Obsah (7)

§ 158§ 168§ 157§ 165§ 150§ 65§23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-19116 Tsiviilasi K. K. pankrotimenetlus Menetlustoiming pankrotimene

§ 158lg 3 kohase aruande.

Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

1. Kohus, tutvunud halduri aruandega, nõustub, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnik on saanud töötasu G OÜ-lt, millest laekus pankrotivara hulka 1150,41 eurot. Usaldusisiku tasust on hüvitamata 534 eurot, lisandub pankrotihalduri tasu. Pandivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Haldur ei ole esitanud hagisid ega kavatse neid käesoleva pankrotimenetluse raames esitada. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Pankrotivarast väljamakseid teostatud ei ole. Võlgnikul puudub vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks.
2. Kohus tegi
3. oktoobril 2023.a pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2000 eurot hiljemalt
4. novembriks 2023.a. Määrus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kulude katteks käesolevaks ajaks rahalisi vahendeid deponeeritud ei ole.
5. Haldur esitas
6. novembril 2023.a ja
7. veebruaril 2024.a täpsustuse tasu osas.
8. Pankrotimenetluses on tunnustatud üheksa võlausaldaja nõuet kogusummas 43 828,75 eurot. Ulatuses, milles võlausaldaja tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus

§ 168kohaselt täitedokumendiks.

3 2-22-19116 8. Kohus on seisukohal, et K. K. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel pankrotimenetlust jätkata ja võlausaldajad ei ole pankrotimenetlust rahastanud. Pankrotimenetlus lõppeb

§ 157p 2 ja § 158 lg 4 alusel (koosmõjus Fi

MS § 1 lg-ga 2).

1. Pankrotihalduri hinnangul oli maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, täpsemalt hooletu finantskäitumine. Kohus nõustub halduri hinnanguga.
2. Kohus vabastab Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest

§ 165lg 3 alusel menetluse lõpetamise tõttu.

1. Kohus algatas
2. veebruaril 2023.a võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mis vaatamata pankrotimenetluse lõpetamisele jätkub. H. S. on nõustunud asuma K. K. usaldusisikuks. Maakohus on seisukohal, et Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustaja nimetamine usaldusisikuks ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohus nimetab K. K. usaldusisikuks H. S.i.
3. Usaldusisiku ülesandeks on teostada järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle kohustustest vabastamise menetluse ajal. Usaldusisik hoiab võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud korras. Usaldusisikul tuleb esitada kohtule igal aastal aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta (FiMS § 53 lg 4). Kuna K. K. kohustustest vabastamise menetlus algas
4. veebruaril 2023.a ning tänaseks ei ole ühtegi aruannet esitatud, määrab kohus selleks täiendava tähtaja. Usaldusisikul tuleb kohtule esitada FiMS § 53 lg 4 p 3 järgne aruanne hiljemalt resolutsioonis märgitud tähtajaks.
5. Kohustustest vabastamise menetluse jätkumine tähendab, et võlgniku on endiselt kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav. Võlgniku poolt nende kohustuste rikkumine välistab tema vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
6. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab nimetatud tulust võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissnõuet pöörata, ja täiendava 25%, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid peab sellise tulu laekumisest viivitamata usaldusisikule teada andma. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 4 2-22-19116
7. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
8. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
9. Pankrotimenetluse kulud jäävad

§ 150lg 4 alusel võlgniku kanda.

Üheks pankrotimenetluse kuluks on

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt pankrotihalduri tasu.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mis katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 18. Vastavalt

§ 65

lg 12 võib kohus halduri taotlusel määrata tasu

§23

lg 1-3 alusel.

§ 23

lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23lg 3 kehtestab pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 145 eurot.

Pankrotihaldur taotleb tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 130 eurot tunnis.

1. Pankrotihaldur esitas taotluse määrata pankrotiseaduses ettenähtud kohustuste täitmise eest halduri tasu 14,5 tunni eest 2299,70 eurot. Kohus leiab, et halduri tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Halduri tasu vastab tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.
2. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest (

§ 65lg 11). Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui Ts

MS § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja FiMS § 45 lõike 2 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. Kohus annab võlgnikule hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest summas 884,50 eurot (sh käibemaks 159,50 eurot) ehk ühe kuu töötasu alammäära ulatuses, millele lisandub käibemaks. 21. Halduri tasu summas 616,41 eurot kuulub väljamaksmisele pankrotivarast. Ülejäänud osa ajutise halduri tasust, s.o 798,79 eurot, mõistab kohus välja K. K.lt. 5 2-22-19116 22. Halduri taotlusel ja

§ 65

lg 1 viimase lause alusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr xxxx), sisaldub tasus käibemaks (

§ 65lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 6