärandvara jagamiseks kasu väljaandmise nõude ja kasutuseelise nõude osas MMM korteri eest; IX osas Y kasu väljaandmise nõuet MMM korteri eest (osas, milles see kuulub Yle); X osas X pärast pärandaja surma tekkinud kasutuseeliste nõudeid MMM ja KKK korterite eest ja nendega seotud viivise nõudeid; XI osas X tasaarvestusavaldust ja tasaarvestatud nõudeid; XII osas menetluskulude jaotuse ja nende kindlaksmääramise küsimusi. (I) Poolte taotlused tõendite vastuvõtmiseks
3. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde X 13.11.2023 menetlusdokumendi ja Y 23.11.2023 menetlusdokumendi lisad (s.o MMM, KKK ja XXX korterite hindamisaktid – IV kd, tl 161–227 ja V kd, tl 4–37 pöördel). Kuna ühisvara jagamisel korteri jätmine kohtuotsusega ühele ühisomandikest riivab intensiivselt põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb omandist ilma jäänud ühisomanikule tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt RKTKo 22.12.2009, 3-2-1-141-09, p 15 kolmas lõik). Tagamaks omandist ilma jäävale isikule õiglane hüvitis, peab ka ringkonnakohus jagatava vara tegelikku turuhinda kajastava tõendi asja õige lahendamise huvides

§ 634

lg 2 ja § 652 lg 3 p 2 alusel vastu võtma ning lähtuma vara jagamisel selle väärtusest apellatsioonimenetluse ajal (vt RKTKo 08.03.2007, 3-2-1-12-07, p 10). X vaidlustas MMM ja KKK korteriomandite väärtuse kindlaksmääramise ja sellest tulenevalt ka hüvitise suuruse, mida Yl tuleb Xle tasuda. Y vaidlustas XXX korteri kuulumise C lahusvara hulka ja X ainuomandisse kuulumise ning sellest tulenevalt ka XXX korteri väärtuse kindlaksmääramise. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud X vastuväide XXX hindamisakti tõendina vastuvõtmisele selle hilinenult esitamise tõttu. 21. Ringkonnakohus vastuvõtmisest. keeldub Y 05.01.2024 menetlusdokumendile lisatud tõendite 18 2-20-7541 21.1.

§ 652

lg 3 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine märgitud aluseid Y 05.01.2024 menetlusdokumendile lisatud tõendite vastuvõtmiseks. Y oleks saanud tõendid koguda juba esimese astme kohtu menetluse ajal ning need maakohtule esitada. Y ei ole esile toonud, et suhtlus Rahvusarhiiviga enne 21.12.2023 oleks olnud mingil põhjusel takistatud. Y on Rahvusarhiiviga suhelnud juba 2020. aasta lõpus ning esitanud Rahvusarhiivi vastuse kohtule tõendina (II kd, 6 pöördel, p 4 ja tl 9–11). 21.2. Tõendid on esitatud ka hilinenult. Juhul kui pool soovib esitada uusi tõendeid, tuleb need esitada koos apellatsioonkaebusega (

§ 633

lg 4) ja apellatsioonitähtaja jooksul (

§ 632lg 1).

Tõendite vastuvõtmine põhjustaks ka menetluse lahendamise viibimise, sest ringkonnakohus on määranud asjas kohtuotsuse kuulutamise aja 26.01.2024 (

§ 331lg 1).

21.

1. Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2021 määrust ei ole vaja esitada, sest tegemist ei ole tõendiga. Ringkonnakohtu määrus on kohtute infosüsteemi andmetel algse tsiviilasja nr 2-20-8632 toimikus olemas, kuigi maakohtul on jäänud liidetud kohtuasja toimikusse määrus lisamata. 21.
2. Eelneva põhjal tagastab ringkonnakohus Y 05.01.2024 menetlusdokumendi lisad. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
3. Tõendite hilinenult esitamine ei tingi alust asja arutamise uuendamiseks

§ 437p 1 järgi.

(II) X hagi XXX korteri C lahusvaraks tunnistamiseks 23. Maakohtu menetluses oli X kui C üldõigusjärglase hagi Y vastu, milles X palus tuvastada, et XXX korter kuulub C ainuomandisse ja ei kuulu pärandaja pärandvara koosseisu (I kd, tl 1, p 2). 24.

§ 368

lg-st 1 tuleneb, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Õiguslik huvi on asjas sisulise otsuse tegemise eeldus, mida kohus peab omal algatusel kontrollima igas menetluse etapis, ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes (vt nt RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-136-11, p 26 ja 28.9.2016, 3-2-1-71-16, p 12). Tuvastushagi puhul ei saa õigusliku huvi olemasolu eeldada, vaid hageja peab seda põhjendavad asjaolud eraldi välja tooma (põhistama). 25. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohus pidanud jätma X hagi XXX korteri C ainuomandisse kuulumise kohta läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 järgi.

X on esitanud vastuhagi pärandaja pärandvara jagamiseks, milles palub mh tuvastada, et XXX korter ei kuulu pärandaja pärandvara koosseisu (III kd, tl 81 pöördel, p 8). Vastuhagi lahendamisel hindab kohus mh seda, kas XXX korter kuulus C ja pärandaja ühisvara või Saima Skhurihhini lahusvara hulka. Xl C üldõigusjärglasena ei ole tuvastushuvi selle vastu, et XXX korter kuulus H ainuomandisse (I kd, tl 1, p 2). H surma järel saab X tuvastushuvi piirduda pärandaja 19 2-20-7541 pärandvara ja selle koosseisu kindlakstegemisega. Xl on pärijana õiguslik huvi esitada tuvastushagi pärandaja vara koosseisu (pärandi) väljaselgitamiseks.

§ 368

lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Isikul on õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi olemas mh juhul, kui isik soovib tuvastada, et ese ei kuulu pärandi hulka (RKTKo 13.01.2010, p 14).

1. Kuna maakohus rahuldas otsuses ka X vastuhagi nõude tuvastada, et XXX korter ei kuulu pärandaja pärandvara koosseisu, siis on maakohus otsuse resolutsioonis tuvastanud sama õigussuhte puudumise kaks korda (IV kd, tl 33 pöördel–34, p-d 1 ja 18).
2. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi XXX korteri C lahusvaraks tunnistamiseks ja jätab selle

§ 425lg 3 esimese lause järgi läbi vaatamata.

(III) Y nõue XXX korteri jagamiseks pärandvarana ja X nõue tuvastada, et XXX korter ei kuulu pärandaja pärandvara hulka

1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et XXX korter ei kuulu pärandaja pärandvara hulka ning et XXX korter oli C lahusvara. Kuigi X hagi tuvastada, et XXX korter oli C ainuomandis, jäi eelnevalt läbi vaatamata, on maakohtu otsuse asjaomased põhjendused asjakohased ka poolte XXX korterit puudutavate nõuete puhul (vt ka IV kd, tl 61, kolmas lõik ja tl 67 pöördel, alates neljas lõik). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha, õigusliku käsitluse ja tõenditele antud hinnanguga, et C ja pärandaja abielusuhted lõppesid
2. a detsembris, seega enne XXX korteri omandamist C poolt. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu põhjendusi (

§ 654lg 6).

29. Y leiab, et maakohtu seisukoht XXX korteri C lahusvara hulka kuulumise kohta on ebaõige, kuid ei ole esile toonud, milles maakohus tõendite hindamisel täpsemalt eksis. Y on apellatsioonkaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti (vrd I kd, tl 76 pöördel–77, II kd, tl 6 pöördel, p-d 4–6, III kd, tl 130 pöördel–131 pöördel ning IV kd, tl 103 pöördel–105 pöördel, p-d 43–62), millele maakohus on otsuses juba hinnangu andnud. See, et Y maakohtu seisukohtadega ei nõustu (IV kd, tl 103 pöördel, p 41), ei anna ringkonnakohtule alust tõendite ümber või uuesti hindamiseks. Vastavalt

§ 652

lg-le 5 ei kogu, uuri ega hinda ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Tõendi ümberhindamiseks peaks esinema põhjus (

§ 653

). Ringakonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks tõendite hindamise nõuete vastu eksinud.

1. Vastuseks Y XXX korterit puudutavatele apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. See, et Y registreeris KKK korteri enda elukohana 13.09.1996 ei kinnita, et pärandaja ja C olid abielusuhetes kuni
3. a suveni. Varasema abielusuhte lõppemine ja uue suhte alustamine ei ole omavahel seotud ning nende vahel võis olla pikem ajaperiood. See, mis põhjusel pärandaja ja C abielusuhted lõppesid (pooled on viidanud pärandaja ja C maailmavaatelistele erimeelsustele), ei oma asja lahendamisel tähtsust. Seega ei olnud Xl vaja seda asjaolu ka tõendada. 20 2-20-7541
4. Maakohus tuvastas, et C võeti Aiandusühistu Õuna liikmeks ja tema kasutada anti RRR maatükk juba
5. a mais (IV kd, tl 58, viimane lõik). MS seletusest tuleneb, et pärandaja ehitas RRR kinnisasjale sara enne H ja pärandaja abielusuhete lõppemist. MS selgitas, et C sai töökoha kaudu suvila krundi Muuga aedlinna ning et C abikaasa tegutses seal sara ehitamisega (I kd, tl 41, kolmas lõik). Sellele eelnevalt selgitas MS, et pärandaja kolis C ja tütre juurest ära enne
6. a lõppu (samas, teine lõik), jätkates, et C tahtis väga suvemaja ehitada, aga see osutus üksi last kasvatavale naisele raskeks (samas, kolmas lõik). Seega ei kinnita MS seletus, et C ja pärandaja abielusuhted jätkusid pärast
7. aastat. Kuna maakohus ei ole otsuses käsitlenud MS seletust (

§ 438

lg 1 esimene lause ja § 442 lg 8), täiendab ringkonnakohus eelnevaga maakohtu otsuse põhjendusi.

1. Ka R seletus ei tõenda, et C ja pärandaja abielusuhted jätkusid pärast
2. aastat. R kinnitab, et C ja pärandaja ei elanud koos kogu selle aja, kui R käis Xl XXX korteris külas, s.o alates
3. aastast kümne aasta jooksul (I kd, tl 39). R ei ole väitnud, et ta käis koos Xga pärandaja juures
4. aastal, vaid hiljem – algklassides (samas). Seega on Y arutlus filmi Commando vaatamise ajast ja videomakkidest asjakohatu. Kuna maakohus ei ole otsuses käsitlenud ka R seletust (

§ 438

lg 1 esimene lause ja § 442 lg 8), täiendab ringkonnakohus ka selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

1. Maakohus leidis otsuses, et X poolt pärandajale postkaartide saatmine ei tõenda, et pärandaja ja C vahel olid jätkuvalt abielusuhted. Ringkonnakohus nõustub ka selle maakohtu järeldusega. Pärandaja suhted oma lapsega (Xga) ei võimalda teha järeldusi selle kohta, kas vanemate (C ja pärandaja) vahel olid abielusuhted või mitte. Postkaartide saatmine lapse poolt ei eelda ega väljenda, et vanemate vahel on abielusuhted.
2. Maakohus tuvastas, et pärandaja kandis 4500 EVP-d C kontole 09.01.1999 ehk pärast XXX korteri müügilepingu sõlmimist (müügileping sõlmiti 19.01.1995). XXX korteri erastamine toimus aga mitu aastat hiljem (kinnistamisavaldus XXX korteri kinnistusraamatusse kandmiseks tehti alles 18.09.2001 – I kd, tl 7). Eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et 4500 EVP eest XXX korteri erastamine on tõendamata. X oli menetluses seisukohal, et XXX korter oli C lahusvara ja ei ole omaks võtnud Y väidet, et XXX korter erastati pärandaja EVP-de eest (vt nt III kd, tl 187 pöördel–188, p-d 2.8–2.11).
3. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 15 lg 2 järgi oli abikaasa lahusvaraks mh vara, mille abikaasa omandas pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 18 lg 2 teise lause järgi määrati ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui ühisvara jagati pärast abielusuhete lõppemist. Maakohus seostas XXX kuulumise C lahusvara hulka õigesti C ja pärandaja abielusuhte lõppemise ajaga.
4. Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu otsust XXX korteri osas. XXX korteri väärtuse kohta esitatud hindamisakt ei ole seetõttu tõendina asjakohane (V kd, tl 4 – 37 pöördel). (IV) Hüvitise suurus MMM korteri omandi kaotuse eest
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pärandaja pärandvarasse kuulub 17,03% MMM korterist ning selle pärijateks on võrdsetes osades Y ja X ega korda maakohtu põhjendusi (

§ 654lg 6).

Põhjendatud ei ole X apellatsioonkaebuse väide, et MMM korter kuulub pärandaja pärandvarasse 50% ulatuses ning et Y ja pärandaja ühisvara võrdsusest 21 2-20-7541 kõrvalekaldumiseks ei olnud alust. MMM korteri ostuhind tasuti valdavalt RRR korteri müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. See, et RRR korter omandati Y ja pärandaja kooselu ajal, ei muutnud RRR korterit Y ja pärandaja ühisvaraks. Maakohus tuvastas, et Y omandas RRR korteri 15.11.1995 sõlmitud müügilepingu alusel (IV kd, tl 60, alt teine lõik). Y ja pärandaja abielu sõlmiti aga hiljem, s.o 22.04.2000. Seda, et pärandaja panustas rahaliselt RRR korterisse, ei ole X tõendanud. Ainuüksi Y ja pärandaja kooselu ei muuda RRR korterit nende ühisvaraks. 39. Põhjendatud on Y apellatsioonkaebuse väide, et maakohus suurendas põhjendamatult ja pooli üllatades MMM korteri väärtust hinnaindeksi võrra (

§ 436lg 2 ja 3).

Maakohus märkis, et „Eesti Panga andmetel on hinnakasv statistikaameti andmetel novembris aastatagusega võrreldes 21,3% (eestipank.ee)“ (IV kd, tl 60 pöördel, viies lõik). Esiteks ei ole maakohtu otsusest üheselt selge, millist indeksit maakohus kohaldas ja miks. Kui maakohus on pidanud silmas tarbijahinnaindeksit, siis see ei ole sobiv viis kinnisasja väärtuse väljaarvutamiseks. Tarbijahinnaindeks on tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust iseloomustav indeks (RKTKm 20.03.2019, 2-16-7011, p 16). TsÜS § 65 järgi tuli maakohtul kindlaks teha korteri kohalik keskmine müügihind. Maakohus jättis nõuetekohaselt tuvastamata MMM korteri väärtuse võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kuna ühisvara jagamisel korteri jätmine kohtuotsusega ühele ühisomandikest riivab intensiivselt põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb omandist ilma jäänud ühisomanikule tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (RKTKo 22.12.2009, 3-2-1-141-09, p 15 kolmas lõik).

1. Ringkonnakohus selgitas 24.10.2023 istungil pooltele, et ringkonnakohtul tuleb pärandvara otsuse tegemisel lähtuda vara väärtusest apellatsioonimenetluse ajal (IV kd, tl 152, esimene lõik). Selleks esitas X apellatsioonimenetluses hindamisakti MMM korteri kohta (IV kd, tl 198– 227). Ringkonnakohus tuvastab osundatud tõendi alusel, et MMM korteri turuväärtus oli 03.11.2023 seisuga 119 000 eurot (IV kd, tl 198, 199 ja 218 pöördel). TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Ringkonnakohus lähtub MMM korteri turuväärtuse tuvastamisel hindamisaktist, sest see on täpsem ja ajakohasem, kui X esitatud väljavõte Maa-ameti tehingute andmebaasist
2. a kohta samas piirkonnas paiknevate korteritega tehtud tehingute kohta (IV kd, tl 126 ja tl 151 pöördel, ajamärk 00:04:53).
3. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsust MMM korteri eest makstava hüvitise väljamõistmise osas osaliselt muuta (maakohtu otsuse resolutsiooni p 12.4). Samuti jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p-st 4 välja viite MMM korteri väärtusele – selle tuvastamiseks kohtuotsuse resolutsioonis puudub vajadus. Arvestades MMM korteri väärtust 03.11.2023 seisuga (s.o 119 000 eurot), on Xl õigus saada MMM korteri omandi kaotuse eest hüvitist 10 132,85 eurot (s.o korteri turuväärtusest 119 000 eurot Xle pärandvara hulka kuuluvast MMM korterist 8,515%). Ringkonnakohtu otsusega mõistetakse Ylt X kasuks MMM korteri eest hüvitis 10 132,85 eurot. 22 2-20-7541 (V) Hüvitise suurus KKK korteri omandi kaotuse eest
4. Maakohus tuvastas, et KKK korter on pärandaja lahusvara ja kuulub pärandaja pärandvarasse 100% ulatuses. Ringkonnakohus nõustub sellega ja ka pooled ei ole seda apellatsioonimenetluses vaidlustanud.
5. Sarnaselt MMM korteriga suurendas maakohus põhjendamatult ja pooli üllatades ka KKK korteri väärtust hinnaindeksi võrra (

§ 436

lg 2 ja 3) ning jättis nõuetekohaselt tuvastamata KKK korteri väärtuse võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt ringkonnakohtu otsuse põhjendused otsuse pt-s IV).

1. Ringkonnakohus tuvastab TsÜS § 65 järgi apellatsioonimenetluses KKK korteri kohta esitatud hindamisakti (IV kd, tl 161–197) alusel, et KKK korteri turuväärtus oli 03.11.2023 seisuga 116 000 eurot (IV kd, tl 161, 162 ja 181). Ringkonnakohus lähtub ka KKK korteri turuväärtuse tuvastamisel hindamisaktist, sest see on täpsem ja ajakohasem, kui X esitatud väljavõte Maa-ameti tehingute andmebaasist
2. a kohta samas piirkonnas paiknevate korteritega tehtud tehingute kohta (IV kd, tl 128 ja tl 151 pöördel, ajamärk 00:04:53).
3. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsust ka KKK korteri eest makstava hüvitise väljamõistmise osas osaliselt muuta (maakohtu otsuse resolutsiooni p 13). Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni p-st 3 välja viite ka KKK korteri väärtusele – selle tuvastamiseks kohtuotsuse resolutsioonis puudub vajadus. Arvestades KKK korteri väärtust 03.11.2023 seisuga (s.o 116 000 eurot), on Xl õigus saada KKK korteri omandi kaotuse eest hüvitist 58 000 eurot (s.o korteri turuväärtusest 116 000 eurot Xle pärandvara hulka kuuluvast KKK korterist 50%). Ringkonnakohtu otsusega mõistetakse Ylt X kasuks KKK korteri eest hüvitis 58 000 eurot.
4. Vastuseks Y apellatsioonkaebuse väitele, et ta on võimeline maksma Xle hüvitist üksnes kuni 25 000 eurot, märgib ringkonnakohus järgmist. Y taotles pärandvara jagamist MMM ja KKK korterite osas selliselt, et mõlemad korterid jäävad tema ainuomandisse (II kd, tl 28 pöördel, p 5, esimene lõik ja p 6). Seega pidi Y arvestama, et pärandvara sellisel viisil jagamisega tuleb tal tasuda Xle korterite eest õiglane hüvitis. Kuigi apellatsioonkaebuses heidab Y maakohtule ette, et maakohus ei küsinud temalt, kas ja millises summas ta on võimeline maksma korterite eest hüvitist ja viitab asjaomasele kohtupraktikale (IV kd, tl 103 ja pöördel, p-d 36–40), ei väida Y, et ta oleks soovinud taotleda MMM ja KKK korteri jagamist muul viisil kui jätta korterid hüvitise vastu tema ainuomandisse. Y kinnitab ise apellatsioonkaebuses, et tal on huvi saada MMM ja KKK korterid endale, taotleb maakohtu otsuse tühistamist üksnes MMM ja KKK korterite väärtuse ja makstava hüvitise suuruse osas ning palub, et kohus mõistaks temalt X kasuks välja hüvitised MMM korteri eest 10 132,85 eurot, s.o 8,515% selle väärtusest ning KKK korteri eest 58 000 eurot, s.o 50% selle väärtusest (V kd, tl 39 pöördel, p-d 3.6 ja 3.7). Kohus ei saa määrata hüvitise suurust üksnes lähtudes Y majanduslikust võimekusest seda tasuda. Samuti ei saanud Y hagi esitades eeldada, et kõik tema nõuded rahuldatakse. 23 2-20-7541 (VI) Y ja X matusekulude hüvitamise nõuded
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui rahuldas Y matusekulude nõude ning jättis X matusekulude nõude rahuldamata.
6. Y esitas tõendid selle kohta, et tema korraldas pärandaja matused ja kandis sellega seonduvad kulud (III kd, tl 77–78). Arvestades Y matusekulude kohta esitatud arvete sisu (puusärk, puusärgi kandjad, hauaplaat, transport kabelist hauale, hauastamine, pärgade koristus jms), on ilmne, et tegemist oli matuse korraldamise kuludega. X esitatud arved pärgade ja viinapudeli kohta ei võimalda kulu seostada matuse korraldamisega (II kd, tl 27–29 pöördel).
7. Eelnevast tulenevalt ei ole alust maakohtu otsust poolte matusekulude nõuete osas muuta. (VII) Y pärandvara inventuuri kulude hüvitamise nõue
8. Maakohus ei eksinud ka selles, kui mõistis Xlt välja poole pärandvara inventuuri kuludest. PärS § 151 lg 1 kohaselt ei sõltu kulude jaotamine kaaspärijate vahel sellest, kas pärandvara inventuuri oli vaja teha või kas kõik kaaspärijad seda soovisid. Igal pärijal on PärS § 137 lg 1 järgi nõuda pärandi inventuuri. (VIII) Y nõue pärandvara jagamiseks kasu väljaandmise nõude ja kasutuseeliste nõude osas MMM korteri eest
9. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas Y nõude pärandvara jagamiseks kasutuseeliste nõude osas MMM korteri eest ja VÕS § 1037 järgse kasu väljaandmise nõude (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 9.1, 9.2, 10.1 ja 10.2). Y osundatud nõuded jäävad rahuldamata. Maakohus kvalifitseeris ebaõigesti õigussuhte, mille alusel X MMM korterit kasutas ja jättis osa tõenditest hindamata – see tõi kaasa ebaõige otsuse.
10. Pooled ei vaidle selle üle, et Xl oli õigus MMM korterit kasutada vähemalt kuni pärandaja surmani, kuid on eri meelt, kas selline õigus tulenes Xle tasuta kasutamise lepingust või üürilepingust. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti, et MMM korter oli X kasutuses tasuta kasutamise lepingu alusel. Ainuüksi tõdemusest, et pooled ei ole kohtule esitanud kirjalikku üürilepingut või muid lepinguid, ei järeldu, et MMM korteri kasutamise õiguslikuks aluseks oli tasuta kasutamise leping.
11. Kuigi pooled on ühte meelt, et pärandajal ja Xl ei olnud kokkulepet, nagu tuleks Xl tasuda korteri kasutamise eest igakuiselt tasu, tõi X maakohtu menetluses esile, et tal oli pärandajaga kokkulepe, et X renoveerib MMM korteri, kuna korter ei olnud
12. aastal elamiskõlbulik (I kd, tl 94, p 10.2). Samuti tõi X esile, et ta tegi MMM korterile kulutusi suurusjärgus ca 12 000– 15 000 (samas, p 10.3) ning et pärandaja lubas Xl MMM korterit kasutada mistahes viisil, sh anda korteri kasutada kolmandatele isikutele (samas, p 10.1). Y ei ole vastu vaielnud sellele, et X tegi MMM korteris remonti (I kd, tl 139, p 3.6.3).
13. Kuigi maakohus tuvastas, et X tegi MMM korteris remondi, asus maakohus seisukohale, et tegemist oli asja säilitamiseks vajaliku kuluga VÕS § 391 lg 1 järgi. Samuti leidis maakohus, 24 2-20-7541 et tõendatud ei ole, et MMM korteris remondi tegemine oli selle kasutamise tingimuseks X poolt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu seisukohad ekslikud. Maakohus jättis hindamata mitmed X esitatud tõendid (

§ 438lg 1 esimene lause ja § 442 lg 8), mis viis ebaõige otsuse tegemiseni.

Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse kõrvaldada ja tuvastab D 03.07.2020 seletuse (I kd, tl 109–110), K 06.07.2020 seletuse (I kd, tl 111–112) ja C 07.07.2020 seletuse (I kd, tl 114–115) alusel, et pärandaja andis MMM korteri Xle kasutada ilma piiranguteta, sh korteri välja üürimiseks (I kd, tl 109, teine lõik; tl 111, esimene lõik; ja tl 114 teine lõik). Kokkuleppe kohaselt pidi X MMM korteri remontima ja selle eest maksma (I kd, tl 109, teine lõik; tl 111, esimene lõik; ja tl 114, kolmas lõik). D ja K seletusest nähtub, et korteri remont oli vastusooritus korteri kasutamise eest. Seda, et X tegi MMM korteris ulatusliku remondi kinnitavad fotod korteri seisukorra kohta remondi ajal ja pärast remonti (vrd II kd, tl 125–145 pöördel ja 122–124 pöördel), samuti K 06.07.2020 seletus (I kd, tl 111, esimene lõik) ja L 07.07.2020 seletus (I kd, tl 113, kolmas–viies lõik). D, K, C ja L seletused on dokumentaalsed tõendid

§ 272

mõttes ja hinnatavad koos muude tõenditega

§ 232lg-te 1 ja 2 alusel (RKTKo 12.10.2011, 3-2-1-74-11, p 26 esimene lõik).

X taotles maakohtu menetluses ka D, K ja L ülekuulamist tunnistajatena (III kd, tl 160, p-d 2.10–2.15), kuid Y vaidles taotlusele vastu (III kd, tl 184 pöördel–185, p-d 11–14). Seda arvestades ei ole alust pidada D, K ja L seletuste tõendusjõudu madalamaks. Kuna C suri menetluse ajal, ei olnud tema ülekuulamist võimalik taotleda. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda seletuste usaldusväärsuses. 55. Ringkonnakohus leiab eelneva põhjal, et X ja pärandaja sõlmisid MMM korteri kasutamiseks üürilepingu VÕS § 271 lg 1 järgi. Lepingu olemuse tõlgendamisel tuleb lähtuda sellest, milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe lepingu sõlmimise ajal (VÕS § 29 lg 1). Lepingute puhul, kus üürnik peab tegema remonti, ei ole välistatud, et seda tuleks lugeda üürilepinguks. Üürilepingu tasuta kasutamise lepingust eristamisel on oluline, kas kasutajal lasub vastusoorituse tegemise kohustus (vt VÕS II komm

§ 392lg 1 p 1 ja § 340¹ lg 1).

Ringkonnakohus ei saa rikkumist ise kõrvaldada, sest Yl tuleb õigusega kooskõlas olev nõue kohtule alles esitada. (X) X pärast pärandaja surma tekkinud kasutuseeliste nõuded MMM ja KKK korterite eest ning viivise nõuded

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust tühistada maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata X pärast pärandaja surma tekkinud kasutuseeliste nõuded MMM ja KKK korterite eest ning nendega seotud viivise nõuded.
2. Maakohus leidis õigesti, et Y ei ole rikkunud X omandit ega valdust MMM ja KKK korteritele (VÕS § 1037 lg 1). X ei ole esile toonud, et ta oleks soovinud saada korterite otsest valdust ning et Y oleks selle andmisest keeldunud (vt ka IV kd, tl 152 pöördel, ajamärk 00:16:55–00:17:39). KKK korteri puhul ei anna alust nõuda kasutuseeliseid üksnes see, et KKK korter on Y elukoht ja tema otseses valduses. MMM korteri valduse andis X aga Yle ise üle 03.03.2020 (I kd, tl 105). Korterite valdamise õigus on lisaks Xle ka Yl. See, et korterite valdus on Yl ei välista, et kortereid on faktiliselt võimalik samal ajal kasutada ka Xl, kui ta seda soovis. Kuna kumbki korteritest ei ole Y ja X kaasomandis, siis ei ole põhjendatud X etteheide, et Y kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa või et Y kasutab suuremat osa, kui talle 26 2-20-7541 kuuluv osa pärandvarast. Samuti ei ole Xl olnud õiguslikult võimalik kortereid üksinda üürile anda.
3. VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et Y on rikkunud X nõusolekuta mingit tema õigust, eelkõige tema omandit või valdust, ning et ta on rikkumise abil X arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus (RKTKo 20.03.2019, 2-17-1413, p 11). Need eeldused on praegusel juhul täitmata.
4. Kuna maakohus on jätnud otsuse resolutsioonis lahendamata X kasutuseeliste nõuetega seotud viivise nõuded (

§ 438

lg 1 teine lause), täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega jätta X viivise nõuded rahuldamata. (XI) X tasaarvestusavaldus ja tasaarvestuseks kasutatud nõuded 66. X esitas Y hagile tasaarvestuse vastuväite (II kd, tl 86, p-d 81 ja 82). Tasaarvestuse kaudu saab X oma nõuded maksma panna ka vastuväitena. Kohtuvaidluse käigus teise isiku hagile esitatud tasaarvestuse avaldus ja sellega kaasnev vastuväide, mis tehakse juhuks, kui kohus teise poole nõude rahuldab, ei ole tingimuslikuks tasaarvestuseks VÕS § 198 tähenduses ning selline protsessuaalne tasaarvestus on lubatav (VÕS I komm

§ 445lg 1 teine lause).

Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus tasaarvestas poolte nõuded, ei oma tähtsust Y väited maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 26 tehtud eksimuse kohta. 27 2-20-7541 71. Arvestades, et ringkonnakohtu otsuse järel ei ole kohtud rahuldanud Y rahalisi nõudeid X vastu, millele X esitas vastuväite haginõude tasaarvestamiseks, ei tee ringkonnakohus tasaarvestuse reservatsiooniga otsust (

§ 450lg 2).

(XII) Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 72. Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse osaliselt ka maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas.

§ 173

lg 3 teise lause järgi määrab menetluskulude jaotuse ja

§ 174lg 6 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) 28