KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2024, Tallinn Väärteoasja number 4-23-4136 (410123038599) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär Andero Paabu

) § 88 alusel rahatrahv 100 eurot. Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) S. S.: isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu (registrikood: 75034502; aadress: Paldiski mnt 48a, Tallinn) esindaja Meeli Alviste RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, §-dest 133-134, § 135 lg 2-st: maakohus otsustas: 1. Rahuldada S. S. kaebus ning tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 26.11.2023 tehtud otsus väärteoasjas nr 410123038599 S. S. süüdimõistmises ja karistamises

§ 88järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

1. Lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel asjas väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu.
2. Kohtuotsuse lõpposa edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
3. aprillil
4. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) koostas 26.11.2023 väärteoasjas 410123038599 kiirmenetluse otsuse, millega karistati S. S.

§ 88järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

Otsuses toodud teokirjelduse kohaselt osutas S. S. 26.11.2023 kell 00.01 Tallinna Lennujaama taksoparklas, aadressil: Tartu mnt 101, Tallinn, infoühiskonna teenuse vahendusel sõidukiga Volkswagen Jetta, reg. nr. xxxx taksovedu (tasulist sõitjatevedu) sõidukikaardita. Sõidukikaardist oli alates 24.11.10123 ajutiselt loobutud. Sellega pani S. S. toime

§ 88järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik esitas 11.12.2023 Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt tehtud kiirmenetluse otsuse. Kaebuse kohaselt ei olnud menetlusalune isik teadlik, et Volkswagen Jetta sõidukikaart on peatatud. Ta rendib sõidukit taksoteenuse osutamiseks OÜ-lt Alerent (reg. nr. 16625668), rentimise hetkel oli sõidukikaart aktiivne, talle anti auto ja kõik selle dokumendid ning tal ei ole võimalik iga päev kaarti kontrollida. Kuivõrd S. S.i poolt 11.12.2023 esitatud kaebus oli allkirjastamata, andis kohus 09.01.2024 määrusega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Samal päeval, s.o 09.01.2024 kõrvaldas S. S. puuduse ja digiallkirjastas Harju Maakohtule esitatud kaebuse. 20.02.2024 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja täiendavalt, et sõidukit taksoveoteenuse osutamiseks rentis ta Alerent OÜ-lt, kelle esindaja on A. G.. Sõiduki rentimise eest maksis ta Alerent OÜ-le 140 eurot nädalas, sõiduki rentimiseks oli sõlmitud rendileping ja töötasu kaebajale maksis A. G.. 2023. aasta novembrikuu alguses käis S. S. Bongos, registreeris ennast Forus äpis, siis kontrolliti temal ka sõidukikaardi olemasolu ning kõik oli korras. Sõidukikaart oli registreeritud tähtajatult ning sõidukikaardi omanik oli samuti A. G.. Seda, kes lõpetas sõidukikaardi kehtivuse, kaebaja teada ei saanud. Küsis A., kes ütles, et polnud mingit põhjust sõidukikaardi peatamiseks. Kaebaja leidis, et temale määratud trahv tuleks ümber adresseerida A. G.ile. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebaja süü on tõendatud. Sel hetkel, kui S. S. 26.11.2023 tasulist taksoveoteenust osutas, puudus tal kehtiv sõidukikaart. Kaebaja ei andnud ka sündmuskohal edasi infot, et ta suhtles isikuga, kellelt on renditud sõiduk ja see ei oma ka tähtsust, kuna taksoveo teenuse osutamise eest sel hetkel vastutas autojuht ise. Kaebajale määratud rahatrahv 25 trahviühikut ehk 100 eurot, on proportsionaalne, kuna maksimum trahv antud teo eest on

§ 88kohaselt 600 eurot.

Taksojuhtidel lasub hoolsuskohustus kontrollida kehtivaid dokumente, kui neil endal ei ole taotletud sõidukikaarti taksoveo teenust osutavale sõidukile. Kokkuvõtvalt palus kohtuväline menetleja jätta kaebaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja kiirmenetluse otsuse jõusse jätta. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

§ 88

näeb ette vastutuse

-s ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo korraldamise eest.

§-s 54 on sätestatud taksoveo õigust tõendavad dokumendid. Nendeks on taksoveoluba (lg 1), sõidukikaart (lg 2) ja teenindajakaart (lg 3). Sõidukikaart on taksoveoluba omavale vedajale või teenindajakaardi omajale antav dokument, mis tõendab õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit taksoveol.

§ 54

lg 4 kohaselt on taksovedu ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardita keelatud. Väärteoasjas on tõendamist leidnud, et 26.11.2023 kella 00.01 paiku pidasid Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektorid Tallinna Lennujaama taksoparklas kinni S. S.i poolt juhitud, äpiteenusena taksovedu pakkuva mootorsõiduki Volkswagen Jetta reg. märgiga xxxx. Antud asjaolu on tõendamist leidnud nii S. S.i enda ütluste kui väärteoasjas kogutud muude tõenditega. Sõidudokumentide kontrollimise käigus ilmnes, et S. S.il on kehtiv teenindajakaart, kuid sõidukil puudub kehtiv sõidukikaart, millest oli ajutiselt loobutud alates 24.11.

1. Kohtuistungil märkis kaebaja, et kui ta
2. aasta novembrikuu alguses alustas Alerent OÜ-lt renditava Volkswagen Jettaga taksoteenuse osutamist, oli sõidukil olemas kehtiv tähtajatu sõidukikaart. Seda kontrolliti ka siis, kui ta registreeris end äpitaksos teenuse osutajana Bongos ja Foruses. Tema ei olnud teadlik sellest, et alates 24.11.2024 oli majandustegevuse registrisse (edaspidi MTR) esitatud taotlus sõidukikaardi peatamiseks, A. G. sellest temale ei teatanud ja seetõttu peaks trahvi üldse tasuma A. G.. Kohtuistungil esitas kohtuvälise menetleja esindaja seisuga 09.01.2024 väljatrüki MTR-st, mille kohaselt sõidukile xxxx oli väljastatud 12.10.2023 tähtajatu taksoveo sõidukikaart nr xxxx. 24.11.2023 oli Alerent OÜ esindaja A. G.i poolt esitatud taotlus taksoveo sõidukikaardi peatamiseks, mis tähendab, et menetlustoiming ehk arhiveerimismenetlus algas taotluse esitamise kuupäevaga ning 26.11.2023 sõidukikaart enam ei kehtinud. Seega nähtub esitatud registri väljatrükist nagu ka väärteotoimiku materjalides olevatelt fotodelt MTR-i väljatrükkidest (tl 8) seisuga 26.11.2023, et sõiduki registreerimismärgiga xxxx puhul on tegemist Alerent OÜ-le kuuluva sõidukiga, millele on väljastatud 12.10.2023 tähtajatu taksoveo sõidukikaart, mille osas on A. G. 24.11.2023 esitanud ajutise loobumise taotluse. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A. T. selgitas, et 26.11.2023 täitis ta tööülesandeid Tallinna Lennujaamas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulli välijuhina koos kolleeg A. V.. A. V. tegi toiminguid ja tunnistaja välijuhina seisis kõrval. Tööülesannete täitmise käigus tuvastasid nad taksojuhi – S. S.i, kellel oli esitada kehtiv teenindajakaart, kuid puudus sõidukikaart, mis oli MTRi andmetel peatatud. Tunnistaja sõnade kohaselt käitus taksojuht rahulikult, väitis, et tal on sõidukikaart olemas, kuid ta ei saanud aru, et see on arhiveeritud. S. S. hakkas A. T. ja tema paarilisele selgitama, kellelt ta rendib sõidukit, kuid tunnistaja ei märganud, et taksojuht oleks püüdnud helistada või ühendust võtta temale sõidukit väljarentinud firma või isikuga. 3 Kohtuistungil kinnitas S. S., et võttis koheselt peale tema kinnipidamist Tallinna Lennujaamas kohapeal ühendust Alerent OÜ omaniku A.. Selle tõestuseks esitas ta kohtuistungil kohtule oma mobiiltelefoni, kust oli näha vestlus 26.11.2023 kell 00.05 A. (kohtuistungi protokoll lk 3-4). Kaebaja sõnul ütles ta seda ka kohapeal munitsipaalpolitseile. Ta teavitas A. sellest, et ta peeti kinni, kuna tal väidetavalt puudub kehtiv sõidukikaart ja päris selle kohta A. aru. Viimane vastas, et pole võimalik, et kaart 2 päeva tagasi peatati ja väitis, et see on mingi viga või eksitus ja tema raamatupidaja, kes on ühtlasi jurist, tegeleb sellega esmaspäeval (26.11.2023 oli pühapäev – kohtu märkus) ja ajab asja registris korda. Asjaolu, et S. S. saatis koheselt 26.11.2023 öösel sündmuskohalt rendileandjale sõnumi, on tuvastatav ka kohtuistungil vaadeldud videosalvestiselt, kus vähemalt alates kella 00.05-st on näha, et kaebaja istub taksos juhiistmel ja trükib midagi telefonis. Veel selgitas kaebaja kohtuistungil, et kui ta võttis esmaspäeval ühendust A. G.iga, vastas viimane, et kaardi peatamiseks ei olnud mingisugust põhjust ja tema jurist ütles, et tegemist on eksitusega ja juriidilisest küljest ei ole nad kohustatud seda trahvi tasuma. Kohus, olles hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga ning leiab, et S. S.i süü

§ 88sätete rikkumises ei ole tõendamist leidnud.

Väärteoasjas kogutud tõenditest, eelkõige MTR väljatrükist nähtub, et sõiduki Volkswagen Jetta, registreerimismärgiga xxxx omanik on Alerent OÜ, kes omas alates 12.10.2023 Volkswagen Jettale väljastatud tähtajatut taksoveo sõidukaarti. Sõidukikaart on taksoveoluba omavale vedajale antud dokument, mis tõendab õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit taksoveol (

§ 54lg 2).

MTR väljatrükilt nähtub ka see, et sõidukikaardist on ajutiselt loobutud 24.11.2023 A. G. taotluse alusel. Seega ei olnud S. S.i juhitaval sõidukil, millega ta osutas infoühiskonna äpi vahendusel taksoveoteenust, kehtivat sõidukikaarti. S. S.i ütluste kohaselt ta seda ei teadnud. Kui tema

1. aasta novembrikuu algul A. G.ile kuuluvast firmast Alerent OÜ sõiduki taksoveoks rentis, oli sõidukil kehtiv sõidukikaart olemas. A. G. ei teatanud talle, et on kaardist 24.11.2023 ajutiselt loobunud. Veelgi enam, ta püüdis veenda S. S.i selles, et viimase kinnipidamine Tallinna Lennujaamas sõidukikaardi puudumise tõttu on viga ja kaart ei saa olla peatatud. Kohtuväline menetleja märkis kohtuvaidluste käigus, et taksojuhtidel lasub hoolsuskohustus kontrollida kehtivaid dokumente, kui neil endal ei ole taotletud sõidukikaarti taksoveo teenust osutavale sõidukile. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud süüdistada S. S.i sõidukikaardi puudumises, sest sõidukikaart antakse välja konkreetsele sõidukile ja kui S. S. sõiduki
2. aasta novembri alguses A. G.i firmalt rentis, oli kehtiv, pealegi tähtajatu sõidukikaart olemas. Juht ei pea sõidukaardi olemasolu igapäevaselt kontrollima, eeldades, et kui see oli olemas sõiduki kasutusse võtmisel, siis kehtib ta ka edaspidi kogu rendiaja jooksul. Paratamatult tekib küsimus, kuidas pidi S. S. teadma sõidukikaardi peatamisest 24.11.2023, kui sõiduki omanik talle seda ei öelnud. S. S.i teavitamine sõidukaardi peatamise esitamisest oli arusaadavalt A. G.i kohustus.

§ 88subjektiivset süüteokoosseisu on Kar

S § 15 lg-st 3 tulenevalt võimalik täita nii tahtliku kui ettevaatamatu teoga. Kohtu hinnangul ei ole S. S.i käitumises kogutud tõendite alusel võimalik tuvastada tahtlust. Kohtuvälise menetleja hinnangul pani S. S.

§ 88sätete rikkumise ettevaatamatusest, rikkudes temal lasuvat hoolsuskohustust.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Nimelt on RKKK 06.02.2024 lahendi 4-23-2703 p-s 9 märkinud, et ettevaatamatusdelikti tuvastamisel tuleb kohtul objektiivse koosseisu juures hinnata hoolsuskohustuse rikkumist; isik vastutab karistusõiguslikult vaid siis, kui ta rikub temal lasuvat hoolsuskohustust. Samas punktis märgib RKKK ka seda, et nõutava hoolsuse hindamise juures tuleb võtta arvesse nn usalduspõhimõtet, mille kohaselt võib toimepanija enda käitumise kujundamisel eeldada, et ka 4 teised isikud käituvad õiguspäraselt (RKKK 04.10.2019, 4-18-5832/18, p 21), sh täidavad vajaliku tähelepanelikkuse ja hoolega neil lasuvaid kohustusi. Usalduspõhimõte piirab üksikisiku hoolsuskohustuse määra ka valdkondades, kus tegutsetakse tööjaotuslike põhimõtete alusel (vt RKKK 06.02.2024, 4-23-2703, p 10) Usalduspõhimõttele ei saa tugineda juhul, kui on selged viited ja/või teadmine, mis annavad aluse kahelda, kas teine isik on enda kohustused nõuetekohaselt täitnud (vrd. RKKK 13.12.2017, 4-17-1195, p 9). Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga sellest, et S. S. rikkus temal lasunud hoolsuskohustust. Kaebaja oli teadlik, et osutab taksoveoteenust tähtajatu sõidukikaardi olemasolul ja kohtu hinnangul puudus tal seetõttu vajadus kaardi kehtivust enne igat sõitu kontrollida. Hoolsuskohustuse rikkumist ei saa eeldada ainuüksi seetõttu, et teoreetiliselt oli tal võimalus sõidukikaardi kehtivust kontrollida. Seega puuduvad S. S.i käitumises subjektiivsed tunnused ka ettevaatamatuse näol. Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et S. S. teos puudub

§ 88väärteokoosseis.

S. S.i väidet, et ta ei olnud teadlik rendifirma omaniku poolt sõidukikaardi peatamisest või loobumisest 24.11.2023, ei ole kohtuvälise menetleja poolt millegagi ümber lükatud. Kohtule esitatud tõendite kogumis hindamise tulemusel on kohus seisukohal, et S. S. ei ole

§ 54

lg 2 nõudeid rikkunud ega pannud toime

§-s 88 sätestatud väärtegu ning tema suhtes tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtunik Andra Sild (allkirjastatud digitaalselt) 5